2-17-19453/127 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

11. aprill 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-19453

Tsiviilasi

Azienda OÜ hagi OÜ NOBE vastu võlgnevuse 870 000 euro

ja viivise nõudes

Hagihind

1 131 400, 44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Azienda OÜ (registrikood 14316698)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja: OÜ NOBE (registrikood 10647027)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus

Kohtuistungi toimumise aeg

02.11.2023.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kostja 06.05.2022.a taotlus 03.05.2022.a kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

2. Jätta rahuldamata Azienda OÜ hagi OÜ NOBE vastu võlgnevuse 870 000 euro ja viivise

nõudes.

3. Jätta menetluskulud hageja Azienda OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostja ja OÜ Wetorex (kustatud äriregistrist 06.03.2018.a,

edaspidi Wetorex) 13.01.2014.a ühispakkumuse AS Rapla Küte poolt väljakuulutatud

riigihankes nr 5413 hakkpuidu katlamaja rajamiseks. Selle alusel sõlmiti 31.01.2014.a

projekteerimis-ehitustööde töövõtuleping nr 5413L, mille kohaselt kohustus kostja koos

teiste ühispakkujatega teostama puiduhakke katlamaja projekteerimis- ja ehitustööd.

12.05.2014.a (dateeritud 15.04.2014.a) sõlmisid Wetorex ja kostja koostöölepingu projekti

elluviimiseks, millega reguleerisid omavahelist sisesuhet töövõtulepingu täitmisel ühiste

töövõtjatena. Kostjale määrati juhtiva partneri roll töövõtulepingu täitmisel. Kostja

kohustus esitama tellijale aktsepteerimiseks arved ja aktid/aruanded mõlema partneri eest

ning võtma mõlema partneri esindajana vastu tasu teostatud tööde eest ja kandma

Wetorexile määratud tööde eest laekunud raha Wetorexile edasi 2 tööpäeva jooksul.

Tellija ja kostja vahel koostati ja allkirjastati 8 vaheetapi tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti ning lõplik tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 16.02.2015.a, millega akteeriti

lepingulised tööd 100%. Kostja esitas tellijale arved, kuid nende koopiaid Wetorexile

kostja ei saatnud. Kostja sai tellijalt Wetorexi tööosa eest 1 214 350,00 eurot + käibemaks.

Kostja ei kandnud raha Wetorexile nimetatud ulatuses edasi. Wetorexil tekkis nõue

töövõtulepingu alusel kostjale makstud tasule vastavalt koostöölepingus toodud jaotusele.

Põhjendamata on kostja väide, et Wetorex oli kohustatud talle määratud tööd akteerima ja

akti alusel kostjale üle andma. Koostöölepingus ei olnud sellist kohustust. Kostjal puudus

igasugune alus Wetorexi tööosa eest tasutud raha kinni hoida. Kostja väited seltsingu

kahjumisse jäämise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Wetorex ei pidanud kinni

maksma kostja tellitud alltöövõtjaid ega garantiisummasid (tagatisi). Koostöölepingu

alusel vastutas kumbki partner enda tellitud tööde ja materjali eest ise. Wetorex ei ole

kostja alltöövõtjatega lepingut sõlminud ning nende poolt teostatud tööde ning kasumi või

kahjumi kandmise eest saab vastutada üksnes kostja. Wetorex ei vastuta projektis

tekkinud viivituste ja väidetavate täiendavate kulude eest, mis tekkisid seoses kostja

tegevusega. Projektis tekkinud viivituste ja pingete põhjuseks oligi lisaks Wetorexile

ettenähtud tasude edasikandmata jätmisele ka asjaolu, et kostja otsustas selleks mitte

kvalifitseeritud juhtiva partnerina ja viimasel hetkel hakata muutma koostatud projekti,

tehes seda Wetorexi põhjendatud vastuseisust hoolimata. Projektiga hilinemine pidi olema

ettenähtav nii kostjale kui Wetorexile juba koostöölepingu sõlmimisel ning kostjal ei

saaks ühelgi juhul olla tekkinud Wetorexi vastu nõudeid tulenevalt Wetorexi poolsetest

väidetavatest viivitustest või lepingurikkumistest. Hoolimata tööde teostamise käigus

tekkinud viivitustest tasuti kostjale lepingulised tööd 100% ulatuses. 06.11.2015.a

kuulutati välja Wetorex pankrot. Hageja omandas 13.09.2017.a toimunud

enampakkumisel Wetorexi pankrotivarast kõik Wetorexi koostöölepingust tulenevad

nõuded kostja vastu. Käesolevas asjas vaidlusalune nõue ei puuduta seltsinglaste

personaalseid õigusi, vaid tegu on rahalise nõudega. Kui kohus siiski leiab, et

koostöölepingu punkt 4.3 sätestab seltsinglaste üksteise suhtes tulenevad nõuded, siis

leiab hageja, et nõue ongi suunatud sisuliselt seltsingu kasumi väljanõudmisele.

Koostööleping ei piira nõude omandamist hageja poolt, kuivõrd Wetorex ei ole nõuet üle

andnud, vaid nõuded omandati Wetorexi pankrotimenetluses sundenampakkumise käigus.

Kostja on hageja nõude võõrandamisega nõustunud, mida kinnitab asjaolu, et kostja ei

esitanud võlausaldajate koosolekul vastuväiteid nõude müügile. Hageja poolt omandatud

nõude suurus kostja vastu on 1 033 790 + käibemaks. Hageja vähendab seda summat ning

palub kostjalt välja mõista 725 000 eurot ja sellele lisanduva 20 % käibemaksu kokku

summas 870 000 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates

01.04.2015.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lisaks ka edasiulatuva

viivise kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti

palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Wetorexi ja kostja vahel oli sõlmitud

seltsinguleping, milles on kokku lepitud kõigi nõuete loovutamise keelus (koostöölepingu

p 9.3). Samuti tuleneb seltsinglase nõuete loovutamise lubamatus seadusest (VÕS § 588).

Seetõttu on nõude loovutamine hagejale tühine. Töövõtulepingust tulenevaid nõudeid

hagejale ei loovutatud. Wetorex ei teinud töid valmis, nt tema vastutusalasse kuuluvat

tehnoloogilist projekti ei olegi olemas. Tasunõude sissenõutavuse eelduseks oli panust

moodustava töö teostamine seltsinglase poolt ja akteeritud tööde eest arve esitamine.

Wetorex esitas arveid 180 560 euro (ilma käibemaksuta) väärtuses, mis on tasutud.

Rohkem Wetorex kostjale arveid ei esitanud, sest rohkem töid ei akteeritud. Wetorexil oli

õigus kasumile ainult enda tööosa arvel. Wetorexi tööosa teostas lõpuks kostja koos

alltöövõtjatega, et täita tellijaga sõlmitud töövõtuleping ja vältida Wetorexi

lepingurikkumisest tulenevaid kahjusid ja seltsingu kahjumi suurenemist. Wetorexi

vähene panus (tööd) tuli suures osas ringi teha, mis tingis terve seltsingu kahjumi.

Wetorex oli kohustatud selle kahju hüvitama ja ebakvaliteetse panuse uuesti tegema, kuid

läks pankrotti, ei suutnud enam panustada ega kahju hüvitada. Ei ole loogiline ja seaduse

mõttega kooskõlas, et hageja saaks omanda Wetorexi väidetava rahalise nõude

pankrotimenetluses, kuid mitte Wetorexi tööde panustamise kohustust. Seltsing lõppes

VÕS § 596 lg 1 p 7 alusel Wetorexi pankroti väljakuulutamisega 6.11.2015.a, kuid kostjal

tuli tegeleda Wetorexi tööossa kuuluva parandamisega veel 2016.a, 2017.a ja isegi 2018.a.

Nõude loovutuse tasu maksmine ei puutu kostjasse, samuti ei oma loovutuse tühisuse

puhul tähtsust asjaolu, kas kostja sellele Wetorexi pankrotimenetluses osundas või mitte.

Mitteloovutatava nõude loovutuse eest tasumine ja sellise nõude maksma panemiseks hagi

esitamisega seotud õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed on üksnes hageja risk. Wetorex

ise ega ka tema pankrotihaldur ei esitanud enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist

kordagi kostja vastu ühtegi töövõtulepingust või koostöölepingust tulenevat nõuet. Seda

sellepärast, et Wetorex oli lepingu täitmisest sisuliselt loobunud ja jättis suure osa töödest

nõuetekohaselt tegemata. Kokkulepitud tööosa oli selges kahjumis ja Wetorex ei soovinud

enda tööosaga seotud kahjumi kandmisel osaleda, kuigi koostöölepingu alusel oli tal

vastav kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et Wetorex jäi oma tööosaga kasumisse. Juhuks

kui kohus leiab siiski, et vaatamata kostja vastuväidetele nõude loovutuse kehtivuse osas

on hageja siiski omandanud kostja vastu mingi nõude kehtiva loovutusega, esitab kostja

sellele sissenõutavuse vastuväited. Lisaks loovutuse tühisusele puudub hagejal kostja

vastu täiendav tasunõue Wetorexi tööna märgitud töödele vastavas osas, sest ta neid ei

teostanud. Samuti puudus Wetorexi õigus kasumiosale seltsingust, sest Wetorex ei teinud

kõiki koostöölepingus tema osaks määratud töid ja Wetorexi töödeks määratud tööd ei

loonud kasumiosa, millele oleks seltsinglasel saanud seltsingulepingu alusel tekkida

nõudeõigust. Kumbki pool vastutas temale määratud tööde nõuetekohase

dokumenteerimise ja aruandluse eest. Ehituskoosolekute protokollidest ja kirjavahetusest

Wetorexiga nähtub, et Wetorex oli teadlik uute alltöövõtjate kaasamisest ja selle

hädavajalikkusest, et projekt üldse nõuetekohaselt lõpule viia. Vigade pidev parandamine

ja uute alltöövõtjate palkamine ületas lõpuks Wetorexi tööosa jaoks ettenähtud eelarvet.

Kõik selle tööosa jaoks ettenähtud eelarvet ületavad kulud, mida lepingu täitmisel saadud

tasu ei katnud, muutusid Wetorexi tööosaga seotud kahjumiosaks, mille hüvitamise

kohustus oli Wetorexil. Wetorexi tegevus pärast 2014.a augustit ei olnud enam selline,

millega Wetorex oleks täitnud talle lepinguga kuuluvat tööosa. Kostja on tõendanud, et

tegi Wetorexi tööosa teostamiseks kulutusi summas 1 230 827,78 eurot ning kokkuvõttes

jäi projekt Wetorexi tööosa puhul kahjumisse summas 164 593,81 eurot. Alates 2014.a

septembri algusest õnnestus kostjal kaasata lepingu täitmisse tehnoloogiakonsultant, siis

selguski, et Wetorexi võimekus seadmete tootmist ja tööde teostamist juhtida on

kaootiline ning kompetents väga madal. Kuna Wetorexi konkurendid keeldusid

pakkumiste tegemisest Wetorexi töö lõpetamisele ja esimesena kaasatud konsultandi

panustatav aeg projekti oli limiteeritud, asus kostja otsima tehnoloogia osa projektijuhti,

kes suudaks ise puuduolevad dokumendid toota/tellida, tuvastada ja tellida ka puuduvad

seadmed kolmandatelt osapooltelt ning korraldada montaažitööd objektil, et kogu objekt

koos dokumentatsiooniga tellijale üle anda. Alates septembrist Wetorex sisuliselt

platsitöödel ei osalenud ega juhtinud oma töid, toimusid mõned üksikud tarned tootmisest.

Ka ei osalenud Wetorexi projektijuht ega juhatuse liige tellija koosolekutel. Enamikku

kirjavahetust ja telefonikõnesid Wetorexi projektijuht ja samuti ka juhatuse liige

ignoreerisid. Kui kohus leiab siiski, et Wetorexil oli kostja vastu mistahes nõue, siis

nõustub kostja hageja käsitlusega sellest, et see on tasaarvestatud. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud

toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.01.2018.a kohtumääruses

(dtl 459-462) kui ka 01.10.2021.a kohtumääruses (dtl 1374-1375).

5. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – projekteerimis-ehitustööde töövõtulepingu nr

5413L järgi on Rapla Küte AS ja kostja sõlminud lepingu punktide 2.2 ja 9.1 järgi

hakkpuidu katlamaja rajamiseks Rapla maakonda, Rapla linna, Kastani 3a kinnistule

„võtmed kätte“ põhimõttel, vastavalt ehitusprojektile ja töövõtja pakkumisele (lisad 1 kuni

7) lepingu hinnaga 1 772 073,65 eurot, millele lisandub käibemaks.

6. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – ehitise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on

kostja tellijale tehtud tööd üle andnud 16.02.2015.a (dtl 416-426). Vaidlust ei ole, et

lepinguga nr 5413L kokkulepitud tasu on kostjale välja makstud (dtl 427-436).

7. Puudub vaidlus, et kostja ja Wetorex OÜ on 15.04.2014.a sõlminud koostöölepingu

projekti elluviimiseks, millise kohaselt on Rapla Küte AS väljakuulutanud riigihanke nr

5413 hakkpuidu katlamaja rajamiseks Rapla maakonda, Rapla linna, Kastani 3a kinnistule

„võtmed kätte“ põhimõttel ning lepingupartnerite poolt 13.01.2014.a esitatud ühine

pakkumine on tunnistatud tellija poolt edukaks (dtl 401-407).

8. Lepingu punktis 1.4 on pooled kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse

võlaõigusseaduse seltsingulepingu kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd partnerid ei ole

lepingus teisiti kokku leppinud (dtl 401).

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam

isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa

lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

10. Riigikohus on 03.12.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-109-14 punktis 14

selgitanud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt

(isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub

seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile

orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise

korraldus (VÕS §-d 582587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele

ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592).

11. Koostöölepingu punktis 2.1 on partnerid määranud projekti raames teostavate tööde

teostamise õigused ja kohustused järgnevalt:

2.1.1 Wetorexi teostada on käesoleva lepingu lisas 1 toodud hakkpuidu katlaseadmete

tarne ja paigaldustööd hinnapakkumises toodud suuruses ja mahus. Wetorexil on tema

poolt teostatavate tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule,

mida tal õnnestub temale määratud projekti tööde osas saavutada ning kohustus kanda ise

täies ulatuses nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui see tekib.

2.1.2 kohaselt Nordeconi teostada on käesoleva Lepingu Lisas 1 toodud kõik need Tööd,

mis on märgitud Nordeconi Töö suuruseks ja mahuks. Nordeconil on tema poolt

teostatavate tööde osas kõik õigused, kohustused ja vastutus, sh ainuõigus tulule, mida tal

õnnestub temale määratud projekti tööde osas saavutada ning kohustus kanda ise täies

ulatuses nimetatud tööde osas riskid ja kahju, kui see tekib.

2.1.3 kohaselt Lisas 1 toodud tööde loetelu ja täpsustused, mis puuduvad või erinevad

hankijale esitatud hinnapakkumisest loetakse poolte poolt teostatavate tööde hulka

mõistega „sealhulgas“ ehk teisisõnu kõik Lisas 1 toodud täpsustused ja lahtikirjutised ei

pruugi olla lõplik loetelu projektijärgse ehitise täieliku valmimise jaoks ning selline töö,

sh sellest tööst tulenev vajalik toiming, kuulub selle partneri vastutusalasse, kes algse

hankijale esitatud hinnapakkumise alusel pidi selle töö või töö osa teostama (dtl 402).

12. Riigikohus on 06. juuni 2012.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-69-12 punktis 15

selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis

on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui

seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui

halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15).

13. Lepingu punktis 3.1.1 ja 3.1.3 on partnerid otsustanud määrata lepingust tuleneva koostöö

juhtivaks partneriks kostja, kes on volitatud suhtlema tellijaga ning saama tellijalt juhiseid

hankelepingu täitmiseks, samuti esindama partnereid muudes hankelepingu täitmist

puudutavates küsimustes. Sealhulgas on kostja ülesandeks võtta tellijalt vastu tasu projekti

raames teostatavate tööde eest ja jagada see partnerite vahel vastavuses partnerite

panusega (dtl 403).

14. Lepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et kostja koostab partnerite eest ja enda

nimel arved ja aktid/aruanded ning saadab need tellijale aktsepteerimiseks ning seejärel

tööde eest tasumiseks. Juht kohustub saatma igast tellijale esitatavast arvest koopia

Wetorexile samaaegselt arve esitamisega tellijale. Lepingu punktis 4.3 ja 4.4 kostja kui

mõlema partneri esindaja on volitatud võtma tellijalt partnerite nimel vastu tasu teostatud

tööde eest. Kostja kannab Wetorexile määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2

tööpäeva jooksul Wetorexile edasi Wetorexi poolt esitatud arve alusel. Juhul, kui tellijalt

on laekunud raha vähem, kui on esitatud arveid partnerite poolt, siis jagatakse tellijalt

laekunud raha partnerite vahel proportsionaalselt arve(te) aluseks olnud tööde aktidele.

Sellisel juhul ei ole Wetorexil õigust esitada kostjale nõudeid esitatud arvete

väljamaksmiseks kogu ulatuses, kuna kostja ei kanna vastutust tellijapoolsete arvelduste

eest (dtl 403).

15. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Wetorex pankrot on välja kuulutatud 06.11.2015.a ning

hageja on omandanud 13.09.2017.a toimunud enampakkumisel OÜ Wetorex

pankrotivarast kõik eelpool osundatud koostöölepingust tulenevad nõuded kostja vastu

(dtl 437-439).

16. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale tasuma hagetava võlgnevuse summas

870 000 eurot ning viivise. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ning hagi on

tõendamata. Lisaks on kostja seisukohal, et kooskõlas VÕS § 588 ei saa loovutada

seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid, välja

arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile.

Kostja arvates oleks pankrotistunud seltsinglane saanud hagejale loovutada seltsingu

kasumi jaotamise nõude üksnes kahe tingimuse täitmisel: 1) Wetorex pidi osalema ise

panuste tegemisel (koostöölepingu punkt 2.1 ning 2) seltsing pidi jääma kasumisse.

Lisaks kehtis poolte vahel erireegel, et kumbki partner sai kasumit teenida ainult enda

tööde osast (lepingu punktid 3.8 ja 3.9). Hageja antud kostja käsitlusega ei nõustu.

17. Õige on kostja väide selle kohta, et kooskõlas VÕS § 588 ei saa loovutada seltsinglastele

üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid. Samas ei nõustu kohus

kostjaga, et hageja ei saanud omandada Wetorexi ja kostja vahelisest seltsingulepingust

tulenevat nõuet.

18. Õiguskirjanduses on selgitatud, et osundatud sättest tulenev piirang puudutab eelkõige

seltsinglase õigusliku seisundiga kaasnevaid isiklikke õigusi ning sellega ei ole hõlmatud

seltsinglastele kogumina kuuluv seltsingulepingu täitmise nõue. Erandina on võimalik

seltsinglastel loovutada, samuti pantida seltsingulepingust tulenevat seltsingu juhtimisega

seotud kulutuste hüvitamise nõuet, samuti varalisi nõudeid, mis ei seondu seltsingu

juhtimisega. Nii on võimalik loovutada seltsingu juhtimisest tulenevat kulutuste

hüvitamise nõuet ilma ettemaksunõudeta, seltsinglase nõuet kasumile, st nõuet

sissenõutavaks muutunud kasumiosa väljamaksmisele, nõuet likvideerimisel saadavale

varale, samuti varalist nõuet seltsingu vastu, mis tuleneb seltsinglase poolt seltsingu

kohustuste täitmisest. (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 528-529).

19. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud juhtumil on hagejal kostja vastu rahaline nõue

väidetavalt seltsinglase kohustuste täitmisest, siis on selle nõude loovutamine lubatav ning

kostja vastav vastuväide hageja nõudele pole õige.

20. Ka ei ole vaidlust selles, et hageja on nõude omandanud pankrotimenetluses vara müügi

enampakkumisel, millist vaidlustatud ei ole (dtl 437-439).

21. Järgnevalt kontrollib kohus kas seltsinglane täitis kõik enda lepingulised kohustused ja kas

tal on õigus saada seltsingulepingu alusel tasu tellitud töö valmimise eest. Kostja väidetel

pole hageja tõendanud, et ta oleks täitnud kõik enda lepingulised kohustused. Kostjale üle

antud tööosa eest tekkinud tasunõuded on nõuetekohaselt tasutud.

22. Hageja on hagis märkinud, et talle teadaolevalt on kostja esitanud Wetorexile

03.03.2015.a tabeli kulude kohta, mida kostja väidetavalt kandis koostöölepingu kohaselt

Wetorexi kohustuseks olnud tööde tegemiseks Wetorexi asemel. Tabeli lõpus on

muuhulgas kostja kinnitanud, et Wetorexil on lepingu järgi õigus saada 1 214 350 eurot

ilma käibemaksuta, millest on kätte saanud koos käibemaksuga 216 672 eurot (dtl 440-

443).

23. Sellest tulenevalt on hageja arvamusel, et ta on omadanud kostja vastu nõude summas 1

033 790 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on vähendanud oma nõuet ja palub kostjalt välja

mõista 870 000 eurot koos käibemaksuga. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd hagejale ei ole teada nõude

sissenõutavaks muutumise täpne kuupäev, siis vaidluse vältimiseks nõutakse kostjalt

viivist alates 01.04.2015.a, kui põhivõlg pidi olema igal juhul sissenõutavaks muutunud

(dtl 7-8).

24. Kohus hageja eelpool toodud käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kohtule

esitatud 03.03.2015.a tabel ei ole kostja kinnitus selle kohta, et Wetorexil oli õigus sellises

summas tasu saada (dtl 440-443). Sellist kostja tahteavaldust see tabel ei kajasta.

25. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

26. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

27. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

28. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks

võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3

ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu

maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

29. Lepingu punkt 4.3 kohaselt on kostja, kui mõlema partneri esindaja volitatud võtma

tellijalt partnerite nimel vastu tasu teostatud tööde eest. Kostja kannab Wetorexile

määratud projekti tööde eest tellijalt laekunud raha 2 tööpäeva jooksul Wetorexile edasi

Wetorexi poolt esitatud arve alusel (dtl 403). Seega tuleneb kokkuleppest, et omavahelise

arvelduse aluseks on arve esitamine.

30. Hageja on asja kohtulikul arutamisel väitnud, et akteerimise kohustus oli üksnes kostjal

ning koostööleping ei näe ette tööde akteerimist Wetorexi ja kostja vahel, kuid see pole

kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.

31. Lepingu punkti 6.3 järgi vastutab kumbki partner täies ulatuses temale lepingu punktide

2.1. ja 2.3. alusel määratud tööde teostamise eest teise partneri ees nagu mistahes muu

kolmandast isikust alltöövõtja. Kui üks partner peab tellijale tasuma leppetrahvi, hüvitama

kahju või tegema lisa- või parandustöid, mis on põhjustatud teise partneri poolsest

hankelepingu rikkumisest, siis peab kohustust rikkunud partner hüvitama partnerile

tekitatud kahju, sh tellija poolt sissenõutud leppetrahvide ning hüvitise kulud ja ka

igasugused lisakulutused, mis on seotud hüvitise maksmisega (sh intress, muud tasud) ja/

või lisa- või parandustööde kulud. Kooskõlas punktiga 6.4 vastutab partner lepingu

punktide 2.1. ja 2.3. alusel temale määratud tööde nõuetekohase dokumenteerimise ning

aruandluse eest (dtl 404). Seega tuleneb osundatust selgelt poole teostatud tööde

akteerimise kohustus.

32. Esmalt tuleb partneri dokumenteerimise ja aruandluse kohustus koostöölepingust ning

lisaks nähtub, et pooled on selliselt ka lepingut mõistnud ja vastavalt toiminud, kuivõrd

tehtud töid akteeriti ning nende alusel arveid väljastati (VÕS § 23).

33. Kohtule esitatust nähtub, et kolmele aktile on allakirjutanud Wetorexi seaduslik esindaja

X (dtl 1634-1655) ning ühel korral projektijuht Y (dtl 1656-1661). Seda, et Y oli Wetorex

projektijuht kinnitas kohtuistungil hageja tunnistajana üle kuulatud Q (dtl 2947) ning

kostja tunnistaja W (dtl 2955). Antud isiku nimi käib jooksvalt läbi ka partnerite

omavahelises kirjavahetuses (dtl 497-498).

34. Osundatud aktide alusel on Wetorex esitanud kostjale tasumiseks neli arvet kogusummas

216 672 eurot, mis vaidlustamata asjaolude kohaselt on tasutud (dtl 1662-1665). Seega

pole kohtu ette toodud tõenditega kooskõlas hageja väide selle kohta, et aktid koostati

üksnes töötajate enda initsiatiivil seoses ajutiselt töö korraldamisega. Viidatud tõenditega

on ümberlükatud ka hageja väited selle kohta, et enamus Wetorexile tasutud summast

(umbes 130 000 eurot ilma käibemaksuta) on kostja tasunud allkirjastamata aktide alusel

ning see kinnitab selgelt akteerimiskohustuse eelduse puudumist.

35. Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Z selgitas, et Wetorex esitas kostjale akte

teostatud tööde eest (dtl 2950-2951).

36. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud W selgitas, et arve koostamise eelduseks oli

allkirjastatud akt. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus akteerimine igakuiselt, kuu lõpus

tehti akt kuu jooksul toimunud tööde ja paigaldatud materjalide kohta (dtl 2953-2955).

37. Teostatud tööde akte ega arveid pärast september 2014.a, mis oleks kostja poolt tasumata,

hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja tuginemine 03.03.2015.a tabelile, millises

väidetavalt on kostja kinnitanud Wetorexi nõuet summas 1 214 350 eurot on meelevaldne

(dtl 440-443). Antud tabelis kajastub üksnes Wetorexi ja kostja vahelises koostöölepingu

lisas 1 kokku lepitud Wetorexi teostavate tööde osa maksumus (vaata selles osas ka

käesoleva kohtuotsuse punkt 24).

38. Kohus nõustub kostjaga selles, et ainuüksi asjaolu, et kostja oli tellijaga suhetes määratud

juhtivaks partneriks ja tasude vastuvõtjaks, ei saa sellest järeldada, et tellija poolt tasutud

arved tuli jagada automaatselt Wetorexiga sõltumata sellest, kas viimane lepingu täitmisse

panustas või mitte. Selline hageja järeldus ei ole kooskõlas koostöölepingu punktis 6

kokkulepituga (dtl 404-405).

39. Vastupidi, viidatud koostöölepingu punktist 6 nähtub, et partnerid leppisid kokku, et

seltsingul ei teki seltsinguvara, vaid kummalegi partnerile määrati kindel tööosa, mille

teostamise eest ta vastutas ning mille osas oli tal õigus vastavalt kasumile või kahjumile

(dtl 404).

40. Kostja on märkinud, et Wetorex ei suutnud lepingut täita ning 2014.a suvel esinesid

tõsised minetused lepinguliste kohustuste täitmisel ning alates augustist-septembrist

2014.a osalemine projektis muutus marginaalseks.

41. Ka tunnistaja Q andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kostja kauples sinna veel

töötajaid, lausa brigaade ja kõik tegid midagi (dtl 2947). Nimetatu kinnitab koosmõjus

teiste tõenditega kostja väiteid selle kohta, et Wetorexil esines mahajäämust tööde

teostamisega, mistõttu tuli täiendavalt leida töövõtjaid.

42. Kohtule esitatud 16.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et Wetorexi

esindaja sel koosolekul ei osalenud, tööde reaalne mahajäämus on vähemalt kuus nädalat,

töömaal on vähe muutunud, vaikne, tehnoloogia tööprojekt on jätkuvalt esitamata (tähtaeg

21.04.2014.a), tehnoloogia ehitajad – vanas katlamajas 4+1 töödejuht, kütet ehitab 2+1

inimest Nordeconist, tehnoloogia graafik vaadatakse veelkord konsultandiga üle,

täpsustame Wetorexiga tellimusi, osa tegevusi oleme üle võtnud (dtl 636-637).

43. 23.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et tehnoloogia töödejuhti

Wetorexi poolt platsil peaaegu ei ole – töölised otsivad platsil mida teha, keegi nende

tegevust ei suuna, tellija teavitab ehitajat veelkord sanktsioonide rakendamisest,

tehnoloogia tööprojekt on siiani esitamata (dtl 638-639).

44. 30.09.2014.a tellija ehituskoosoleku protokollist nähtub, et käik Wetorexi Põlva tehasesse

25.09.2014.a vähe lootustandev, tööjõud ebapiisav, tööde järjekord pingereata, tellija

teavitab ehitajat veelkord sanktsioonide rakendamisest, tehnoloogia tööprojekt on siiani

esitamata (dtl 640-641).

45. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 30.07.2014.a kirjast nr 07.14.001A/3 tuleneb,

et kostja on avaldanud rahulolematust Wetorexi kui ühispakkuja suhtes (dtl 495).

46. Samuti nähtub AS Eraküte 29.09.2014.a kirjast kostjale, et töövõtulepingu nr 5413L

täitmisel on tekkinud mahajäämus 17 nädalat ning lisaks on esitamata katlamaja

tehnoloogia tööprojekt. Nimetatud kirja kohaselt on antud tööde teostamiseks täiendav

tähtaeg, mis lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on 28.11.2014.a (dtl 500, 503-504,

505-506).

47. 10.10.2014.a on tellija pöördunud täiendavalt kostja poole ning heitnud ette, et esitamata

on endiselt nõuetekohane ja terviklik ehitusprojekt, sealhulgas katlamaja tehnoloogia

tööprojekt, mis tuli vastavalt lepingule esitada 21.04.2014.a (dtl 471).

48. Kostja on 02.09.2014.a e-kirjaga palunud Wetorexilt infot nendepoolsest planeerimisest,

seadmete tellimise seisust ja tööjõust. Kõige tähtsam küsimus, mis seisus on alakolde

valmistamine. Palun vasta telefonile või helista tagasi (dtl 498). Sellele e-kirjale on

Wetorex vastanud, et alakolde valmistamise kohta ei vasta kohe, selgitan olukorda ja

palun vastuse saata. Seadmete tellimisega tegeleb hetkel Y, saan seda homme kontrollida

ja Yl lasta vastata (dtl 497-498).

49. 03.09.2014.a e-kirjaga on kostja palunud Wetorexil täiendavaid selgitusi seadmete

tellimisest ja valmistamisest (dtl 497). Sellele kirjale järgnevalt on kostja pöördunud info

saamiseks kolmanda isiku poole, kuivõrd Wetorexilt pole infot saadud (dtl 496).

50. Lisaks on kostja 02.10.2014.a edastanud Wetorexile e-kirja, millise kohaselt on objekti

üleandmise tähtaeg 28.11.2014.a ja selle 100 % täitmiseks alustatakse koheselt

läbirääkimisi objektil seadmete montaaži- ja paigaldustööde teostamiseks mitme

tehnoloogiaettevõttega (dtl 499).

51. 09.10.2014.a on edastatud Wetorexile e-kiri, millises on palutud asuda dialoogi, et leida

lahendused ülevalolevatele küsimustele (dtl 501).

52. Seega on kostja antud juhul tõendanud, et Wetorexil esines tellija ees vajakajäämisi enda

kohustuste täitmisel ning kostja võttis osaliselt need kohustused üle. Hageja vastavaid

kostja vastuväiteid asja kohtulikul arutamisel ümberlükanud ei ole.

53. Hageja on märkinud, et ajavahemikul august 2014.a kuni veebruar 2015.a on Wetorex

väidetavalt kandnud otseseid kulusid antud objetiga seoses summas 550 097,42 eurot (dtl

899-906, 907-921, 922-924, 1428-1429) ning need kulud ei ole lõplikud, kuna lisanduvad

näiteks tööjõukulud jms.

54. Kohus on seisukohal, et iseenesest võib välja toodud kulutuste näol esineda alus

tasunõude esinemiseks, kuid nõude esitamiseks peab hageja esmalt välja tooma, millise

tehtud töö eest ta kostjalt tasu nõuab (VÕS § 637 lg 3). Hageja seda antud juhul teinud ei

ole. Seda enam, et Wetorex on varasemalt tehtud töid akteerinud ja nende alusel kostjale

arveid esitanud ja kostja on arveid tasunud. Hageja on antud juhtumil nimetanud üksnes

oletusliku nõudesumma ilma seda konkreetsete tööde ja nende maksumusega sisustamata.

Kohus on sellisele hagi puudusele hageja tähelepanu juhtinud.

55. Kohus on nõude täpsustamiseks hagejale 16.02.2022.a kohtuistungil selgitanud, et hageja

peab oma nõuet tõendama ja sellel alusel, et tema on lepingut kohaselt täitnud ja tal on

õigus lepingu täitmise tulemusena ka tasu saada. Kohus on ka selgitanud, et ei nõustu

sellega, et ainuüksi makstud lepingu tasu matemaatiline arvutamine saab olla nõude

aluseks (dtl 1717-1720).

56. Lisaks on kohus 03.05.2022.a toimunud kohtuistungil hagejale selgitanud, et asja

lahendamiseks tuleb tuvastada, mis tööd (millises mahus) ja millises maksumuses

Wetorex teostas pärast akteerimise lõpetamist objektil. Samuti on kohus samal istungil

hagejale selgitanud, et kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tema tõendamiskoormiseks

on üksnes nõude summa äranäitamine ja viitamine sellele, et tööd on lõpetatud ning

lõpetamata tööde mahtu peab tõendama üksnes kostja (dtl 1886-1889).

57. Kohtule on esitatud ka teostatud tööde akt august 2015.a, mis on allkirjastatud

07.08.2015.a ning millise kohaselt on akteeritud täiendavalt 12 000 euro suuruses summas

tehtud töid ning lepitud kokku, et see summa kuulub kostja poolt Wetorexile tasumisele

(dtl 1866-1868). Selle akti kohaselt on see Wetorexi nõue 31.07.2015.a kolmepoolse

kokkuleppe alusel loovutatud Amcom Ehitus OÜ-le (dtl 1868, 1869).

58. Seega pole õige ka hageja tuginemine 11.12.2014.a kuni 20.02.2015.a kostja ja Wetorex

e-kirjavahetusele, millises on väidetavalt lubatud Wetorexile tasu maksta. Vastupidi,

kostja on selgelt Wetorexile vastanud, et sisutühja kirjavahetust ei ole mõtet pidada,

kuivõrd on ilmselge, et oma kuluarvete tasumine on iga ettevõtte siseasi. Kostja on ka

selgitanud, et tabeli matemaatilise jäägi osas (40 721) saab teha otsuse hetkel, kui on

selge, mis saab multitsüklonist ja kui on tööle saadud suitsugaaside pesur ja tehtud

lõplikud mõõdistused. Kui kõik on korras, saame selle summa tasuda (dtl 1832-1836).

59. Veelgi enam, viidatud kirjavahetusest tuleneb, et selliseid summasid nagu nõuab hageja,

ei ole kostja lubanud Wetorexile tasuda. Ka ei ole Wetorex sellises suuruses tasu kostjalt

kunagi nõudnud. Vastupidi, Wetorex möönab, et kostja on kandnud Wetorexi eest kulusid,

kostjalt on küsitud vastuarvet, mida oleks võimalik tasaarvestada. Ka on kostjalt uuritud,

kas Wetorex võib esitada väikese arve (summas mille kostja ise määrab) (dtl 1833-1835).

Kohus osundab, et partnerid on hilisemalt s.o 07.08.2015.a leppinud kokku, mis summas

(12 000 eurot) on Wetorexil tehtud tööde eest tasu saada (dtl 1868).

60. Kostja väidetel tegi ta Wetorexi tööosa teostamiseks kulutusi summas 1 230 827,78 eurot

ning projekt jäi kahjumisse summas 164 593,81 eurot (dtl 1726-2748, 2794-2799, 2800-

2856). Kostja on märkinud, et ainuüksi Wetorexi tööosana kokkulepitud tehnoloogiaosa

kogukahjum moodustas 542 446,05 eurot. Kostja on ka välja toonud, et lisaks pidi ta

tegelema seadmete parandustöödega, vahetades osa seadmeid välja kolmandate osapoolte

abiga. Ka oli kostjal tarvis teostada vaeg- ja garantiitöid veel ka 2016.a ja 2017.a. Hageja

on neile vastuväidetele vaid lakooniliselt ja valikuliselt vastanud.

61. Alternatiivselt palub hageja kvalifitseerida oma nõude panuse tagastamise nõudena (VÕS

§ 581 lg 1), kuigi seda alles kohtuvaidluste kirjalikes teesides. Kohus leiab, et ka sellel

alusel pole võimalik hagi rahuldada (ega ka osaliselt), kuivõrd sellise nõude esitamisel

peab hageja samuti tõendama millises maksumuses on ta panustanud ja mis osas on tema

panus tagastamata. Hageja üksnes märgib, et tema panus oli vähemalt 928 580 eurot.

Hageja seda konkreetselt sisustanud ei ole, kuivõrd viited panusele on üldised, tuginedes

oma nõudes üksnes lepingus kokkulepitud tööosale.

62. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja pole tõendanud, et lepinguga võetud

kohustused on kohaselt täidetud ning tööosa hulka kuulunud töö on edukalt sooritatud.

Sellekohane aruandlus ning dokumentatsioon puudub. Hageja väited Wetorexi panuse

suuruse kohta ei ole kooskõlas kohtu ette toodud tõenditega (vaata selles osas ka

kohtuotsuse punkte 57-60). Sellest tulenevalt jääb hageja nõue kostjalt 870 000 euro

väljamõistmiseks rahuldamata.

63. Hageja on esitanud kohtule lisaks võgnevusele ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue

viivise väljamõistmiseks.

64. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ning rahuldamisele ei kuulu.

65. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

66. Kostja on esitanud 06.05.2022.a kohtule taotluse 03.05.2022.a istungi protokolli

parandamiseks, millises palub parandada kostja esindaja sõnavõttu istungil (dtl 1892-

1893). Hageja ei pea protokolli parandamist põhjendatuks. Protokoll ei ole stenogramm

ning antud juhul ei moonuta protokolli kantud tekst seda mõtet, mida kostja esindaja

väljendas (dtl 1897).

67. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega protokolli parandamiseks

ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on

sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas

menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud

kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

68. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja

seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Sellest tulenevalt jääb kostja taotlus

rahuldamata. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

69. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

70. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 131 400, 44

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

71. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177

lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2025. a otsusega nr 2-17-19453.