2-24-3737/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

1

Kohtuasja number 2-24-3737 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. A. hagi G. A. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 10. aprill 2024

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

K. A. (IK XXX, elukoht: XXX; tel XXX, e-post XXX)

G. A. (IK XXX, elukoht: XXX, tel +XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada K. A. ja G. A. abielu, mis on sõlmitud 05.11.2014.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud dokument nr 4-32-2014/637.

2. K. A.le jätta pärast lahutust perekonnanimi „X“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada K. A.le (arvelduskontole nr EEXXX) pool (1/2) 06.03.2024.a Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust summas 50 (viiskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. 06.03.2024.a kohtule esitatud hagiavalduses palub K. A. lahutada tema ja G. A. vahel 05.11.2014. aastal sõlmitud abielu. Hageja väitel on abielu pöördumatult lõppenud. Ühiseid lapsi on 4. Abielu säilitada ei ole võimalik.

2. Kohtuistungil 10. aprillil 2024.a võttis kostja G. A. hagi õigeks, vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei olnud. Kostja kinnitas, et abielusuhted on lõppenud. Kostja märkis, et hageja väited tema vägivaldsuse kohta ei vasta tõele, agressiivne on suhtes olnud ainult K. A. ise. Näiteks on virutanud kostjale harjaga vastu vahtimist, panniga löönud, kassi liivakastiga näkku visanud, on igasuguseid asju teinud. Alati kui vaidlus läks liiga kaugele, lõppes asi lõppkokkuvõttes vägivallaga. Hageja kinnitas, et abielusuhted lõppesid siis, kui võeti lapsed ära, aga suhted halvenesid tegelikult umbes poolteist aastat tagasi. Pooled elavad eraldi ning ühist majapidamist ei ole. Üheks abielulahutuse põhjuseks tõi hageja ka erinevad väärtushinnangud laste kasvatamisest. Hageja leiab, et abielu jätkamine/säilitamine ei ole võimalik ja hageja seda ei soovi. Hageja soovib pärast lahutust jätta perekonnanime „X“. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Pooled elavad eraldi paar kuud, ühist majapidamist ei ole, kumbki elab oma elu. Hageja soovis jätta pärast abielu lahutust perekonnanime „X“. Kuivõrd nii K. kui G. A. kinnitasid kohtule abielusuhete lõppemist ning ei näinud suhete taastamise sõimalust, on kohtu hinnangul poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

7. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus nõutud riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot hagejale tagastada.

3

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik