1-09-19782/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19782 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.D

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt sakslane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 07.07.2009 ja lõpp 20.10.2011 RESOLUTSIOON Jätta P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus,

määrata tema poolt P.D LE

kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h.

ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot).

Välja

mõist

a

P.D-lt

riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 07.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav P.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.01.2010 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §215 lg.2 p.1 ja §424 järgi ning

karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud 14 päeva alates 07.07.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset

vangistust kannab 3-ndat korda. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis

Eluviisitreening, osaleb kunstiringis ja õpib 9-ndas klassis. Kinnipeetavat toetab Saksamaal elav ema. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 11 147,57 eurot, vabanemisfondis on 9,03 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, vend, abikaasa ja tütar, suhted on head ja toetavad. Kõik kinnipeetava sõbrad on

kriminaalse taustaga. Kinnipeetav on tunnistanud vabaduses alkoholi ja

narkootikumide

tarvitamist. Kinnipeetav

paiknes

vangla

sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid

paigutati

ümber

seoses

distsiplinaarrikkumistega. Kinnipeetaval on olemas vanusele, kultuuritaustale ja

elamistingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Kinnipeetav on vanglas käitunud

impulsiivselt, tegude tagajärgi arvestamata. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema käitumine vabaduses – 10

kriminaalkaristust ja 35 väärteokaristust – näitab selgelt, et kinnipeetav ei suuda

alluda tema üle kehtestatud reeglitele. Varasem allutamine käitumiskontrollile ei

andnud tulemusi, kuna ta rikkus tingimusi ning jätkas kuritegude ja väärtegude

toimepanemist. Käitumiskontrolli ajal pani kinnipeetav toime 13 väärtegu.

Vanglasisesed korduvad korrarikkumised näitavad, et kinnipeetav ei ole asunud

paranemise teele. Kinnipeetava isikutunnistus, elamis- ja tööluba kehtivad kuni 31.05.2011. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, tütar, xxx elav ema, xxx elavad õde ja vend. Suhted kõikidega on head. Abikaasa sõnul võib kinnipeetav kergesti sattuda endiste sõprade mõju alla, kuigi neid on jäänud vähemaks. Kõik kinnipeetava sõbrad on kriminaalse taustaga. Vabanemise korral soovib kinnipeetav

asuda elama abikaasa ja tütre juurde. Kinnipeetaval puudub Rahvastikuregistri andmetele elukoht. Kinnipeetava abikaasa on nõus, et kinnipeetav asub elama pere juurde. Abikaasa garanteerib kinnipeetavale ülevalpidamise, abikaasa sissetulekuteks on lastetoetus ja töötuskindlustushüvitis, lisaks on neid kogu aeg toetanud lähisugulased. 2-toalises korteris on elamistingimused head. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale

töökohta garanteeritud, kuna garantiikirja välja andnud isik on xxx-st lahkunud.

Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: ta on vabaduses

proovinud kõiki narkootilisi aineid, on ka süstinud, vangistuses on kohaldatud

mitmeid meetmeid, kuid sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnast paigutati ümber seoses distsipliinirikkumistega, abielu ja lapse olemasolu perekonnas ei olnud motivaatoriks muutuste tegemisel; alkoholi tarvitamine, on karistatud kahel korral KarS §424 järgi,

mis viitab tema ühiskonnaohtlikkusele; kriminaalkorras karistatus 10 korda, mis näitab, et erinevad karistusliigid ei ole andnud tulemusi ja kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist; väärteomenetlusekorras karistatus 35 korda, millest enamuse

3 moodustab karistamine NPALS ja LS järgi; eelnev allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, kuna kinnipeetav ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid; kinnipeetav

võib oma eesmärkide saavutamiseks kasutada füüsilist vägivalda; grupiviisiline korduvkuritegevus näitab, et kinnipeetav ei ole piisavalt iseseisev ega suuda ennast kehtestada, kuna vabaduses puuduvad tal seadusekuulekad sõbrad, on suur risk, et ta allub uuesti kuritegeliku sõpruskonna negatiivsetele mõjutustele; töökoha puudumine.

Maakohtu istung

Kinnipeetav P.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et pani uue kuriteo katseajal, kuid nüüd on järele mõelnud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov palus maakohtu istungil jätta kinnipeetava taotlus rahuldamata.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab 3-ndat korda. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetav

ei ole isik, kes suudab ja oskab oma tegudest, tagajärgedest ja talle mõistetud karistustest teha enda jaoks õigeid järeldusi. Viru Maakohtu 05.04.2007 otsusega

mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud 24 päeva

tingimisi katseajaga 22 kuud. Viru Maakohtu 06.06.2008 määrusega pikendati katseaega 4 kuu võrra. Hoolimata sellest ei suutnud kinnipeetav katseaega läbida nõuetekohaselt ja karistus pöörati täitmisele. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava

puhul ei osuta kriminaalhooldus piisavat mõju selleks, et hoiduda uute väär- ja kuritegude toimepanemisest.

Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist kehtib

käesoleval ajal 1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on 2 distsiplinaarkaristust määratud ametniku korraldusele mitteallumise eest. Seega ei ole kinnipeetav suuteline

järgima kehtestatud reegleid isegi vangistuse ajal, see omakorda aga raskendaks

kriminaalhoolduse teostamist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolul ei ole see tingimus täidetud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav käitunud impulsiivselt, paigutati

sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast ümber seoses distsiplinaarrikkumistega ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta

4 jooksul on 58%. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole vangistuses

oldud aeg olnud tänaseks piisav, et kinnipeetav oleks ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise.

Kindla elukoha ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks

asjaoludeks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid mõlemad asjaolud

kinnipeetaval olemas ka enne kuritegude toimepanemist, seega ei takista need kinnipeetaval vabaduses uusi kuritegusid toime panemast.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest, pannud korduvalt toime kuritegusid, leiab maakohus, et tema vabastamise korral käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne

riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkide ja

põhimõtetega. Uute kuritegude toimepanemise risk P.D poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et

süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 21.06.2011

№oremreferent

Liivi Õun