Legislator Case Law & Legislation
2-23-10602/27 AI generated

2-23-10602/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-10602/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E. T. (hageja) esitas 25. juulil 2023 Tartu Maakohtule hagi A. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielulised suhted lõppesid 2023. a juulis. Pooltel on kolm alaealist last. Asjas toimus kohtuistung 19. septembril 2023. Kohus peatas 19. septembri 2023. a määrusega menetluse ja andis pooltele aega kolm kuud leppimiseks. Kohus uuendas menetluse

Legislator headnote

AI generated

2-23-10602/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Keywords

AI generated
medical care requirements modification of child support prolonged absence lack of maintenance provision of auxiliary appliances unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10602 Tsiviilasi

E. T. hagi A. T. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg

19. september 2023; 9. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada E. T. ja A. T. abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. T. (hageja) esitas 25. juulil 2023 Tartu Maakohtule hagi A. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielulised suhted lõppesid 2023. a juulis. Pooltel on kolm alaealist last.

2. Asjas toimus kohtuistung 19. septembril 2023. Kohus peatas 19. septembri 2023. a määrusega menetluse ja andis pooltele aega kolm kuud leppimiseks. Kohus uuendas menetluse

11. jaanuari 2024. a määrusega. Hageja teatas kohtule, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja soovib abielu lahutada. Asjas toimus kohtuistung ka 9. aprillil 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja väitel lõppesid poolte suhted 2023. aasta juulis. Kohus on andnud pooltele aega leppimiseks alates 2023. a septembrist. 9. aprilli 2024. a kohtuistungil kinnitas hageja korduvalt, et tema arvates on abielulised suhted pöördumatult lõppenud, ta ei soovi kostjaga leppida ega suhteid taastada ning palub kohtul abielu lahutada. Kostja vaidles kohtuistungil abielu lahutamisele vastu ja leidis, et neil on võimalik suhted taastada ja ühise perena koos elada. Kohus pakkus pooltele kohtuistungil, et neil on võimalus pöörduda perenõustaja või -lepitaja poole ja kohtul on võimalik anda pooltele veel aega leppimiseks, kuid hageja keeldus. Kuigi pooled elavad endiselt koos ühises korteris, kinnitas hageja, et nad elavad eraldi tubades ja pärast lahutust soovib ta kostjast eraldi elama asuda. Kuna kohus on andnud pooltele aega leppimiseks, kuid see ei ole andnud tulemust ning hageja ei soovi rohkem aega abielusuhete taastamiseks, siis puudub kohtu hinnangul võimalus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Olukorras, kus hageja jääb endale kindlaks, et ta soovib abielu lahutada ega soovi rohkem aega leppimiseks ega suhete taastamiseks, ei ole kohtu hinnangul võimalik eirata hageja soovi ja jätta hagi abielu lahutamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

5. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

6. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Pooled osalesid menetluses isiklikult ilma esindaja osavõtuta. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp Kohtunik