2-22-1409/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Helina Mark, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1409

Kohtuasi

AKTSIASELTSI NORWES METALL hagi Luminor

Bank AS-i vastu lepingute erakorralise ülesütlemise

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AKTSIASELTSI

NORWES

METALL

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

AKTSIASELTS

NORWES

METALL

(registrikood

10402337),

lepinguline

esindaja

Igor Sumarok

Kostja Luminor Bank AS (registrikood 10237140),

lepinguline esindaja Madis Meristo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 26.03.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus muutmata.

2. Jätta AKTSIASELTSI NORWES METALL apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AKTSIASELTSI NORWES METALL kanda.

Luminor Bank AS-il puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad

kulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-1409

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AKTSIASELTS NORWES METALL (hageja) esitas 27.01.2022 Harju Maakohtule

Luminor Bank AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel 11.09.2017

sõlmitud liisingulepingu nr 474474 ja 11.09.2017 sõlmitud liisingulepingu nr 474458

erakorraline ülesütlemine oli tühine ning et liisingulepingud ei ole lõppenud.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2017 liisingulepingu

nr 474474. Lepingu alusel omandas kostja hageja huvides CNC-painutuspingi DURMA AD-R

30175. Pooled sõlmisid 11.09.2017 ka liisingulepingu nr 474458, mille alusel omandas kostja

hageja huvides lehe/toru plasmalõikepingi AJAN PP 260 COMBI.

1.2. Kostja esitas hagejale 28.12.2021 teate liisingulepingute ülesütlemise kohta, märkides, et

hagejal on liisingulepingute alusel kostjale tasumata kokku 7081,14 eurot. Kostja hoiatas, et

kui hageja ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul (s.o 10.01.2022), ütleb kostja liisingulepingud

üldtingimuste p 12.2 alusel erakorraliselt üles.

1.3. Hageja tasus 05.01.2022 kostjale võlgnevuse osaliselt (3076,08 eurot). 10.01.2022

kell 16.59 saadetud e-kirjas teatas kostja hagejale, et 10.01.2022 jõustub liisingulepingute

ülesütlemine ning selleks, et lepingud jätkuksid, tuleks hagejale ka ülejäänud võlgnevus

(4005,56 eurot) hiljemalt 10.01.2022 tasuda. Hageja vastas kostjale samal päeval, et hageja

raamatupidaja tööpäev on juba lõppenud ning et viiviste suurus tuleb kooskõlastada.

11.01.2022 teatas kostja hagejale, et liisingulepingud on ennetähtaegselt lõpetatud. 12.01.2022

tasus hageja kostjale 3076,09 eurot – tasumata jäid üksnes viivised 928,97 eurot, mille suurus

on vaidluse all.

1.4. Vaatamata sellele, et hageja tasus võlgnevuse, palus kostja hagejal varad välja osta või

kostja

ees

olevad

kohustused

refinantseerida.

Hageja

tegi

kostjale

ettepaneku

liisingulepingutega jätkata, kuid kostja keeldus sellest.

1.5. Hageja leiab, et liisingulepingute ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega ja tühine.

Kostja kuritarvitas oma õigusi, kui ei andnud hagejale võimalust läbirääkimisteks.

Ülesütlemisteatele lisatud teabelehe p 3 kohaselt, kui võlgnevus likvideeritakse viivitamatult,

on kostja valmis kaaluma lepingu ennistamist. Samuti ei arvestanud kostja COVID-19 mõjuga

tööstusele ja ettevõtlusele. Lisaks oli pooltevahelises suhtes tekkinud praktika, mille kohaselt

kostja võimaldas hagejal makseid teha hilinemisega. Hageja tasus arved tavapäraselt kahe

nädala jooksul pärast arvete tasumise tähtaja möödumist. Samuti võimaldas kostja võtta hagejal

maksepuhkust vastavalt hageja taotlusele. Hageja hinnangul puudus liisingulepingute

ülesütlemiseks ka mõjuv põhjus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-d 1 ja 2). Hageja oli

maksetega viivituses vähem kui kolm kuud. Ebaoluline tasumisega viivitamine ei saa olla

2-22-1409

aluseks lepingute erakorralisele ülesütlemisele. Hagejal on ka varem olnud võlgnevusi, kuid

siis ei öelnud kostja liisingulepinguid üles.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt tasus hageja liisingulepingu nr 474474 väljaostu teatise,

mistõttu ei ole liisingulepingu nr 474474 puhul alust tuvastada ülesütlemisteate tühisust.

Liisingulepingu nr 474474 osas tuleks hagi jätta läbivaatamata.

2.2. Kostja ei vaidle vastu liisingulepingute ülesütlemisega seotud faktilistele asjaoludele.

28.12.2021 teate saatmise ajal oli hageja võlgnevus liisingulepingu nr 474474 alusel

1845,97 eurot ja liisingulepingu nr 474458 alusel 7081,14 eurot. Kostja andis hagejale

võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja (10.01.2022). Kuna hageja ei tasunud

liisingulepingutest tulenevat kogu võlgnevust tähtaegselt (hageja tasus 06.01.2022

liisingulepingust nr 474474 tuleneva võlgnevuse katteks 866,45 eurot ja liisingulepingust

nr 474458 tuleneva võlgnevuse katteks 2209,63 eurot), oli kostjal õigus liisingulepingud

erakorraliselt üles öelda. Hageja tasus 3076,08 eurot (liisingulepingu nr 474474 alusel

866,46 eurot ja liisingulepingu nr 474458 alusel 2209,63 eurot) pärast liisingulepingute

ülesütlemist (s.o 12.01.2022), kuid sellega ei saanud kogu võlgnevus tasutud. Hagejale oli kogu

võlgnevuse tasumise kuupäev teada juba 28.12.2021. Kostja hoiatas hagejat juba 18.11.2021

e-kirjas, et ütleb edasiste võlgnevuste korral liisingulepingud üles. Kostja oli nõus

liisingulepingutega jätkama olukorras, kus üksnes viivised olid tasumata.

2.3. Poolte suhetes ei tekkinud tava, nagu võiks hageja liisingulepingu järgseid makseid hiljem

tasuda. Maksete tegemise kord on kokku lepitud liisingulepingutes. See, et hageja on pika aja

jooksul korduvalt liisingulepinguid rikkunud, ei muuda lepingutes kokkulepitut. Kostja andis

hagejale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 20.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidi hageja liisingumakseid tasuma vastavalt

liisingulepingutes toodud graafikutele, milles oli toodud liisingumaksete suurus kuus ja

tasumise kuupäev. Liisingulepingu nr 474458 järgi olid graafikujärgsed maksed perioodil

28.05.2018–28.01.2023 1918,54 eurot kuus ja liisingulepingu nr 474474 järgi perioodil

28.04.2018–28.12.2022 721,20 eurot kuus. Maksed sisaldavad endas osamakset, intressi ja

kindlustusmakseid. Hagejale oli antud lepinguga maksepuhkust ning liisingulepingu nr 474474

lisa järgi pidi hageja maksma perioodil 28.10.2020–28.01.2023 866,46 eurot kuus.

Liisingulepingu nr 474458 lisa järgi pidi hageja maksma perioodil 28.10.2020–28.10.2023

2209,64 eurot kuus. Liisingulepingu nr 474474 järgi oli kindlustusmakse 18,88 või 18,89 eurot

ning liisingulepingu nr 474458 järgi 40,82 või 40,83 eurot. Ülejäänud makse osa on vastavalt

osamakse ise ja intress, sõltuvalt makse ajast.

3.2. Ülesütlemisteate kohaselt nõudis kostja hagejalt liisingulepingu nr 474458 alusel

5235,17 euro ja liisingulepingu nr 474474 alusel 1845,97 euro tasumist. Seega ületasid mõlema

liisingulepingu järgsed nõuded vähemalt kahe liisingumakse suurust. Ülesütlemisteates andis

kostja hagejale võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva, mis vastab liisingulepingute

2-22-1409

üldtingimuste p-le 12.2 ja VÕS § 196 lg-le 2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt maksis hageja

kostjale 05.01.2022 3076,08 eurot ja 12.01.2022 3076,09 eurot ehk vaid osa võlgnevusest

(kogu võlgnevus oli 7081,14 eurot). Seega ei tasunud hageja ülesütlemisteates märgitud

võlgnevust täies ulatuses seal märgitud tähtajaks. Kuna kostja andis hagejale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks, ei ole tähtsust sellel, et kostja tuletas 10.01.2022 õhtupoolsel ajal hagejale veelkord

meelde, et võlgnevus tuleb tasuda.

3.3. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et ta ei täitnud liisingulepingutest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ega seda, et tal olid kostja ees ka varasemalt võlgnevused, mille tasumist kostja

02.11.2021 kirjas nõudis. Seejuures on kostja hagejat ka varem hoiatanud, et ütleb

liisingulepingud üles kui hageja võlgnevust ei tasu. Seega ei talunud kostja hageja korratut

käitumist kohustuste täitmisel.

3.4. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et hageja jäi korduvalt oma lepinguliste kohustuste

täitmisega kostjale võlgu, st rikkus VÕS § 361 tulenevat liisingumaksete tasumise kohustust.

Ka viimase (28.12.2021) nõudekirja järgi ei tasunud hageja võlgnevust 14 päeva jooksul, vaid

tasus selle hilinemisega ja üksnes osaliselt. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et võlg

või rikkumise ulatus oli väike, mistõttu pidanuks kostja VÕS § 196 lg 1 mõtte kohaselt poolte

huve kaaluma ja jätkama lepingulisi suhteid. Kohustuse korduvat rikkumist ei saa pidada

ebaoluliseks rikkumiseks. Tegemist oli VÕS §-st 361 ja § 196 lg-st 2 tuleneva kohustuse

rikkumisega, mitte VÕS § 196 lg-st 1 tuleneva ülesütlevast lepingupoolest endast lähtuva

mõjuvaga põhjusega. Seega oli kostjal õigus liisingulepingud alates 11.01.2022 üles öelda.

Kostja ei ole lepingute ülesütlemisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 järgi.

3.5. Kuna pooled leppisid liisingulepingutes kokku, kuidas ja millal hagejal tuleb kohustusi

täita, ei saa järeldada, et pooltel tekkis praktika või tava, kuidas liisingumaksete tasumise

kohustust täita või et kostja ei saa lepingu rikkumise korral seda üles öelda. Tava ja praktika ei

saa hõlmata õiguskaitsevahendeid, mida võlausaldaja võib rikkumise korral kasutada.

3.6. Asjaolu, et hageja tasus liisingulepingu nr 474474 järgi eseme väljaostu makse pärast

lepingu ülesütlemist, ei muuda lepingu ülesütlemist kehtetuks või õigustoimetuks.

VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik

kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Siinses asjas ei oma tähendust poolte väited sellest kas, mida ja kui palju on

hageja tasunud kostjale pärast liisingulepingute ülesütlemist, kas esitati ostuarve ja makseteatis

või kas liisingueseme omand on üle läinud. Asjaomaseid nõudeid ei ole siinses asjas esitatud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei analüüsinud maakohus kõiki tõendeid ja

asjaolusid. Hageja hinnangul puudus mõjuv põhjus liisingulepingute ülesütlemiseks VÕS § 196

lg 1 ja 2 mõttes. Ülesütlemisteate esitamise ajal oli hageja liisingulepingutest tulenev võlgnevus

väiksem kui kolme kuu maksete summa, mis ei ole oluline lepingurikkumine ega saa olla

aluseks lepingute ülesütlemisele. Hageja täitis oma kohustusi alates lepingute sõlmimisest,

s.o 2017. aastast. Ka viivise võlgnevus ei saa olla aluseks lepingute erakorralisele

ülesütlemisele. Hageja leiab, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud ja on jätnud järgimata

poolte vahel kujunenud tava.

2-22-1409

4.2. Muu hulgas jättis kostja lepingute ülesütlemisel arvestamata COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse leviku mõjuga tööstusele ja ettevõtlusele, mis mõjutas kõiki negatiivselt.

Lepingute ülesütlemise asemel oleks kostjal tulnud hea usu põhimõttest ja poolte vahel

kujunenud tavast tulenevalt anda hagejale võimalus kostjaga läbi rääkida, et jõuda mõlema

poole huve arvestava kokkuleppeni, mis võimaldanuks liisingulepingutega jätkata.

Ülesütlemisavalduse lisatud teabelehe p-s 3 on märgitud, et juhul, kui pärast liisingulepingu

ülesütlemist likvideerib hageja viivitamatult kõik liisingulepingust tulenevad võlgnevused ja

tasub kostjale varaga seondunud muud kulud, on kostja valmis kaaluma liisingulepingute

ennistamist, s.o liisingulepingute jätkamist varasematel või korrigeeritud tingimustel.

4.3. Arvestada tuleb, et kostjal olid ka muud mõjutusvahendid, et hagejalt liisingumaksed kätte

saada. Kostja nõuded hageja vastu on tagatud OÜ ARRIERUM antud garantiiga. Kostja oleks

saanud garantii täitmisele pöörata, samuti arvestada tasumata maksetelt viivist. Lepingu

ülesütlemine on äärmuslik meede.

4.4. Hageja on teinud liisingulepingu nr 474474 järgse eseme väljaostu makse ja jätkab

liisingulepingu nr 474458 alusel liisingumaksete tegemist. Kuna kostja on kõik maksed vastu

võtnud, peab kostja järelikult lepinguid kehtivaks ja on ka edaspidi liisingumaksetest huvitatud.

Hageja leiab, et kostja peaks võimaldama hagejal liisingulepingut täita tähtaja lõpuni.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja tuvastushuvi. Hageja on palunud tuvastada, et poolte

vahel sõlmitud liisingulepingute erakorraline ülesütlemine oli tühine ja et liisingulepingud ei

ole lõppenud. Muid nõudeid ei ole hageja esitanud. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise

vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse

korral välja selgitada (RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 26). Ringkonnakohtu istungil

selgitas hageja, et liisingulepingute ülesütlemise tühisuse ja liisingulepingute kehtivuse

tuvastamine võimaldab hagejal välistada vaidlusi vara omandiõigusega seoses. Kehtivate

lepingute alusel kõikide maksete tasumisel on hagejal õigus saada omandiõigus liisitud varale

(II kd, tl 24, ajamärk 00:12:14). Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus, et hagejal on

tuvastushuvi liisingulepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamise vastu. Hageja tõi hagi aluseks

olevate asjaoludena mh esile, et liisingulepingute ülesütlemise korral on hagejal kohustus anda

liisingulepingute esemed kostjale viivitamatult üle ning hüvitada kõik liisingulepingute

ülesütlemisega seotud kulutused ja kahju (I kd, tl 2 pöördel, keskel). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-22-1409

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et kostjal oli alus

liisingulepingud erakorraliselt üles öelda, sest hagejal olid täitmata liisingulepingutest

tulenevad rahalised kohustused. Maakohus leidis õigesti, et kostja andis ülesütlemisteates

hagejale võla tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva (I kd, tl 28, neljas lõik), mis vastab

liisingulepingute üldtingimuste p-le 12.2 (I kd, tl 15 pöördel) ja VÕS § 196 lg-le 2. Hageja ei

täitnud täiendava tähtaja jooksul liisingulepingust tulenevaid kohustusi täies ulatuses.

Liisingulepingust ega seadusest ei tulene piirangut, et kostja võis lepingud erakorraliselt üles

öelda üksnes juhul, kui hageja võlgnevus oli vähemalt kolme kuu maksete summa.

Ülesütlemiseks alust andva rikkumise puhul ei oma tähendust see, kui pika aja vältel oli

lepingut rikkunud pool varem lepingut nõuetekohaselt täitnud. Praegusel juhul tõi kostja

sellegipoolest esile, et hageja oli lepingut ka varem rikkunud ja kostja hagejat lepingu

ülesütlemise eest hoiatanud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole oma

õigusi kuritarvitanud.

9. Seda, et hageja on lepinguid ka varem rikkunud, jättes lepingujärgsed maksed kostjale

õigeaegselt tasumata, ei saa käsitada poolte vahel tekkinud tavana. Pooled leppisid

liisingulepingutes kokku, millal ja kuidas hagejal tuleb makseid teha (I kd, tl 11 ja 21

„Liisingueseme finantseerimise tingimused“ ning tl 14 pöördel ja 22 pöördel, p 4 „Maksed“).

Kostja on väljendanud, et ta ei aktsepteeri lepingute järgsete maksetega viivitamist (I kd, tl 95–

96). Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et hageja võib makseid teha

liisingulepingutes kokkulepitust erinevalt. VÕS § 25 lg 1 eeldab, et pooled oleksid tava

järgimises kokku leppinud. Hageja lepingute järgsete maksete õigeaegne tasumata jätmine on

seega käsitatav kohustuse rikkumisena (VÕS § 100).

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei tasunud liisingulepingute järgseid makseid

õigeaegselt ja et kostja andis hagejale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et hageja oli liisingulepinguid ka varem rikkunud, jättes nendest tulenevad

rahalised kohustused õigeaegselt täitmata. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei pidanud hagejaga

läbirääkimisi või ei olnud valmis liisingulepingutega jätkama (liisingulepinguid ennistama).

Kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus kõrvaldada kohustuse rikkumise negatiivsed

tagajärjed, kasutades õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Ülesütlemisega väljendas kostja

selgelt soovi lepingutega tulevikus mitte jätkata. VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel

valida, milliseid õiguskaitsevahendeid lepingu rikkumisel kasutada ning kohus ei või poolele

ette heita, millise õiguskaitsevahendi ta valib (RKTKo 3-2-1-100-15, p 24, teine lõik).

Teabelehel on kostja üksnes märkinud, et ta on valmis teatud tingimustel lepingutega jätkamist

kaaluma, kuid ei ole andnud siduvaid lubadusi, et võlgnevuse tasumisel lepingutega kindlasti

jätkatakse (I kd, tl 28, p 3).

11. Hageja ei ole esile toonud, kuidas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik

mõjutas hageja võimalusi teha kostjale lepingutejärgseid makseid. Lepingu ülesütlemise

eelduseks ei ole rikkumise vabandatavuse puudumine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud,

on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, muu hulgas

õigus leping üles öelda (VÕS § 105). Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul

reeglina ka kõne alla (RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 15).

12. Siinses asjas on vaidluse all liisingulepingute ülesütlemine. Ülesütlemise õiguspärasuse

hindamisel ei oma tähtsust, kas ja millisel viisil olid kostja liisingulepingutest tulenevad nõuded

tagatud. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 101 lg 2). Kuna võlausaldaja saab õiguskaitsevahendite

2-22-1409

kasutamise üle ise otsustada, ei saa kostjale ette heita, et ta oleks saanud lepingu ülesütlemise

asemel nõuda hagejalt üksnes viivist.

13. Praeguses asjas ei oma tähtsust ka see, milliseid toimingud on hageja teinud pärast

liisingulepingute ülesütlemist. Siiski märgib ringkonnakohus, et kohustuse täitmise

vastuvõtmine kostja poolt ei ole käsitatav kostja kinnitusena, et vaidlusalused lepingud

jätkuvalt kehtivad. Kostja on teinud selge tahteavalduse liisingulepingud üles öelda (I kd, tl 28;

tl 32, 12.01.2022 kell 10.16 saadetud e-kiri ja tl 32 pöördel, 11.01.2022 kell 16.21 saadetud

e-kiri).

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1

alusel

hageja

kanda.

Kostjal

puuduvad

apellatsioonimenetluses

kindlaksmääratavad kulud.

(allkirjastatud digitaalselt)