2-22-10326/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.aprillil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-10326

Kohtuasi

I Y hagi Hindenburg OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4078,63 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: I Y (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

Kostja: Hindenburg OÜ (registrikood 14298670, asukoht

Supluse pst 1-211e, 11911 Tallinn) lepinguline esindaja M K

Kohtuistungi aeg

Kohtuistung 12.märtsil 2024

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus I Y hagis Hindenburg OÜ vastu

põhivõla 60,94 euro väljamõistmiseks

2. Rahuldada I Y hagi Hindenburg OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

3. Välja mõista Hindenburg OÜ-lt I Y kasuks põhivõlg

2575,14 eurot, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis 480,38 eurot ja viivis 0,1% põhinõudelt

2575,14 eurot alates hagi esitamisest 14.07.2022 kuni

põhinõude täitmiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Määrata I Y menetluskulude suuruseks 3822,50 eurot.

2. Jätta Hindenburg OÜ menetluskulude suurus kindlaks

määramata

3. Jätta hagimenetluse kulud 69,03% ulatuses I Y kanda ja

30,97% ulatuses Hindenburg OÜ kanda

4. Välja

mõista

Hindenburg

OÜ-lt

I

Y

kasuks

hagimenetluse kulud 1183,83 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetluse

lõpetamise

määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

Hageja nõue

1. I Y (edaspidi hageja või üürnik) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Hindenburg OÜ-lt

(edaspidi kostja või üürileandja) hageja kasuks võlgnevus 2636,08 eurot, viivis alates põhinõude

sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni 480,38 eurot ja viivis alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,1% tagastamise kuuluvalt

summalt iga viivitatud päeva eest.

2. Hageja loobus 12.03.2024 kohtuistungil 60,94 euro põhivõlgnevuse nõudest seoses kostja poolt

13.02.2024 30,47 euro ja 12.03.2024 30,47 euro, kokku 60,94 euro tasumisega. Hageja nõudeks

pärast osaliselt põhivõlgnevuse 60,94 euro tasumist on vähendatud põhinõue 2575,14 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse

esitamiseni 480,38 eurot ja viivis 0,1% põhinõudelt 2575,14 eurolt alates hagi esitamisest

14.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. 31.08.2020 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu, millega anti hageja kasutusse aadressil

xxx asuv korter (edaspidi „leping“). Leping sõlmiti tähtajaga kuni 06.11.2020. Hageja tasus

kostjale 5200 euro suuruse tagatise lähtudes lepingu punktist 4.1. Korteri valdus anti hagejale üle

07.09.2020 ning selle kohta koostati eluruumi üleandmise akt (edaspidi „üleandmise akt“).

12.05.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, millega pikendati lepingu kehtivust kuni 01.02.2022.

15.12.2021 leppisid pooled kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises alates 17.12.2021. Hageja

tagastas korteri valduse kostjale 17.12.2021 ning selle kohta koostati eluruumi üleandmise akt

(edaspidi „tagastamise akt“). Hageja tasutud 5200 euro suuruse tagatise jättis kostja aga peaaegu

täies ulatuses tagastamata. Järelpärimisele vastas kostja esindaja 23.12.2021, et hageja poolse

lepingu rikkumisega tekkis kostjale kahju, mille hüvitamiseks kasutab kostja tagatisraha. Hageja

ei nõustunud kostja etteheidetega ning esitas 05.01.2022 nõudekirja, milles palus selleks hetkeks

tagastamisele kuuluva tagatise osa tasumist. Vastuseks nõudekirjale ja palvele edastada

kuludokumendid esitas kostja 10.05.2022 omapoolse arvestuse koos erinevate dokumentidega.

Kostja tagastas hagejale 5200 euro suurusest tagatisest vaid 175,92 eurot. Kostja hinnangul oli

järgnevate kulude kandmise tõttu õigustatud tagatisest 5024,08 euro suuruse osa tagastamata

jätmine hagejale: 170,27 eurot xxx teenuste eest perioodil 10.2021-12.2021, 144 eurot korteri

koristamise eest OÜ xxx poolt, 451,20 eurot korteri koristamise eest xxx OÜ poolt, 1333,17 eurot

kommunaalkulude eest perioodil 01.11.2021 – 17.12.2021, 1006,44 eurot üür perioodi 06.12. –

17.12.2021 eest, 150 eurot ekspertiisitasu J O, 1500 eurot kullatud soonlaua restaureerimise eest,

269 eurot uue nõudepesumasina eest. Hageja nõustus osaliselt xxx arvete hüvitamise ning

kommunaalkulude ja üüri hüvitamisega ning palus kostjal tagastada tagatisest täiendavalt 2637,29

eurot. Hoolimata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja hagejale rohkem raha tagastanud.

4. Lepingu punkti 4.2 kohaselt võib tagatisraha arvelt katta lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid, mh

üür ja kommunaalkulud. Hageja kinnitab, et talle on tagastatud tagatisrahast 175,92 euro, samuti,

et kostjal oli õigus katta tagatisraha arvelt 1333,17 eurot kommunaalkulude ja 1006,44 eurot üüri

eest. xxx arvete hüvitamisega hageja ei nõustunud, sest arved on koostatud kahe erineva korteri

eest ühiselt – xxx, kus elas kostja juhatuse liige I W ja xxx, mida üüris hageja. Hageja on

kohustatud tasuma vaid üüritud korteri osa. Lisaks on hageja kostjale 18.11.2021 juba tasunud

oma osa xxx oktoobri arvest. Eelnevast tulenevalt oli kostjal õigus tagatisraha arvelt xxx teenuste

eest hüvitada 48,39 eurot. Hageja nõustub, et tal ei ole õigus nõuda kahes eelnevas lõigus mainitud

summade tagastamist kostjalt, s.o kokku 2563,92 eurot. Seega käib vaidlus tagatisrahast 2636,08

euro suuruse osa üle, mis hageja hinnangul kuulub täies ulatuses tagastamisele. Hageja hinnangul

ei ole põhjendatud kahe koristusarve hüvitamine tagatisraha arvelt, kokku 595,20 eurot. Enne

korteri tagastamist tellis hageja selle koristuse ning korter oli üleandmise hetkel igati korras.

Korteri tagastamisel koostasid pooled leping punktidele 7.2, 1.6 ja 1.8.2 vastava akti, milles ei ole

ühtegi sõna selle kohta, et korter oleks koristamata. Eeltoodud asjaolu kinnitab hageja väidet, et

korter oli üleandmisel korras. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud uue nõudepesumasina

soetamisele tehtud kulutuse 269 eurot hüvitamine tagatisraha arvelt. Üleandmise akti kohaselt oli

korteris olev mööbel juba üleandmise hetkel olnud eelnevalt kasutusel ja sellele esines

kulumisjälgi. Lisaks on nõudepesumasina juurde märgitud eraldi, et selle ülemisel ja alumisel restil

on roostejäljed. Ilmselgelt ei olnud tegemist uue nõudepesumasinaga ja selle katki minemist tuleb

seostada hariliku kulumisega. VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hageja hinnangul

ei ole põhjendatud ekspertiisitasu ja kullatud soonlaua restaureerimise kulu hüvitamine tagatisraha

arvelt, kokku 1650 eurot. Korteri enda valdusesse saamise hetkel ei olnud selles paiknev mööbel

uus ning sellel esines kulumisjälgi. Kuigi konsoollaud on tagastamise aktis ära märgitud, siis ei

ole selle alla kostja poolt lisatud ühtegi märkust, et laud oleks olnud täiendavalt kannatada saanud.

Ekspertiisiaktis loetletud puuduseid ei saa pidada peidetud puudusteks, seega oleks need tulnud

ära märkida tagastamise aktis. Hageja sai kõnealuse konsoollaua enda valdusesse täpselt samas

seisukorras, nagu see oli tagastamisel kostjale. Kuna hageja ei vastuta mööblieseme

restaureerimise eest, siis ei saa olla põhjendatud jätta tema kanda ka kulutusi tehtud ekspertiisile.

Hageja hinnangul ei ole J P koostatud ekspertiisiaktid usaldusväärsed. Lepingu punkti 4.5 kohaselt

kohustus kostja tagastama tagatisraha hagejale seitsme päeva jooksul pärast lepingu lõppemist

summas, mis ei sisalda nõuet üürniku vastu. Lõpetamise kokkuleppes täpsustasid pooled, et 2600

eurot tagatisrahast tagastab kostja hiljemalt 24.12.2021 ja ülejäänud 2600 eurot tagatisrahast pärast

2021.a detsembri kommunaalkulude arve laekumist. Kuna kostjal puudus õigus jätta tagatisrahast

2636,08 eurot hagejale tagastamata, siis rikkus kostja selle tagastamata jätmisega oma lepingulist

kohustust. Eelnevat arvesse võttes palub hageja kohtul VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja mõista 2636,08 eurot. Lepingu punktis 4.6 on pooled tagatisraha tagastamisega

viivitamise puhul kokku leppinud viivises 0,1% tagastamisele kuuluvalt summalt iga viivitatud

päeva eest. Vastavalt lõpetamise kokkuleppele muutus esimene 2600 euro suurune osa tagatisest

sissenõutavaks 27.12.2021 ja teine 2600 euro suurune osa sissenõutavaks pärast 2021.a detsembri

kommunaalkulude arve laekumist, s.o 13.01.2022. Lepingu lõppemise hetkel oli kostjal õigus

pidada tagatisrahast kinni 2563,92 eurot, seega muutus 27.12.2021 sissenõutavaks 36,08 eurot ja

13.01.2022 sissenõutavaks täiendavalt 2600 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt hagi

esitamise seisuga 480,38 euro suuruse viivise tasumist. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja

mõista viivis põhinõudelt protsendina põhinõude tasumata osalt, kuni nõude täieliku tasumiseni

lepingus kokkulepitud määras (0,1% päevas).

5. Seoses kostja poolt 13.02.2024 30,47 euro ja 12.03.2024 30,47 euro, kokku 60,94 euro tasumisega

loobus hageja 12.03.2024 kohtuistungil 60,94 euro võlgnevuse nõudest. Hageja nõudeks pärast

osaliselt põhivõlgnevuse 60,94 euro tasumist on vähendatud põhinõue 2575,14 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse

esitamiseni 480,38 eurot ja viivis 0,1% põhinõudelt 2575,14 eurolt alates hagi esitamisest

14.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja ei nõustu hagiga ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on olnud hageja suhtes vastutulelik

ja suhtunud hageja perekonna vajadustesse mõistvalt, hageja aga on kostja heatahtlikkust ja

usaldust omakasupüüdlikult kuritarvitanud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eluruumi

üürileping xxx, mida hageja initsiatiivil ühel korral pikendati kuni 01.02.2022. Üürile antud 4-

toaline eluruum oli sisustatud isiklikult kostja seaduslikule esindajale kuuluvate esemetega,

milleks suures enamuses oli väga hinnaline antikvaarne mööbel ja kunstiteosed. Rendilepingu

sõlmimisel kontrollisid hageja ja tema abikaasa kogu korteri sisutuse isiklikult üle, vähimagi

puuduse lasksid nad koheselt kõrvaldada ning kõikidest mööbliesemetel olnud defektidest tegid

nad isiklikult fotod, mis olid lisatud hageja poolt hagi lisana esitatud üürilepingule. Ühelgi

üürilepingu juurde lisatud fotol ei ole kajastatud kuldset konsoollauda ega ampiirstiilis tugitooli

ega muid hageja poolt rikutud esemeid. Järelikult olid need esemed hageja kasutusse andmise

hetkel puudusteta, kuna hageja ei pidanud vajalikuks neid esemeid pildistada. Antikvaarne mööbel

ei ole värskelt tehasest tulnud ning on varem kasutusel olnud, mis aga ei tähenda, et selle väärtus

oleks ajaga vähenenud. Hageja oli üritanud lehtkullaga kullatud konsoollauale tekitatud kahjustusi

ise parandada, mäkerdades kas siis koera või mingi terava eseme poolt tekitatud kahjustusi üle

odava kullatooni lakiga. See andis täiesti vastupidise tulemuse ja muutis laua restaureerimise

veelgi kallimaks. Tugitooli restaureerimise kulusid ei ole kostja hagejalt sisse nõudnud. Hageja

väited selle kohta, et ta lasi korteri enne selle tagastamist puhastada, on paljasõnalised. Hageja ei

ole üürile võetud korteri koristamise kohta esitanud ühtegi tõendit. Kostja palgatud puhastusfirma

on enne töö alustamist fikseerinud korteris valitsenud olukorra. Üürilepingu kohaselt pidi hageja

tagastama korteri koos selles leiduvate esemetega mitte halvemas olukorras kui need olid üürile

võtmise hetkel. Üürile andmise hetkel oli remont korteris lõppenud sama päeva hommikul. Seega

ei saanud hageja eeldada, et tema järelt koristatakse tasuta. Hagejal oli võimalus neid kulusid

kokku hoida kas siis ise koristades või omal kulul mõne koristusfirma teenuseid tellides. Sama

kehtib ka keemilise puhastuse ja pesumaja kulude kohta. Hageja varjas teadlikult

nõudepesumasina rikki minekut ja ei teatanud sellest enne, kui kostja selle ise avastas korteri

vastuvõtmise käigus. Kostja poolt asenduseks soetatud nõudepesumasin on oma hinna poolest

niivõrd tagasihoidlik, et rikkiläinud masina remont, defekteerimine, töökotta ja tagasi vedamine

oleks läinud sama kulukaks. Kostja ei ole nõus sellega, et J P ei ole piisavalt kompetentne

antiikmööbli parandamisvajaduste ja selle töö maksumuse hindamiseks. Tegemist on üle 20 aasta

selles valdkonnas tegutsenud tunnustatud meistriga. Lisaks kostja teatas koheselt hagejale

eksperthinnangust ja restaureerimistööde maksumusest. Hageja ei teinud ettepanekut tööde

teostamiseks väiksemate kuludega, ehkki tal oli selleks piisavalt aega. Kostja nõustub hageja

pretensiooniga internetiühenduse eest ja tagastab hagejale ülemääraselt kinnipeetud summa 30.47

eurot. Ülejäänud osas jääb kostja oma vastuväidete juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• pooled sõlmisid 31.08.2020 eluruumi üürilepingu, millega anti hageja kasutusse aadressil xxx

asuv korter tähtajaga kuni 06.11.2020;

• hageja tasus kostjale 5200 euro suuruse tagatisraha;

• korteri valdus anti hagejale üle 07.09.2020, mille kohta koostati eluruumi üleandmise akt;

• 12.05.2021 sõlmitud lepingu lisas 2 pikendasid pooled lepingu kehtivust kuni 01.02.2022;

• 15.12.2021 leppisid pooled kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamises alates 17.12.2021;

• hageja tagastas korteri valduse kostjale 17.12.2021, mille kohta koostati eluruumi üleandmise

akt;

• hageja tasutud 5200 euro suurusest tagatisest tagastas kostja 175,92 eurot;

• hageja nõustus osaliselt xxx arvete hüvitamise ning kommunaalkulude ja üüri hüvitamisega;

• hageja esitas kohtule 2636,08 põhinõude ja 480,38 euro sissenõutavaks muutunud viivise

nõudes.

8. Kostja tagastas hagejale kohtumenetluse ajal xxx arvete eest tagastamata jäetud tagatise kokku

60,94 eurot - 13.02.2024 30,47 eurot ja 12.03.2024 30,47 eurot, millega seoses loobus hageja

12.03.2024 kohtuistungil 60,94 euro põhivõlgnevuse nõudest.

9. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse ning lg 2, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist

loobumine protokollitakse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata,

kui hageja on hagist loobunud. Kuna hagist osaliselt loobumine esitati kohtuistungil, siis see

protokolliti. Kohus võtab hagist loobumise vastu, kuna kostja on täitnud selles osas hageja nõude

ja lõpetab menetluse 60,94 euro põhivõlgnevuse nõudes. Kohus selgitab TsMS § 432 alusel

menetlusosalistele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega lahendab kohus hagist osalise

loobumise kohtuotsuse resolutsiooniga ja vastavalt TsMS § 442 lg-tele 6-8 märgib otsuse

põhjendavas osas põhjendused ja resolutsioonis kohtumäärusele edasikaebamise korra.

10. Hageja nõudeks pärast osaliselt põhivõlgnevuse 60,94 euro tasumist on vähendatud põhinõue

2575,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni

hagiavalduse esitamiseni 480,38 eurot ja viivis 0,1% põhinõudelt 2575,14 eurolt alates hagi

esitamisest 14.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

11. Pooled vaidlevad hageja tasutud tagatisrahast 2575,14 euro tagastamise nõude põhjendatuse üle.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda

võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

13. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 1 ja 4 tulenevalt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud

ning, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt

TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited.

14. Üürilepingu punkti 4.2 kohaselt võis kostja tagatisraha arvelt katta lepingust tulenevaid rahalisi

nõudeid, mh üür ja kommunaalkulud. Lepingu punkti 4.5 kohaselt kohustus kostja tagastama

tagatisraha hagejale seitsme päeva jooksul pärast lepingu lõppemist summas, mis ei sisalda nõuet

üürniku vastu. Lepingu p-dest 5.2.3., 5.2.10., 5.2.11.,8.2. ja 8.3. tulenevad üürnikule kohustused

tagastada korter koos selles leiduvate esemetega mitte halvemas olukorras kui need olid üürile

võtmise hetkel, samuti tema poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustus ja eluruumis või sisustuses

ilmnenud puudustest viivitamatu teatamise kohustus. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et

lehtkullaga kullatud konsoollaual esinevad sügavad kraaped, parandamise jäljed ja kahjustatud on

laua jalus ning, et korteris on teostatud suurpuhastus OÜ Vronas ja Tervepuhastus OÜ poolt.

17.12.2021 koostatud ja poolte allkirjastatud lepingu punktidele 7.2, 1.6 ja 1.8.2 vastavast

üüripinna tagastamise aktist nähtuvalt ei ole üürileandja teinud märkusi selle kohta, et konsoollaual

oleks defekte, kraapeid, parandamise jälgi vms. Ekspertiis on teostatud 22.12.2021, pärast

eluruumi tagastamist, seega võisid laua kahjustused tekkida pärast hageja poolt eluruumi aktiga

üleandmist. Samuti puuduvad aktis märkused selle kohta, et korter oleks tagastamise ajal olnud

koristamata. Eluruumi üürimisel 07.09.2020 koostatud üleandmise aktist nähtuvalt oli korteris

olev mööbel kasutatud ja sellel oli kulumisjälgi. Kuna kostja võttis eluruumi koos üürnikuga vastu

ilma, et ta oleks vastavaid märkuseid akti teinud, siis on kohus seisukohal, et tema

tõendamiskoormuseks on tõendada asjaolu, et kostja poolt hiljem avastatud üürieseme puudused

on üürniku põhjustatud. Selliseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Eelnimetatud puudused ei ole

varjatud puudusteks, mida kostjal ei oleks olnud võimalik märgata eluruumi üleandmisel ja kanda

eluruumi tagastamise akti. Järelikult ei ole kostja tõendanud VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud

põhjuslikku seost temale tekitatud kahju ja hageja tegevuse vahel.

15. Tagastamise aktis on tehtud märkus selle kohta, et nõudepesumasin on katki ja ei tööta. Hageja

väited, et nõudepesumasin oli kasutatud on tõendatud eluruumi üürimisel 07.09.2020 koostatud

üleandmise aktiga, millest nähtuvalt olid nõudepesumasina ülemisel ja alumisel restil roostejäljed.

Kostja on esitanud uue nõudepesumasina ostuarve ja nõudepesumasinate hinnavõrdlused, kuid

antud tõenditega saab tõendada kahju suurust, mitte nõudepesumasina mittetöötamise põhjuseid

s.t, kas nõudepesumasin lakkas töötamast hariliku kulumise või hageja ebaõige kasutamise

tagajärjel. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja on põhjustanud nõudepesumasina katki mineku.

VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest,

mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kuna nõudepesumasina rikke põhjused on jäänud

välja selgitamata, siis ei saa kostja väita tõsikindlalt, et nõudepesumasina remontimine oleks olnud

kallim kui uue ostmine. Ka ei ole kostja tõendanud, et nõudepesumasin lakkas töötamast enne

üüripinna üleandmist ehk, et hageja oleks rikkunud üürilepingu p-s 5.2.10. sätestatud kohustust

teatada viivitamatult eluruumis või sisustuses ilmnenud puudustest. Järelikult ei ole kostja

tõendanud VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslikku seost selle kohta, et üüripinnal asunud

nõudepesumasin lakkas töötamast või läks katki hageja ebaõige tegevuse tõttu.

16. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hagejale etteheidetud

üürilepingu p-des 5.2.3., 5.2.10., 5.2.11.,8.2. ja 8.3. sätestatud kohustuste rikkumist ega

VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslikku seost hageja tegude ja eluruumi sisustuse kahjustamise

vahel. Põhjusliku seose kui ühe kahju hüvitamise eelduse puudumise tõttu puudub vajadus hakata

kindlaks tegema kostja varalise kahju suurust ja konsoollaua ekspertiisi läbiviinud eksperdi

pädevust, mistõttu kohus sellekohaseid väiteid ja vastuväiteid ei analüüsi ega tõendeid ei hinda.

Kohus jätab tähelepanuta ka väited ja vastuväited tugitooli, vaipade jms sisustuse kahjustamise

üle, kuivõrd need puudused ei olnud aluseks kostja poolt tagatisraha kinnipidamisel.

17. 15.12.2021 sõlmitud eluruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppes leppisid pooled kokku, et 2600

eurot tagatisrahast tagastab kostja hiljemalt 24.12.2021 ja ülejäänud 2600 eurot tagatisrahast pärast

2021.a detsembri kommunaalkulude arve laekumist. Vaidlus puudub, et kostja tagastas

tagatisrahast hagejale 175,92 eurot. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et

jättis lepingu punktides 4.1. ja 4.2. sätestatud tagatisrahast alusetult 2636,08 eurot tagastamata, siis

on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana õigus nõuda

kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

18. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punktist 4.6 nähtuvalt on pooled

tagatisraha tagastamisega viivitamise puhul kokku leppinud viivises 0,1% tagastamisele kuuluvalt

summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu lõpetamise kokkuleppe järgi muutus 2600 euro suurune

osa tagatisest sissenõutavaks 27.12.2021 ja 2600 euro suurune osa sissenõutavaks pärast 2021.a

detsembri kommunaalkulude arve laekumist, s.o 13.01.2022. Hageja arvestas, et lepingu

lõppemise hetkel oli kostjal õigus pidada tagatisrahast kinni 2563,92 eurot, seega muutus

27.12.2021 sissenõutavaks 36,08 eurot ja 13.01.2022 täiendavalt 2600 eurot. Järelikult on hagejal

õigus nõuda kostjalt hagi esitamise seisuga 480,38 euro suuruse viivise tasumist. Vastavalt TsMS

§ 367 on hagejal õigus esitada viivise nõue põhinõudelt 2575,14 eurot lepingus kokkulepitud

määras 0,1% päevas protsendina põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud seoses tsiviilasja menetlusega

3822,50 eurot, millest riigilõiv moodustas 490 eurot, dokumentide tõlge 225 eurot, õigusabikulud

2450 eurot ja õigusabikuludele lisanduv käibemaks 657,50eurot. Hageja kinnitas, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Selliselt on menetluskulude summaks kogu kuluna kantud 3822,50 eurot.

Detailselt

seisnesid

hageja

lepingulise

esindaja

kulud

alljärgnevas:

dokumentidega

tutvumine/juriidiline analüüs (eluruumi üürileping ning selle lisad 1, 2 ja 3; eluruumi üleandmise

akt; üürileandja poolt esitatud arved ja aktid) 2 tund 15 minutit - 393,75 eurot; hagiavalduse

tagatise tagastamise ja viivise nõudes koostamine 3 tundi - 525 eurot, hagiavalduse täiendamine

ja esitamine kohtule 1 tund ja 30 minutit 262,50 eurot; maakohtu 13.09.2022 määrusega tutvumine

ja analüüs 15 minutit - 43,75 eurot; kostja 16.12.2022 hagivastusega tutvumine/juriidiline analüüs

15 minutit 43,75 eurot; seisukoha koostamine hagivastusele 1 tund – 175 eurot; ettevalmistus

kohtuistungiks 45 minutit 131,25 eurot; esindus kohtuistungil 1 tund 175 eurot; kostja 01.02.2023

täiendavate seisukohtadega tutvumine/juriidiline analüüs 1 tund 15 minutit 218,75 eurot;

seisukoha koostamine kostja 01.02.24 seisukohale 1 tund 45 minutit - 306,25 eurot; kostja

15.02.2024 täiendavate tõendite ja selgitusega tutvumine/juriidiline analüüs 15 minutit - 43,75

eurot; ettevalmistus kohtuistungiks 45 minutit 131,25 eurot; esindus kohtuistungil 1 tund 30

minutit - 262,50 eurot. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada, siis kuulub menetluskuludena hüvitamisele käibemaks.

20. Kostja vastusest nähtuvalt ei olnud tal vastuväiteid hageja esindaja poolt teostatud tööde mahu,

menetluskulude koosseisu ega suuruse kohta. Kostja taotles tuginedes TsMS § 4 lõikele 4 ja § 163

lõikele 2 jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna 12.03.2024 toimunud istungil tegi

kostja hagejale kompromissi ettepaneku nõustudes tasuma põhinõude kogu selle jääksuuruses ning

ka ½ ulatuses hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, kuna kompromissi sõlmimise korral

oleks hagejal avanenud võimalus taotleda kohtult riigilõivust teise poole tagastamist. Kompromiss

hageja ja kostja vahel jäi 12.03.2024 toimunud istungil sõlmimata hageja keeldumise tõttu. Kostja

oli õigusrahu huvides valmis hagejaga kompromissi sõlmima hageja poolt esitatud tingimustel

vaatamata sellele, et kostja luges ja loeb ennast tegelikult kahjukannatanud osapooleks ning kostja

arvates oli pakutud kompromiss mõistlik. Kuid hageja keeldus järsult mistahes kompromissi

sõlmimisest ning ei lõpetas sisuliselt igasugused läbirääkimised kompromissi üle, mis välistas ka

edaspidise arutelu kompromissi muude võimalike variantide üle.

21. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväline kulu

on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud,

et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb

eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS §

175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel ja dokumentide

tõlkimine vene keelest eesti keelde olid hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel. Kohus võttes arvesse, et hageja esindaja

tunnihind 175 eurot vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele ning, et hagiavalduse

koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele, hagiavalduse

koos lisadega maakohtule esitamisele kulunud aeg ning ka kostja vastusega tutvumisele ja

analüüsimisele ning selle osas hageja seisukoha koostamisele ja maakohtule esitamisele kulunud

aeg ja kohtuistungitel osalemise aeg, on põhjendatud ja vajalikud. Hageja on esile toonud, et ta ei

ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega lisandub

lepingulise esindaja kuludele käibemaks. Eeltoodust lähtudes määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks kokku 3822,50 eurot. Kuna kostja ei ole kohtu määratud ajaks

menetluskulude nimekirja esitanud, siis jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks

määramata.

22. Kohus lõpetas menetluse hageja hagis kostja vastu menetluse põhinõude 60,94 euro

väljamõistmiseks, kuna kostja tasus selle summa hagejale enne asja sisulist arutamist. TsMS § 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna hageja ei ole eraldi

esile toonud antud summat puudutavas osas lepingulise esindaja kulu, siis lähtub kohus

menetluskulude jaotamisel tasutud põhivõla suhtest hagihinda, milleks on ca 1,5% (60,94 euro/

4078,63 eurot). Järelikult kuulub kostjalt hageja kasuks seoses menetluse lõpetamisega

väljamõistmisele menetluskulu 57,34 eurot (1,5% x 3822,50 eurot).

23. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus kogu

menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või

muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu

hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti

teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui

kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja

lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud

lepitusmenetluses.

24. Kohus soovitas pooltel nii eelistungil kui ka kohtuistungil menetluskulude kokkuhoidmiseks ja

vaidluse edasi kaebamata lahendamiseks asi lahendada kompromissiga, tegi selleks kohtuistungil

ka vaheaja, andis lepingulistele esindajatele võimaluse menetlusosalistega kompromissi

sõlmimiseks läbi rääkida ja tutvustada hagejale kostja pakutud viimast kompromissettepanekut,

mille järgi tegi kostja hagejale ettepaneku tasuda põhinõude kogu selle jääksuuruses ning ka ½

ulatuses hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, kuna kompromissi sõlmimise korral oleks

hagejal avanenud võimalus taotleda kohtult riigilõivust teise poole tagastamist. Hageja keeldus

kostja pakutud kompromissist ega teinud ka omapoolset pakkumist, et vaidlus lõplikult lahendada

12.03.2024 kohtuistungil.

25. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja tegi hagejale

kompromissipakkumise, mis vastab 2820,14 eurole ning moodustab arvestades kohtuotsuses

väljamõistetavat hagi põhinõuet, sissenõutavaks muutunud viivist ja aastast viivist põhinõudelt

kokku 3998,02 eurot ca 70,53%. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õiglane ja

põhjendatud arvestada kostja valmisolekut lahendada asi kohtuistungil lõplikult kompromissiga ja

hageja keeldumist sellest ning kohaldada TsMS § 163 esimese lõike asemel teist lõiget ja jätta

menetluskulud, mis ei ole seotud hagist loobumisega 70,53% ulatuses hageja ja 29,47% kostja

kanda (1126,49 eurot). Kohus märkis eelpool, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

57,34 eurot (1,5% x 3822,50 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

30,97% ulatuses kokku 1183,83 eurot ja ülejäänud osas 69,03% jätta menetluskulud hageja enda

kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik