3-23-2767/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2767

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2023 otsuse nr

P26O-2023-93833 ja 09.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-

3/39178-4 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-23-2767

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 28.09.2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse vanaduspensioniealisele

inimesele puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse

määramiseks.

2. Puude raskusastme ekspertiisiks kaasas SKA ekspertarsti Maiu Elkeni.

3. SKA 16.10.2023 otsusega nr P26O-2023-93833 Xil puude raskusastet ei tuvastatud. Otsuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Otsuse tegemisel on tuginetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-d 11,

2, § 23 lg-d 1-6 ja 9, § 24 lg 1, § 25 lg 1 ja § 71 lg 1 ning sotsiaalkaitseministri määrus nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 5 lg 1 ja sotsiaalministri määrus nr 49 „Puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste

loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ (edaspidi määrus nr 49) § 5 lg 1.

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi,

juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis

esineb

inimesel

tehniliste

abivahendite

kasutamisele

vaatamata,

elukeskkond

ja

rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme

tuvastamisel on aluseks võetud taotleja taotluses sisalduvad andmed ning 1) tervise

infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed; 2) perearst Jevgeni Kremm poolt kirjeldatud

terviseseisundi andmed; 3) perearst Margit Venesaar poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed;

4) eriarst Karin Alasi poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed; 5) eriarst Jevgeni Bobkov poolt

kirjeldatud terviseseisundi andmed ning SKA ekspertarsti M. Elken arvamus.

Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt

puudub taotlejal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelvalvele.

Terviseandmete põhjal esineb taotlejal kerge piirang nägemisel, mis on põhjustatud silma

struktuuride kahjustustest (mõlema silma mõõdukas nägemislangus, vaateväljad kerge-

mõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja

0,6, kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi tõttu). Lisaks esinevad taotlejal

seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ning olulisi liikumispiiranguid ei

põhjusta. Esitatud terviseandmete põhjal on organite kahjustusest põhjustatud püsivad

tegutsemispiirangud ravimite ja prillide kasutamise foonil kerged. Taotleja ei vaja nendest

tingituna regulaarset kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet. Seetõttu puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks.

Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks.

4. X esitas SKA-le 25.10.2023 vaide, mis jäeti 09.11.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/39178-4

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Puude tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel kirjeldatule ja aktuaalsele

(st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekseprtarst hinnangu, millised

funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel omakorda, kas

taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel,

liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt

objektiviseerivatel uuringutel ja läbivaatusel ning diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid.

Eksperthinnangus on toodud järgmist: „Terviseandmete põhjal esineb taotlejal kerge piirang

nägemisel, mis on põhjustanud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma mõõdukas

nägemislangus, vaateväljad kergemõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine

3-23-2767

3(5)

rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja 0,6, kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi

tõttu). Lisaks esinevad taotlejal seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ja

olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta. Esitatud terviseandmete põhjal on organite kahjustusest

põhjustatud püsivad tegutsemispiirangud ravimite ja prillide kasutamise foonil kerged. Taotleja

ei vaja nendest tingituna regulaarset kõrvalabi, juhendamist ega järelevalvet, mistõttu puudub

alus puude raskusastme tuvastamiseks. Ekspertarvamus tugineb TIS-s leiduvatele

tervisekirjeldustele, mille on andnud eriarstid K. Alasi, J. Bobkov ning perearstid M. Venesaar

ja J. Kremm.“

Vaidemenetluse käigus pidas SKA vajalikuks küsida täiendavat selgitust ekspertarst A.

Tammelt. Ekspertarst A. Tamme selgituste kohaselt ei ole alust olemasolevate terviseandmete

põhjal arvamust muuta. Vanaduspensioniealisel ja tööealisel isikul on puude raskusastme

tuvastamise alused erinevad tulenevalt PISTS-st. Vanaduspensioniealisel hinnatakse iseseisvat

toimetulekut

liikumisel,

söömisel,

riietumisel,

hügieenitoimingutel

ja

suhtlemisel.

Terviseandmed ei kirjelda piiranguid ja kõrvalabi vajadust nimetatud tegevustel. Taotluse

alusel abistab sõber 1-2 korda kuus, mis ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele.

Tehtud otsus puude raskusastme osas on korrektne ja muutmist ei vaja.

5. X esitas 03.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.10.2023 otsuse nr P26O-2023-

93833 ja 09.11.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/39178-4 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased, kuivõrd tal esineb nägemispuue

ning varasemalt on puude raskusaste ka tuvastatud. Kaebaja on esitanud kohtule tõenditena

SKA 10.05.2021 otsuse nr P26O-2021-41562, millega tuvastati kaebajal keskmise puude

raskusaste kestusega 05.04.2021-18.11.2023. Nimetatud otsusest ei selgu, millise piiranguga

seoses tuvastati puude raskusaste. Kaebaja on ka esitanud SKA 25.10.2022 otsuse nr P26O-

2022-76880, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega 13.10.2022-

18.11.2023, kuivõrd esineb raskele puude raskusastmele vastav nägemise kõrvalekalle.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased ning vastustaja jääb nendes toodud põhjenduste

juurde. Vastavalt PISTS § 2 lg-le 11 tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning

vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest

sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puude raskusastmed on sügav puue, raske puue ja

keskmine puue. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Raske puue on inimese anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna

vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Keskmine puue on inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta

vähemalt korra nädalas. PISTS § 2 lg 2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine

inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või

suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või

tegevusetusega võib tekitada kahju iseendale või teiste inimeste elule, tervisele või varale. SKA

tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes

aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed

(vt määrus nr 18 § 5).

3-23-2767

4(5)

7.2. Puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, st tugineb esitatud taotlusel

kirjeldatule ja aktuaalsetele (st mitte vanadele) terviseandmetele, nende alusel annab ekspertarst

hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning selle alusel

omakorda, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel,

riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide

poolt

objektiviseerivatel

uuringutel

ja

läbivaatusel

ning

diagnoosiga

kinnitatud

haigusseisundid. Vanaduspensioniealisel hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel,

söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel.

7.3. Vaidemenetluse käigus pidas SKA vajalikuks küsida täiendavat selgitust ekspertarst

Aune Tammelt. Ekspertarst leidis, et terviseandmed ei kirjelda piiranguid ja kõrvalabi vajadust

nimetatud tegevustel. Taotluse alusel abistab sõber 1-2 korda kuus, mis ei vasta vähemalt

keskmisele puude raskusastmele. Tehtud otsus puude raskusastme osas on korrektne ja

muutmist ei vaja.

7.4. Puude

raskusastme

otsus

on

hindamisotsus,

mis

põhineb

meditsiinilistel

ekspertteadmistel. Kui ekspert on andnud vastustajale ekspertarvamuse ja leidnud selles, et

puude raskusastme tuvastamiseks alust pole, siis vastustaja ei saa seda arvamust kõrvale jätta

ning asuda vastupidisele seisukohale.

7.5. Vastustaja selgitab, et ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel

esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa tekkida ootust, et iga

kord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele. Seega ei oma vastustaja

varasemad otsused tähendust, isegi kui need on isiku jaoks soodsad olnud. Puude raskusastme

saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud. Määravat tähtsust ei oma

isikule diagnoositud haigused, vaid see, milliseid reaalseid tegutsemispiiranguid haigus

põhjustab. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul

ei ole puuet, piirang võib olla ka kerge, kui ei esine kõigis elulistes situatsioonides või on

abivahendiga (antud juhul prillidega) valdavalt kompenseeritud.

8. Vastustaja tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise

puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Kõik antud lävendist allapoole jäävad

puudelised seisundid pole need, mida vastustaja PISTS-i järgi tuvastab – nende puhul

vormistataksegi puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Tinglikult võib nimetada puudelist

seisundit, mis jääb keskmise puude raskusastme lävendist allapoole „kergeks“ puudeks, kuid

sellist puude raskusastet PISTS-s pole ja PISTS-i järgi vastustaja „kerget“ puuet ei tuvasta,

kuigi puue võib isikul iseenesest esineda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Puude raskusastme tuvastamist reguleerib PISTS, kus on ka defineeritud puue (§ 2 lg 1)

ning puude raskusastmed (PISTS § 2 lg 11). Vaidlust ei ole selles, et SKA on pädev hindama

puude raskusastet (PISTS § 23 lg 1) ning samuti nähtub asja materjalidest, et kaasatud on

arstiõppe läbinud ekspertarst Maiu Elken (PISTS § 23 lg 1) (vt vastustaja 24.01.2024

menetlusdokumendi lisa 5). Ekspertarst on selgitanud, et lähtudes K. Alasi (oftalmoloogia)

29.06.2023 sissekandest ei ole kaebaja puude raskusastet tuvastatud (vt vastustaja 24.01.2024

menetlusdokumendi lisa 5). Samuti on vastustaja vaidemenetluse raames küsinud seisukohta

ekspertarstilt A. Tamm (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 9), kes nõustus

samuti hinnanguga, et kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud.

11. Nähtuvalt

kaebaja

esitatud

puude

raskusastme

tuvastamise

taotlusest

vanaduspensioniealisele inimesele on kaebaja kirjeldanud punktis 2.2. igapäevastes tegevustes

3-23-2767

5(5)

kõrvalabi, juhendamise või järelevalve osas, et kasutab prille tänaval käimiseks; taotluse

punktis 2.1. ühtegi nimetatud terviseseisundit taotlejal ei esine (vt vastustaja 24.01.2024

menetlusdokumendi lisa 1). Ekspertarst on hinnanud kaebajal esinevat piirangut

(silmanägemine) koos abivahendiga (prillid) ning leidnud, et kaebajal esineb kerge piirang

nägemisel, mis on põhjustatud silma struktuuride kahjustusest (mõlema silma mõõdukas

nägemislangus, vaateväljad kerge-mõõduka defektiga; prillidega korrigeeritult on nägemine

rahuldav, nägemisteravused 0,5 ja 0,6 kahe silmaga koos 0,7; tarvitab ravimeid glaukoomi

tõttu); lisaks esinevad kaebajal seljavalud, mis on valuravi ja füsioteraapiaga leevenevad ja

olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 5). Ka

ekspertarst A. Tamm on leidnud, et viimase silmaarsti sissekande alusel on kaebaja nägemine

korrektsiooniga parem silm 0,5 ja vasak silm 0,7, mis on nägemiskaotus 10% ja ei vasta

vähemalt keskmisele puude raskusastmele (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa

9).

12. Kuigi kaebaja hinnang oma terviseseisundile on oluline taotluse lahendamisel, siiski

peavad kaebaja hinnangut toetama objektiivsed terviseandmed (vt PISTS § 23 lg 6). Sellise

olukorraga praegust tegemist ei ole, kuivõrd vastustaja ja ekspertarstid on viidanud viimastele

TIS-s olevatele andmetele, mis ei kinnita kaebajal terviseseisundist tulenevaid selliseid

tegutsemispiiranguid, mis vastaksid vähemalt keskmise puude raskusastmele (PISTS § 2 lg 11

p 3).

13. Kaebaja on tõenditena esitanud SKA 10.05.2021 otsuse nr P26O-2021-41562, millega

tuvastati kaebajal keskmise puude raskusaste kestusega 05.04.2021-18.11.2023, kuid millest ei

selgu, millise piiranguga seoses tuvastati puude raskusaste. Kaebaja on ka esitanud SKA

25.10.2022 otsuse nr P26O-2022-76880, millega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste

kestusega 13.10.2022-18.11.2023, kuivõrd esineb raskele puude raskusastmele vastav

nägemise kõrvalekalle.

14. Kuigi vastustaja oleks pidanud vaidlusalustes otsustes selgitama, miks on jõutud

varasemalt erinevale tulemusele, siiski ei ole see toonud kaasa sisuliselt õigusvastast otsust.

Nimelt nähtub kaebaja esitatud varasematest SKA otsustest, et tegemist on tööealise isiku

puude raskusastme otsustega. Käesoleval juhul on aga vaidlustatud vanaduspensioniealise isiku

puude raskusastme otsust. Vaideotsuses on selgitatud, et vanaduspensioniealisel ja tööealisel

isikul on puude raskusastme tuvastamise alused erinevad; vanaduspensioniealisel hinnatakse

iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel (vt

vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 4, lk 3). Lisaks nähtub ekspertarstide

arvamustest, et arvestatud on nii eriarsti K. Alasi 29.06.2023 sissekannet kui ka perearsti J.

Kremmi 18.10.2023 sissekannet. Viimasest nähtub, et kuna nägemispuuet esmatasandil

diagnoosida ega kinnitada ei saa, siis on soovitatud pöörduda silmaarsti vastuvõtule, kui on vaja

värskemat hinnangut silmade seisundile (vt vastustaja 24.01.2024 menetlusdokumendi lisa 8,

lk 20). Ka kaebaja ei ole esitanud täiendavaid selgitusi osas, miks ekspertarstide hinnangutega

ei saa nõustuda või et oleks jäetud olulised terviseandmed tähelepanuta või tehtud neist

ebaõiged järeldused.

15. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

17. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)