2-21-13885/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. aprill 2024, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-13885

Tsiviilasi

Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu hagi E Ei vastu kahju

hüvitamiseks

Hagihind

1 890,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

Edajad

Hageja: Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu (registrikood

80328223; asukoht Xxx 9, Tallinn 13812)

Hageja lepinguline E M S (e-post xxx)

Kostja: E E (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu hagi E Ei vastu kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista E Eilt Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu kasuks põhinõue summas 1 750

eurot.

3. Välja mõista E Eilt Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu kasuks viivis tasumata põhivõlalt

(1 750 eurot) alates 05.09.2021 kuni 12.04.2024 summas 443,80 eurot.

4. Välja mõista E Eilt Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1 750 eurot) alates 13.04.2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu menetluskulud E Ei kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses Eeva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu esitas 06.09.2021 Harju maakohtule hagi E Ei vastu kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on E E on korteriomandi (garaažiboksi) nr XXX Xxx tn

9 Tallinnas hoones omanik ja Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu liige, edaspidi puudutatud isik.

2018. aastal algatas ja kutsus puudutatud isik kokku 24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku,

mille otsuste tühisuse tuvastas Harju Maakohus 12.03.2020 määrusega ts asjas nr 2-18-18871

ning kinnitas 18.12.2020 määrusega Tallinna Ringkonnakohus. Ebaseadusliku üldkoosoleku

kokkukutsumisega tegutses puudutatud isik õigusvastaselt seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega. Harju Maakohus tuvastas, et 24.11.2018 korteriühistu üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikkus kostja olles üldkoosoleku algatajaks üldkoosoleku kokkukutsumise

korda. Tsiviilasjas nr 2-18-18871 asus maakohus seisukohale, et Tallinn, Xxx 9

korteriühistu24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja

korteriühistu põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud korda, mistõttu ei olnud

24.11.2018 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Hageja hinnangul ei järginud kostja

seadust ning on rikkunud hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõtte seisneb selles, et õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TSÜS § 138 lg 2). Kuna puudutatud isik

tegutses seadusvastasel viisil, siis tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega.

2. Kuna korteriühistu liikmed vaidlustasid Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku

otsused kohtus, siis tekkisid korteriühistul menetluskulud õigusabile summas 1400 eurot.

Maakohus määras jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega tekkis korteriühistul

kohtumenetluses kahju, mis oli põhjustatud puudutatud isiku õigusvastase käitumisega.

Samuti seoses erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega tekkisid avaldajal eelkohtu

menetlusel kulud juriidilisele abile summas 350 eurot. Kokku on avaldaja kahju (kulud) 1750

eurot (1400+350) ja see on põhjustatud puudutatud isiku õigusvastasest käitumisest.

Avaldajal on ka õigus viivisele kahju nõudelt VÕS § 113 alusel ning avaldaja tahab oma

õigust realiseerida avalduse esitamise ajast. Hageja palub mõista E Eilt välja 1 750 eurot

Tallinn, Xxx tn 9 korteriühistu kasuks ning mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 1 750 eurolt alates 3.09.2021 kuni

põhinõude kohase täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et korteriühistu üldkoosoleku

kokkukutsumine on MTÜS § 20 lg 3 sätestatud õiguse teostamine, mitte õigusvastane

käitumine. Üldkoosoleku kokku kokkukutsumine korteriomaniku poolt ei ole vastuolus hea

usu põhimõttega ning sellise õiguse teostamise eesmärgiks ei ole kahju tekitamine teisele

isikule. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et üldkoosolekut kokku kutsudes ei soovinud

kostja hagejale kahju tekitada vaid vastupidi kostja soovis saavutada hageja juhtimise kõikide

korteriomanike huve kohaselt, sest kostja leidis, et hageja senise juhatuse koosseisu tegevus

on vastuolus hea usu põhimõtetega ning korteriomanike õigustatud huvidega.

4. Kostja on seisukohal, et kuigi kohus tuvastas hageja 24.11.2018 üldkoosolekul vastuvõetud

otsuste tühisuse ei ole see tõendiks selle kohta, et üldkoosolekut kokku kutsudes oli kostja

tahe suunatud sellele, et ta üldkoosolekut kokku kutsudes rikub koosoleku kokkukutsumise

korda eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Vastupidi, kostja tegi kõik endast oleneva, et

järgida üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest ta soovis juhatuse vahetuse abil muuta

hageja tegevuse läbipaistvamaks ja viia see seadusega kooskõlla. Üldkoosolek võttis muu seas

vastu otsuse, mille tühisuse korra rikkumise tõttu kohus küll tühistas, kuid otsus 2.2 nägi ette

kinnitada 2017 revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll

ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekitamises süüdi olevad isikud vastutusele. On vaieldamatu, et

kostja, kelle eesmärkiks oli olemasoleva juhatuse asendamine, ei soovinud rikkuda koosoleku

kokkukutsumise korda, sest korda rikkudes ei oleks kostja saavutanud seda, et üldkoosolekul

vastuvõetud otsused jääks kehtima. Seega on hageja väide selle kohta, et kostja õiguste

teostamise eesmärgiks oli kahju tekitamine hagejale absurdne.

5. Otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega seostab seadusandja vaid ühte tagajärge milleks on

sellise otsuse tühisuse, kui seda on tuvastanud kohus. Kostja on seisukohal, et otsuse

vastuvõtmise korra vastu eksimine ei ole õiguste teostamiseks seadusevastasel viisil. Lisaks

on kostja seisukohal, et hagiavalduse esitamine ei teeni hageja õiguste kaitsmise eesmärki

vaid hagi esitamisega püüab hageja kostjale kätte maksta ning ära hoida tulevikus kostja poolt

üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse kasutamist.

6. Kostja soovib kohtule selgitada, et Harju Maakohtu menetluses on ts asi nr 2-22-6949, milles

kostja palus kohtul tuvastada korteriühistu volinike otsuse tühisuse põhjusel, et volinike

volitused lõppesid enne otsuste vastuvõtmist. Seega kui kohus tuvastab volinike otsuste

tühisuse, ei ole hagejal enam võimalik volinike otsuste alusel korteriühistut juhtida ning tuleb

kokku kutsuda üldkoosolek. Kuna volinike volitused lõppesid 2020. a. siis on ilmne, et hageja

juhatus ei ole huvitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest ning ainsaks võimaluseks

korteriühistus otsuste vastuvõtmiseks on üldkoosoleku kokku kutsumine 1/10 korteriomanike

nõudel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele. Kuivõrd tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole, menetleb kohus hagi

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

8. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

10. Asjas ei ole vaidlust selles, et:



kostja on Tallinn, Xxx 9 korteriühistu liige ja korteriomandi nr XXX omanik hoones

Xxx 9 Tallinn (tl 4),



Harju Maakohus tegi 12.03.2020 tsiviilasjas nr 2-18-18871 määruse, millega rahuldas

K A´e, U G´i, JE H´i, L K, A L´i, A P´e ja J T´i avalduse Tallinn, Xxx 9 korteriühistu

24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus

tuvastas, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolekul kõik vastuvõetud

otsused on tühised. Menetluskulud jäeti kummagi poole enda kanda (tl 5-14). Tallinna

Ringkonnakohtu 18.12.2020 määrusega jäeti Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata (tl 15-19).

11. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tõttu on talle kahju tekkinud nii kohtueelsete

õigusabikulude põhjustamisega kui ka tsiviilasjas nr 2-18-18871 kantud õigusabikuludega,

mis jäid 12.03.2020 kohtumääruse alusel poolte endi kanda.

12. TsMS § 174 lg 11 järgi menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Õiguskirjanduses selgitatud, et „Lõige

11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu TsMS-s sätestatud

eriregulatsiooni kohaselt, hüvitamise nõude esitamist VÕS § 115, § 127 jj alusel kahju

hüvitamise üldises korras. Sellisteks kuludeks võivad olla nt üüri-, töövaidlus- või

tarbijavaidluste komisjoni menetlusega kaasnenud kulud, sissenõudmiskulud, kohtueelses

menetluses, st enne hagiavalduse koostamist kantud õigusabikulud, kostja kohustuse

rikkumisega seotud õigusabikulud (kohustuse rikkumise tõttu põhjustatud kahju) jms.

Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamisel tuleb arvestada ka VÕS §-des 1131 ja 1132

sätestatut. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis

on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise

nõudmisel hüvitatavad. Samuti ei välista lg 11 teises asjas kantud menetluskulude kui

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 127 lg 4, § 1043 ning § 1045

lg 1 p 8 alusel olukorras, kus kostja on käivitanud tahtlikult sündmuste ahela, mille tõttu pidi

hageja pöörduma kohtusse isiku vastu, kellelt ei ole kohtuotsusega tema kanda jäetud

menetluskulusid võimalik kätte saada. Piisab kaudsest tahtlusest, et kostja teo põhiline

eesmärk on teise isiku kahjustamine (TsMS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2017, lk 834).

13. VÕS § 127 lg 1-3 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

14. Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

15. Kohus selgitab, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS §

1043 alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused:



Kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes;



Kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050);



Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1);



Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus

tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2);



Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4).

16. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud

õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.

17. Kohus selgitab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase

tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui

teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli

algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema

otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli

teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade

kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostja käitumise õigusvastasuse

tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete

vastast käitumist. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise

õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

18. Hageja hinnangul on kostja tegevus olnud õigusvastane ja vastuolus seadusega põhjusel, et

kostja ei järginud üldkoosoleku kokkukutsumisel seadust ega käitunud seega hea usu

põhimõttega kooskõlas. Hageja viitab KrtS § 12 lg 2 - Korteriomanikud peavad omavahelistes

suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise

õigustatud huve ja TsÜS § 138 lg 2 - õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,

samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja

vaidleb vastu ja selgitab, et kasutas seaduses sätestatud korteriomaniku õigust algatada ja

nõuda juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist.

19. Kohus märgib, et korteriühistu liikmel on kahtlusteta õigus nõuda korteriühistu juhatuselt

üldkoosoleku kokkukutsumist vastavalt MTÜS § 20 lg 3 ja 4, kuid seda kooskõlas seadusega.

Hageja ei heida kostjale ette koosoleku kokkukutsumist kui tegu iseenesest, vaid seda, et

kostja initsiatiivil viidi koosolek läbi ja võeti vastu otsuseid vaatamata sellele, kõik eeldused

koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks olid täitmata.

20. Harju Maakohtu 12.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18871 on tuvastatud, et

24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused olid tühised. Kohus tuvastas, et Tallinn, Xxx

9 korteriühistus oli 936 liiget ja sellest tulenevalt oleks üldkoosoleku kokkukutsumist pidanud

taotlema vähemalt 94 korteriühistu liiget ehk 1/10 936 liikmest. Kuivõrd 11.10.2018

avaldusele oli allkirja andnud kõigest 86 korteriühistu liiget, siis ei olnud täidetud MTÜS § 20

lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud eeldused. Kohus nõustus avaldajate

väitega, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus üldkoosoleku

kokkukutsumise õigus, sest täidetud ei olnud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja

punktis 4.5 sätestatud eeldused. Samuti ei vastanud kohtu hinnangul 24.11.2018 üldkoosoleku

kokkukutsumise eestikeelne teade KrtS § 23 lg 1 tingimustele, kuivõrd eestikeelses teates

puudus viide korduvale üldkoosolekule ja sellele, et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline

osalejate arvust sõltumata. Harju Maakohtu hinnangul rikuti ka korduva üldkoosoleku

kokkukutsumisel KrtS § 23 lg 2, MTÜS § 20 lg 5 ja põhikirja p 4.4 sätestatud tähtaega. Kõike

eelnevat arvesse võttes asus kohus seisukohale, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja korteriühistu põhikirjas

üldkoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud korda, mistõttu ei olnud 24.11.2018 üldkoosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma. Tallinna Ringkonnakohus on 18.12.2020 määruses samuti

asunud seisukohale, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku

kokkukutsumisel oli oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja seetõttu olid

üldkoosoleku otsused tühised.

21. Kohus osundab, et hageja on 30.10.2018 kirjaga kostja ja teiste initsiatiivgrupi liikmete

tähelepanu juhtinud sellele, et ei ole täidetud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhjakirja p 4.5

nõude eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korteriühistu juhatus märkis, et

initsiatiivgrupi poolt kogutud ja esitatud 114 allkirjast saab kehtivaks lugeda ainult 79 allkirja.

Korteriühistu juhatus selgitas kostjale, et juhatusele esitati 21 avaldust allkirjast loobumiseks

põhjendusega, et ühistu liikmed olid viidud eksitusse allkirju koguvate isikute poolt, boksi nr

1 omanik kirjutas alla korduvalt, 13 kaasomanikku andis allkirju ilma vastava pädevuseta, sest

neil ei olnud volikirju oma kaasomanikelt (tl 76). Seega pööras korteriühistu juhatus enne

16.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumist kostja tähelepanu, et üldkoosoleku kokkukutsumist

ei nõua vajalikul arvul korteriühistu liikmeid ning korteriühistu juhatusel ei ole kohustust

üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega puudus kostjal alus jätkata korteriühistu üldkoosoleku

kokkukutsumiseks vajalike toimingutega. Kuivõrd kostjal puudus alus kokku kutsuda

16.11.2018 üldkoosolekut, ei saanud ta kokku kutsuda ka 24.11.2018 korduvat korteriühistu

üldkoosolekut. Lisaks ei ole kostja järginud üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses

sätestatud imperatiivseid tähtaegu.

22. Asja materjalidest selgub kahtlusteta, et kostja oli nii 16.11. kui ka 24.11.2018 üldkoosolekute

kokku kutsumise taga. Nii on kostja tsiviilasja 2-18-18871 raames avaldanud, et on kogunud

korteriühistu liikmete allkirju, samuti on ta ise avaldanud, et pani 19.11.2018 üles korduva

üldkoosoleku kutsed ja tegi seda uuesti ka 20.11.2018 hommikul, kui eelmised kutsed olid

eemaldatud. Kohtud on eelpool tuvastanud, et kostjal puudus õiguslik alus kokku kutsuda nii

16.11.2018 kui ka 24.11.2018 korduvat korteriühistu üldkoosolekut, lisaks ei järginud kostja

oma tegevuses seaduses sätestatud tähtaegu, kuivõrd kostja pani kuulutuse üles juba

18.11.2018. Lisaks heidab hageja kostjale ette ka seda, et kostja vaidles tsiviilasja nr 2-18-

18871 raames põhjendamatult vastu 24.11.2018 otsuste tühisuse tuvastamise nõudele.

Kuivõrd korteriühistu oli seisukohal, 24.11.2018 otsused on tühised, oleks korteriühistul

olnud võimalus asi lahendada kiiresti ja ilma menetluskuludeta korteriühistule ehk kahju

seoses kohtumenetlusega poleks tekkinud.

23. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati heade

kommete vastase tahtliku käitumisega. Selle sätte kohaldamine eeldab hinnangut, kas kahju

tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli

suunatud kannatanu kahjustamisele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks ei piisa sellest, et

isik pani heade kommete vastase teo toime tahtlikult. Tema teo subjektiivne külg peab

sisaldama ka kahju tekitamise tahtlust, ehkki selline tahtlus võib olla ka kaudne. Seega piisab

sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema

tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. Oluline ei ole

aga, kas kahju tekitaja ise sai kahju tekitamise ajal aru oma tegevuse heade kommete

vastasusest või mitte. Küll aga peab ta olema teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad

kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega.

24. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja tegevus korteriühistu seadusega vastuoleva

üldkoosoleku korraldamisel on olnud tahtlikult õigusvastane. Kostja ei ole oma tegevuses

järginud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kostja oli teadlik, et tegelikkuses puudub

seaduses sätestatud alus kokku kutsuda nii 16.11.2018 kui ka 24.11.2018 korteriühistu

korduvat üldkoosolekut, kuivõrd korteriühistu juhatus oli teda teavitanud asjaolust, et puudub

vajalik korteriühistu liikmete toetus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korteriühistu selgitas

oma kirjas, miks ei saa 114 allkirjast 35 allkirja arvesse võtta, kuid kostja (ega ka mõni teine

initsiatiivgrupi liige) ei vaevunud allkirju üle kontrollima või täiendavaid allkirju koguma ja

kutsus ikkagi kokku üldkoosolekud.

25. Lisaks ei järginud kostja oma 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduses

sätestatud tähtaegu. Seaduses on üheselt kirjas informatsioon, millist infot peab üldkoosoleku

teade sisaldama ning milliseid tähtaegu tuleb koosolekute kokkukutsumisel järgida. KrtS § 23

lg 2 järgi uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud

üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva

pärast. Kohtud on tuvastanud, et kostja pani korduva teate üldkoosoleku kokkukutsumise

kohta üles varem, kui seadus võimaldas so mitte 19.11.2018 vaid 18.11.2018, samuti jäi kahe

üldkoosoleku vahele viis, mitte 10 päeva ning teates üldkoosoleku toimumise kohta ei olnud

informatsiooni üldkoosoleku korduvuse kohta. Kostja on seadusenõuetele mittevastavad

teated teadlikult ja tahtlikult ülespannud, samuti on ta teadlikult ja tahtlikult kokku kutsunud

üldkoosolekud, mille puudus piisavalt vajalikke toetajaid. Kostja tegevus oli seega

õigusvastane, sest tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1

p 8 tähenduses. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud delikti teokoosseisu elemendiks

olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust (ja kannatanu on seda tõendanud),

siis ei kohaldata VÕS § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures

tuvastatud.

26. Kohus kontrollib, kas hagejal on kahju tekkinud. Hageja on selgitanud, et kuivõrd

korteriühistu liikmed vaidlustasid Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku

otsused kohtus, tekkisid korteriühistul menetluskulud õigusabile summas 1 400 eurot.

Maakohus määras jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seega tekkis korteriühistul

kohtumenetluses kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane käitumine 24.11.20180

üldkoosoleku kokkukutsumisel. Samuti tekkisid hagejal kohtueelsed õigusabikulud summas

350 eurot, kuivõrd vajalik oli kontrollida initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldust ja sellele lisatud

allkirju. Kokku on hagejal tekkinud kahju summas 1 750 eurot (1400+350), mis oli

põhistanud kostja õigusvastasest käitumisest. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud xxx

21.12.2018 arve nr 211218 summas 350 eurot, 19.02.2019 arve nr 1902219/1 summas 400

eurot, 19.03.2019 arve nr 190319/1 summas 500 eurot ja 26.04.2019 arve nr 260419/1 arve

summas 500 eurot (tl 55-58).

27. Kostja vaidleb arvetele vastu, kuna ei ole esitatud nende tasumist tõendavaid maksekorraldusi.

Kohus sellega ei nõustu ja selgitab, et iseenesest saab hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel ka

tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase

täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab

tõendada näiteks arvetega, mille alusel hagejal tekkinud maksekohustus kolmanda isiku ees.

Käesoleval juhul on hageja sellised arved esitanud ja kohtul puudub alus kahelda arvete

usaldusväärsuses. Asja materjalist nähtuvalt on arved nr 1902219/1, 190319/1 ja 260419/1

seotud tsiviilasja nr 2-18-18871 lahendamisega maakohtus. Kohtuotsustest viidatud asjas

nähtub üheselt, et korteriühistu esindajana osales vaidluses O S OÜ xxx kaudu. Ei ole

kahtlust, et tsiviilasja lahendamisel tuli korteriühistul esitada oma vastus avaldusele, vastused

kostja menetlusdokumentidele ja osaleda ka kohtuistungil. Et kohus jättis määrusega poolte

menetluskulud poolte endi kanda, tähendab see siiski seda, korteriühistul on tulnud tasuda

oma esindajale antud vaidluses osalemise ja osutatud õigusabi eest. Kohus märgib, et arvetel

kajastuvad õigusabitegevused on kahtluseta seostatavad tsiviilasjaga nr 2-18-18871. Õigusabi

kasutamine oli mõistlikult vajalik, ilma selleta ei oleks menetlusosaline saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Samuti olid kantud kulud mõistliku suurusega. Kohus märgib ka seda, et kui

kostja ei oleks kohtumenetluses teiste korteriühistu liikmete avaldusele põhjendamatult vastu

vaielnud, oleks ilmselt hageja õigusabikulud olnud väiksemad või koguni olematud.

28. Ka kohtueelsed õigusabikulud summas 350 eurot on olnud hagejale vajalikud. Kohus leiab, et

professionaalse õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega

seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Korteriühistu on

kaasanud juristi üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega tutvumiseks ja allkirjade

kontrollimiseks. Õigusabi on hagejale osutatud seoses initsiatiivgrupi 11.10.2018

üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega, s.h initsiatiivgruppi avalduse läbivaatamise ja

allkirjastanute kontrolliga ja KÜ vastuse koostamisega avaldusele korteriomanike

konsulteerimisega allkirja tagasikutsumisel ja 21.12.2018 avaldusega registrisse

kandeavalduse menetlemise peatamiseks. Kohus leiab, et kõik need toimingud olid vajalikud

ja põhjendatud. Kostja esitas juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse, juhatus koos

juristiga kontrollisid avalduse põhjendatust ja koostasid kostjale ka vastuse, millest kostjale

pidi üheselt selge olema, et puudub eeldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seega on hagejal

tekkinud kahju seoses kostja tegevusega summas 1 750 eurot. Kui kostja ei oleks MTÜS § 20

lg 3 ja korteriühistu põhikirjaga vastuolus olevat üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust

ühistu juhatusele esitanud ning hiljem vaatamata teadmisele, et üldkoosoleku kokkukutsumise

eeldused ei ole täidetud 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosolekuid seaduse nõudeid eirates

kokku kutsunud ning osalenud ka tühiste otsuste vastuvõtmisel, ei oleks pidanud teised

korteriühistu liikmed pöörduma kohtusse muuhulgas ka hageja vastu ning hageja ei oleks

pidanud oma õiguste kaitseks õigusabi kasutama. Seega on olemas ka põhjuslik seos kostja

teo ja hageja kantud kahju vahel.

29. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitse-eesmärgi määramisel (VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel) tuleb

arvestada, et sätte eesmärgiks on mh ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest,

seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtliku heade kommete vastase teo tagajärjel

tekkivad kahjulikud tagajärjed. Rikkuja ei saa kahju hüvitamise ulatusele vastu vaielda

väitega, et ta ei tahtnud kahju tekitada ega polnud kahju tekkimise suhtes hooletu.

30. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 sätestatud

määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on

tuvastanud, et kostja on hagejale kahju tekitanud ja kostjal tuleb hagejale on hüvitada 1 750

eurot, tuleb kostjalt lisaks põhinõudele ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on

viivise suuruseks summalt 1 750 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 443,80 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 750 eurot, perioodi 05.09.2021 kuni

12.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas 443,80 ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

32. TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt

TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1890,38 eurot.

Menetluskulude jaotamine

33. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus rahuldas

hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

35. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast,

mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus

kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et

menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles

peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks

kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik