2-23-6597/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse koostaja

Määruse tegemise aeg ja koht

Kadi Lossi

11. aprill 2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6597

Tsiviilasi

T.C hagi Baltpile Osaühingu vastu töövaidluses

kohtulahend

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (töötaja): T.C IK XXX, elukoht: xxx

Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene

Est Law OÜ, asukoht: xxx, tel: xxx, e-post: XXX

Kostja (tööandja): Baltpile Osaühing, registrikood:

12632768, asukoht: xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Raul Talts , Advokaadibüroo Talts & Partnerid,

asukoht: XXX, 11317 Tallinn, tel: xxx, e-post: XXX

Asja läbivaatamine

suuline menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada 21.12.2022 Baltpile Osaühingu poolt tehtud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus, millega Baltpile Osaühing ütles üles T.C-ga 09.06.2014

sõlmitud töölepingu nr xxx.

3. Lõpetada tööleping Baltpile Osaühingu ja T.C`i vahel 19.02.2023 TLS § 107 lg 2

alusel.

4. Mõista Baltpile Osaühingult välja T.C`i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel

summas 2 700 (kaks tuhat seitsesada) eurot ning otsuse jõustumisest alates viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja mõistetult hüvitiselt kuni

vastava hüvitise täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks

muutunud hüvitise summa.

5. Mõista Baltpile Osaühingult välja T.C`i kasuks puhkusehüvitis summas 1 992

(üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks) eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivised puhkusehüvitiselt (1 996 eurolt) 11.04.2024 seisuga summas

264,96 (kakssada kuuskümmend neli eurot ja üheksakümmend kuus eurosenti)

eurot kuni puhkuse hüvitise kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Mõista välja Baltpile Osaühingult T.C`i kasuks kahjuhüvitis netosummas 126,11

(ükssada kakskümmend kuus eurot ja 11 eurosenti) eurot.

7. Mõista välja Baltpile Osaühingult T.C`i kasuks kahjuhüvitis netosummas 5

158,08 (viis tuhat ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja kaheksa eurosenti)

eurot.

8. Mõista välja Baltpile Osaühingult T.C`i kasuks viivis alates kahju nõude

esitamisest (26.01.2024) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise

summa. Viivise summa kohtuotsuse tegemise seisuga (11.04.2024) on 135,65

(ükssada kolmkümmend viis eurot ja kuuskümmend viis eurosenti) eurot.

9. Jätta läbivaatamata Baltpile Osaühingu nõue – teha vastav kanne töötamise

registrisse.

10. Jätta läbivaatamata T.C`i nõue – välja mõista Baltpile Osaühingult T.C`i kasuks

kahju hüvitis perioodi 21.12.2022 kuni 05.02.2023 eest summas 2 196,96 eurot.

11. Hageja menetluskulud 95 (üheksakümmend viis) % ulatuses jätta Baltpile

Osaühingu kanda ja 5 ( viis) % hageja menetluslukulud jätta hageja enda kanda.

Baltpile Osaühingu menetluskulud jätta Baltpile Osaühingu enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

I Varasem menetlus, asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtusse esitas taotluse Baltpile Osaühing (edaspidi: tööandja)

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

2. Taotluse esitaja (tööandja) nõuded on – 1. vaadata T.C poolt töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon avalduse

rahuldas, 2. jätta rahuldamata T.C avaldus Baltpile OÜ vastu alljärgnevates nõuetes:

2.1. tuvastada Baltpile OÜ poolt T.C-le esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus; 2.2 lõpetada tööleping 19.02.2023 TLS § 107 lg 2 alusel ja teha vastav kanne

töötamise registrisse., 2.3 mõista Baltpile OÜ-lt T.C kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitis 2700 eurot, 2.4 mõista Baltpile OÜ-lt T.C kasuks välja puhkusehüvitis

netosummas 1253,94 eurot, 2.5 mõista Baltpile OÜ -lt T.C kasuks välja haigushüvitis

netosummas 126,11 eurot, 3. menetluskulud jätta T.C kanda.

3. T.C (edaspidi: töötaja) esitas 12.01.2023 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

(edaspidi: TVK) tööandja vastu avalduse - töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel 21.12.2022 ülesütlemisest

vähem etteteatatud aja eest hüvitise summas 2 747,50 eurot , TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise summas 4121,26 eurot ja puhkusehüvitise summas 1253,94 euro nõudes.

4. TVK 20.03.2023 a tehtud otsusega töövaidluse asjas 4 -1/84/23 rahuldati töötaja avaldus

osaliselt.

5. TVK otsusega rahuldati- tuvastati tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus,

lõpetati tööleping 19.02.2023 TLS § 107 lg 2 alusel, tehti vastav kanne töötamise

registrisse, sama otsusega mõisteti töötaja kasuks välja TLS § 109 lg alusel hüvitis

summas 2700 eurot, samuti mõisteti töötaja kasuks välja puhkusehüvitis summas 1

253,94 eurot ja mõisteti töötaja kasuks välja haigushüvitis summas 126,11 eurot.

6. Sama TVK otsusega jäeti rahuldamata töötaja nõue - töölepingu ülesütlemisest

vähemetteteatatud aja eest hüvitise ja kahjuhüvitise nõue.

7. Töötaja TVK otsusega rahuldamata jäetud nõuete osas kohtusse hagimenetluse korras

läbivaatamiseks hagi ei esitanud. Töötaja sai TVK otsuse kätte 3.aprillil 2023 (dtl 149).

Rahuldamata nõuete osas pidi töötaja seega hagimenetluse korras läbivaatamiseks nõude

esitama 30 kalendripäeva jooksul Tööandja sai esitada kohtusse nõuded mille TVK

otsusega töötaja kasuks rahuldas. Mõlemad pooled saavad kohtule esitada ka aegumata

uusi nõudeid (töövaidluse lahendamise seaduse § 58).

8. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud

vormis (TVLS § 58 lg 5).

9. Töötaja märkis oma hagiavalduses järgmist:

09.06.2014.a T.C (edaspidi ka töötaja) ja Baltpile osaühing (edaspidi ka tööandja) sõlmisid

töölepingu nr 223 (edaspidi ka tööleping). Töölepingu p-i 2.1 kohaselt töötaja asus tööandja

juures tööle 09.06.2014.a. Töölepingu p-i 3.1 kohaselt oli töötaja ametikohaks puurseadmete

operaator. Töölepingu p-s 5 lepiti kokku, et töötajale makstakse brutotöötasu

tükipalgasüsteemi alusel. Kuu töötasu kujuneb välja tegelikult tehtud töö eest. Tööandja

garanteerib vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäära. Töötajale rakendatav

palgasüsteem: aja- ja trükipalk (vt 30.01.2023.a tööandja poolt TVK-le esitatud

menetlusdokumendi lisa nr 1).

21.12.2022.a ülesütlemisavaldusega tööandja ütles töötajaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5

ja 6 alusel üles ilma eelneva kirjaliku hoiatuseta alates 21.12.2022.a. Ülesütlemisavalduse

kohaselt tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemist järgnevalt: „Viimasel tööpäeval

(20.12.2022) lõpetati objektil töö seoses puurmasina rikkega. Töötaja siirdus lähetuses olles

hotelli, mille Tööandja oli töötjale reserveerinud ja kus ööbimise tasus Tööandja. Töötaja

hakkas hotellis tarvitama alkoholi, rikkus hotellis korda, lõhkus mööblit ja laamendas oma

numbritoas ning hotelli üldkasutatavates ruumides. Hotellitöötajate info kohaselt kestis pidu,

mis segas teisi külastajaid ja hotellipersonali kella 6ni hommikul, peale mida lahkus töötaja

hotellist. Töötaja ei ilmunud 21.12.2022 kokku lepitud ajal tööle ja ei vastanud telefonile.“

(vt 12.01.2023.a töötaja poolt TVK-le esitatud avalduse lisa nr 3).

Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Töölepingu ülesütlemine on vastuolus seadusega, ebaproportsionaalne ning ei ole

põhjendatud. Samuti kostja on jätnud täitmata enda seadusest tulenevad kohustused, mistõttu

hagejal on kostja vastu puhkusehüvitise, haigushüvitise, kahjuhüvitise ja viivisenõuded.

Töölepingu ülesütlemine on tühine

Ülesütlemisavalduse kohaselt on tööleping üles öeldud:

-

TLS § 88 lg 1 p-i 5 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse,

pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;

-

TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve

järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda

isiku usaldamatuse tööandja vastu.

Hageja on seisukohal, et antud juhul puudus TLS § 88 lg 1 järgne mõjuv põhjus töölepingu

ülesütlemiseks töötajaga kuna töötaja ei ole ülesütlemisavalduses välja toodud tegusid toime

pannud.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse

olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja seda tõendama, et rikkumine oli piisavalt

kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisele

hinnangu andmisel tuleb arvestada muu hulgas seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt

heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Käesoleval

juhul ei ole vastavad eeldused täidetud.

Isegi kui möönda, et töötaja on ülesütlemisavalduses välja toodud teod pannud toime (millega

töötaja ei nõustu), siis töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et ülesütlemisele ei

eelnenud hoiatust.

TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Enne

kohustuse rikkumise eest lepingu erakorralist ülesütlemist tuleb anda teisele poolele mõistlik

aeg rikkumiste lõpetamiseks (VÕS § 196 lg 2).

Hoiatuse eesmärk on teavitada töötajat sellest, et kui ta oma käitumist ei paranda ja veel

töökohustusi rikub, öeldakse temaga tööleping üles. Hoiatuse eesmärk on tagada, et töötaja

saaks teada oma töökohuste rikkumise raskusest ning järgneva rikkumise korral selle

võimalikust tagajärjest töötajale.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS

§ 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne

hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud

rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb

võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui

töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus

oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda1.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolsete töökohustuste rikkumise tõttu on

raskeim töölepingu lõppemise alus, mistõttu selle kohaldamisel peavad rikkumise faktid

olema väga selged ja asjaolud põhjendatud. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab

tööandja olema põhjalikult kaalunud kõiki asjaolusid ja olema veendunud, et töötaja jätkab

rikkumiste toimepanemist ka edaspidi ning seetõttu ei ole töösuhte jätkumine enam võimalik.

Käesoleval juhul seda tööandja ilmselgelt teinud pole.

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötajal ei ole võimalik

oma käitumist parandada. Hoiatuse eesmärk on saavutada töösse suhtumise parandamine

töötaja poolt. Töötaja on seisukohal, et antud juhul oli töötajal võimalik enda käitumist

parandada, kuid tööandja põhjendamatult ei andnud töötajale selleks täiendavat võimalust.

Seega pidanuks tööandja tulenevalt hea usu põhimõttest peale töökohustuste rikkumist tegema

töötajale hoiatuse, mitte ütlema töötajaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles. Tööandja

poolt töötajale hoiatust aga tehtud ei ole. Seega ei olnud töötajaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eelneva hoiatamiseta ka seetõttu põhjendatud.

Töötaja on seisukohal, et ülesütlemisavalduses välja toodud rikkumised ei ole selliseks

töökohustuste oluliseks rikkumiseks, mis välistaks töösuhte jätkumise.

Kokkuvõtvalt hageja leiab, et antud juhul ei esine mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, mistõttu on tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine

õigusvastane. Töölepingu ülesütlemine on õigusvastane ka põhjusel, et tööõiguse

ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning

1 Vt Riigikohtu 16.03.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p-i 13

kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi

võimalik. Antud juhul ei ole vastavat põhimõtet tööandja poolt järgitud.

Töötaja nõuded seoses töölepingu ülesütlemise tühisusega

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama sätte lg 2

kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

korral.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2

sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral2. Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107

lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel3.

Töötaja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, millega tööandja ütles

üles töötajaga sõlmitud töölepingu. Töötaja ei pea töösuhte jätkumist endisel kujul enam

võimalikuks ja palub tuginedes TLS § 107 lg-le 2 lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral s.o 19.02.2023.a.

TLS § 109 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimese

lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne

hüvitis4.

03.04.2023.a TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/84/23 mõisteti Baltpile osaühingult välja

T.C kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2 700.- eurot (ligi kahe kuu keskmine

töötasu netotasuna). Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud. Juhindudes TLS § 109 lg-

st 1 hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista hüvitise summas 2 700.- eurot.

Puhkusehüvitise nõue

2 Vt Riigikohtu 21.11.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p-i 18.

3 Vt Riigikohtu 14.05.2014.a kohutotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-i 20.

4 Vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p-i 8; 3-2-1-79-13, p-i 32.2

TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva.

Pooltevahelises töölepingus punktis 6.1 on lepitud kokku iga-aastases põhipuhkuse kestuses,

milleks on 28 kalendripäeva. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu. TLS

§ 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata

jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Järelikult tekkis tööandjal lõpparve ehk

puhkusehüvitise tasumiskohustus töölepingu lõppemisel.

Kuivõrd tööleping on lõppenud, siis on töötaja puhkusehüvitise nõue muutnud

sissenõutavaks. Tööandja ei ole tasunud töötajale puhkusehüvitist TLS § 71 järgi ajavahemiku

01.01.2022.a kuni 19.02.2023.a eest s.o 31,84 kalendripäeva eest. Puhkusehüvitise

arvestamisel on hageja lähtunud 11.06.2009.a nr 91 Vabariigi Valitsuse määrusest „Keskmine

töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja kasutab puhkusetasu arvestamisel

puhkusekalkulaatorit (kättesaadav https://www.kalkulaator.ee/et/puhkusekalkulaator) (vt lisa

nr 1). Puhkusekalkulaatori kohaselt on põhipuhkuse tasu suurus ühes päevas 62,57.- eurot.

Seega moodustub puhkusehüvitise suuruseks kokku 1 992.- eurot.

Ülaltoodust hagejal on õigus nõuda kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist summas

1 992.- eurot.

Haigushüvitise nõue

Töötaja oli töösuhtes oleku ajal ajavahemikul 21.12.2022.a kuni 05.02.2023.a ajutiselt

töövõimetu (vt lisa nr 2). TTOS § 122 lg 1 (21.12.2022.a kehtinud seaduse redaktsiooni)

kohaselt tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni

viienda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud

töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 122 lg 5 järgselt tööandja

maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt

elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või

tõendi esitamisest tööandjale. Tööandja pole töötajale vastavat hüvitist tasunud. Keskmine

töötasu suurus on 64,78.- eurot (vt 30.01.2023.a tööandja poolt TVK-le esitatud vastuse lisa

nr 16). Sellest 70% moodustub 45,34.- eurot. Seega töötajal on õigus nõuda tööandjalt

haigushüvitist summas 181,38.- eurot (4 päeva x 45,34 keskmise töötasu suurus = 181,38).

03.04.2023.a TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/84/23 mõisteti Baltpile osaühingult välja

T.C kasuks haigushüvitis netosummas 126,11.- eurot. Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud.

Eeltoodust tulenevalt hageja palub tema kasuks kostjalt välja mõista haigushüvitis

netosummas 126,11.- eurot.

Kahju hüvitamise nõue

Töötaja oli perioodil 21.12.2022.a kuni 05.02.2023.a ajutiselt töövõimetu. Nimetatud

perioodil on töövõimetuslehed lõpetatud vastavalt 31.12.2022.a; 22.01.223.a ja 05.02.2023.a

(vt 19.02.2023.a töötaja poolt TVK-le esitatud vastuse lisa nr 1). Töötaja on tööandjale teinud

vastavad töövõimetuslehed teatavaks.

RaKS § 50 lg 1 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida

Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või

teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata

isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Seega hagejal tekkis eelduslikult õigus saada

Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist.

RaKS § 53 lg 1 järgselt ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Sama

paragrahvi lg 4 sätestab, et kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb

töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud

isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seega sõltub hüvitise maksmine

tööandja tehtud kandest töövõimetuslehel.

RaKS § 53 lg 5 kohaselt hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või

füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-

tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel

märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas

majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist.

Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes

sätestatud tähtaja jooksul.

Sõltumata eeltoodust, et töötaja on teinud tööandjale teatavaks töövõimetuslehtede olemasolu

ei ole tööandja teinud töövõimetuslehtedele omapoolseid kandeid. Seetõttu ei ole

Tervisekassa tasunud hagejale ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuna töövõimetuslehtede

lõpetamisest 31.12.2022.a; 22.01.223.a ja 05.02.2023.a on möödunud enam kui 90

kalendripäeva, siis Tervisekassa hüvitist hagejale enam ei määra ega maksa. Seega hageja on

kaotanud õiguse Tervisekassalt saada ajutise töövõimetuse hüvitist tööandja käitumise tõttu.

17.05.2023.a Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte kohaselt 20.12.2022.a kella

16:00 paiku libastumisel aset leidnud õnnetusjuhtum on käsitletav tööõnnetusena

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1 mõistes (vt lisa nr 3). Seega tööõnnetus

põhjustas hageja ajutise töövõimetuse.

RaKS § 54 lg 1 p-i 6 kohaselt Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse

hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti

kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral.

Seega Terevisekassa oleks tasunud hagejale hüvitist 100% tema ühe kalendripäeva keskmisest

tulust sest tegemist on tööõnnetusega.

RaKS § 55 lg 2 kohaselt kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub

töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva

kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel

arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Kuna hageja ajutine töövõimetus algas 21.12.2022.a,

siis tuleb lähtuda hagejale 2021.a sotsiaalmaksuga arvutatud tulust. 2021 aastal oli hageja

sotsiaalmaksuga makstav tulu kokku 17 432,59.- eurot (vt lisa nr 4). Seega moodustub hageja

kalendripäeva keskmiseks tuluks 47,76.- eurot (17 432,59: 365 = 47,76).

RaKS § 56 lg 13 kohaselt kui haigushüvitise maksmise aluseks on käesoleva seaduse § 54

lõike 1 punktid 6 ja 7, tekib õigus saada haigushüvitist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis

1 sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste

täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates. Kuna hageja oli

perioodil 21.12.2022.a – 05.02.2023.a ajutisel töövõimetuslehel kokku 47 kalendripäeva ning

hüvitist on hagejal õigus saada alates teisest päevast, on hagejal õigus haigushüvitist saada 46

kalendripäeva eest.

Seega oleks hagejal tekkinud õigus saada Tervisekassalt haigushüvitist summas 2 196,96.-

eurot (47,76 kalendripäeva keskmine tulu x 46 kalendripäevad, milles eest oleks õigus hüvitist

saada = 2 196,96).

Eelnevast tulenevalt hageja leiab, et tal on ajutisest töövõimetusest tulenev kahju hüvitamise

nõue VÕS § 115 lg 1 alusel kostja vastu. Hageja kahju hüvitamise nõue on lepingulise

kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue. Töövõimetuslehele kannete tegemise

kohustus tuleneb kostjale RakS § 53 lg-st 4 ja 5 ning kohustuse tekkimise eelduseks on

pooltevaheline lepinguline suhe. Tulenevalt RaKS § 53 lg-st 5 maksab Tervisekassa

töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandja teeb nõutud kanded 90 päeva jooksul alates

töövõimetuse lõppemisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel on sõlmitud

tööleping. Kostja pole kandeid töövõimetuslehtede osas 90 päeva jooksul teinud. Eelnevast

tulenevalt hageja leiab, et kostja käitumise tulemusel on hagejal tekkinud varaline kahju. Kui

kostja oleks töövõimetuselehtedele teinud ettenähtud kanded, oleks Tervisekassa tasunud

hagejale ajutisest töövõimetusest tulenevat hüvitist ning hagejale ei oleks kahju tekkinud

seoses saamata jäänud ajutise töövõimetusest tuleneva kahju hüvitisega. Hageja ei saanud

Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja

vastutab kahju tekkimise eest. Eeltoodust tulenevalt hageja palub tema kasuks kostjalt välja

mõista kahjuhüvitis netosummas 2 196,96.- eurot.

Viivisenõuded

Kui võlgnik on oma raha maksmise kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Sama paragrahvi lõike 2 järgselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on

intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2023.a oli

2,50 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,0287% päevas.

Hageja palub kostjalt välja mõista otsuse jõustumisest alates viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetult hüvitiselt summas 2 700.-

eurot kuni vastava hüvitise täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks

muutunud hüvitise summa.

Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt 2 196,96.- eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras alates hagi esitamisest (s.o 25.05.2023.a) kuni kohustuse kohase täitmiseni

kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise summa.

TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS §-i 84 järgselt muutuvad töölepingu

lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Järelikult tekkis tööandjal

puhkusehüvitise tasumiskohustus töölepingu lõppemisel s.o 19.02.2023.a. Tööandja pole

hagejale puhkusehüvitist summas 1 992.- eurot tasunud. Seega on kostja sattunud

puhkusehüvitise tasumisega viivitusse alates 20.02.2023.a. Kostja viivisevõlgnevus on

hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 25.05.2023.a) 54,43.- eurot.

Puhkusehüvitis Viivisemäär Viivis päevas

Periood Viivitatud päevi

Viivis kokku

1 992.-

0,0287% 0,57.- 20.02.2023.a - 25.05.2023.a 95

54,43.-

Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt puhkusehüvitise tasumisega viivitamise eest viivist

summas 54,43.- eurot.

TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt

puhkusehüvitiselt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023.a kuni

puhkusehüvitise täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus

nõuda tasumata puhkusehüvitiselt (1 992.- eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kostja vastus

10. Kostja esitas kohtule vastuse hagile - milles märkis: 2.1. Töötaja ja Tööandja sõlmisid

09.06.2014 töölepingu nr xxx (edaspidi Tööleping), mille alusel asus Töötaja Tööandja

juures tööle puurseadmete operaatori 1 ametikohal alates 09.06.2014 (vt 30.01.2023 vastuse

lisa 12 ). 2.2. 28.11.2022 esitas Töötaja omakäelise avalduse töölepingu lõpetamiseks

hiljemalt 28.12.2022 (vt 30.01.2023 vastuse lisa 2). 2.3. 20.12.2022 sõitsid T.C ja temaga

koos töötanud E K Pärnu-Uulu maantee ehitusobjektile. Lisaks T.C-le ja E.K läks objektile

ka Baltpile Osaühing projektijuht K K. Objektile jõudes laeti tööks vajalikud masinad maha

ning üritati ühendada tsemendipumpa generaatoriga. Tsemendipump ei läinud tööle ning

kahtlustati kaabli riket. Ca 15:00 ajal helistas K.S tööriistade rendifirmasse Ramirent ja

leppis kokku asenduskaabli rendis. Kella 16:00-ks oli K S objektil tagasi ja kuni 17:00- ni

üritati edutult tsemendipumpa tööle saada. Objektilt lahkuti koos veidi enne 17:00. 2.4. T.C

ja E K suundusid Pärnus asuvasse ööbimiskohta – X motell asukohaga xxx, Pärnu. K S

sõitis Tallinnasse. 2.5. 20.12.2022 õhtul peetud sõnumivahetuses küsis E K K Sult m.h mida

nad (s.o E K ja T.C) homme (s.o 21.12.2022) objektil. K S ütles, et nad oleksid kell 8:00

objektil ja siis lepitakse kokku edasised tegevused (vt 30.01.2023 vastuse lisa 3). 2.6.

20.12.2022 ca 21:00 helistas K Sule T.C, kes oli purjus häälega ning lubas, et 21.12.2022

saab kõik korda ja objekt tehakse ära ning kinnitas, et nad on hommikul 8:00 objektil. K S

palus tal magama minna ja hommikuks kaineks saada. 2.7. 21.12.2022 hommikul kell 8:00

hakkas K S helistama T.C-le ja E Kile. Kumbki telefonile ei vastanud. Esimese kontakti sai

K S ca 9.30 kui kõnele vastas E K ja teatas, et nad magasid. Sellele järgnevalt helistas K

Sule T.C, kelle jutt oli alkoholijoobe tõttu segane, kuid K S sai aru, et E K ja T.C pidasid

eelmisel õhtul T.C lahkumispidu. 2.8. 21.12.2022 hommikul peetud telefonikõnes K Suga ei

maininud T.C midagi oma 20.12.2022 kukkumisest. Küll aga mainis T.C, et kukkus hotellis

mitu korda. 2.9. Pärast I.M kõnet helistas K S uuesti E K ja ütles, et T.C kukkus objektil ca

17.00 vahetult pärast seda kui K S objektilt lahkus. K S teatas, et 20.12.2022 õhtul lahkuti

objektilt koos. Mõne aja möödudes helistas E K uuesti K S ning ütles, et T.C kukkus hoopis

sel ajal kui K S oli Ramirendis (s.o 20.12.2022 vahemikus 15:00 – 16:00). 2.10. K S

seletuskirjas (vt 30.01.2023 vastuse lisa 4) on märgitud, et kui ta jõudis 20.12.2022

Ramirendist tagasi, ei kaevanud T.C mitte millegi üle. Samuti ei maininud T.C 20.12.2022

õhtul peetud telefonikõnes, et kuskilt valutaks või et ta ei saa järgmisel päeval (s.o

21.12.2022) objektile tulla. 2.11. Kui K S oli teel Jürist, kus asub Tööandja ladu/töökoda,

Pärnusse helistati K Sule X motellist ja paluti kiiresti vabastada Baltpile Osaühingu poolt

broneeritud tuba (vt 30.01.2023 vastuse lisa 5), sest E K ja T.C olid kuni 21.12.2022

hommikul kella 6.00-ni rikkunud öörahu (vt 30.01.2023 vastuse lisa 6). 2.12. Pärast

majutusasutuse kõnet helistas K Sule uuesti E K, kes teatas, et ta on T.C-ga Pärnu haiglas.

2.13. Pärnusse jõudis sõitis K S otse P ärnu haiglasse, kus selgus vestlusest E Kiga, et T.C

peab operatsioonile minema. Ca 13:00 sõitis K S objektilt motelli. Motelli administraator

teatas K Sule, et enam nad Baltpile Osaühingu töötajaid enda motelli ööbima ei soovi ja

palus viivitamatult koristada toa, milles T.C ja E K ööbisid. 2.14. K S koristas toa, milles

töötajad eelmisel ööl viibisid. Toas olnud alkoholi (vt 30.01.2023 vastuse lisad 7 ja 8 )

viskas K S minema ja toidu pakkis eraldi kotti, mille viis motelli infolauda ja palus need

asjad üle anda kui töötajad tagasi tulevad. Samuti vabandas K S motelli administraatori ees

ning palus kõik kahjunõuded esitada Baltpile Osaühingule. 2.14. 21.12.2022 koostas T.C

raviarst M L tööõnnetuse teatise (vt 30.01.2023 vastuse lisa 9) ning Tööinspektsiooni

nõudel alustas Tööandja tööõnnetuse uurimist. 2.15. Tööandja suhtles 21.12.2022 korduvalt

motell X administraatori M K ´iga ning tema jutust selgus, et T.C ja E K olid tarbinud

motellis alkoholi kuni 21.02.2022 hommikuni, rikkusid öösel öörahu (karjusid) ja olid ka

mööbliesemeid lõhkunud. Samuti ütles administraator, et T.C kukkus öösel vastu

21.12.2022 motell X ees õues suitsetades ja pärast kukkumist ei saanud enam abita käia.

Tööandja palus motelli administraatoril kirjutada seletuskirja, mida administraator

28.12.2022 ka tegi (vt 30.01.2023 vastuse lisa 10). 2.16. 21.12.2022 ütles Tööandja

Töötajaga sõlmitud töölepingu üles, sest Töötaja käitumise tõttu kadus Tööandjal usaldus

Töötaja vastu ning Töötaja oli oma käitumisega põhjustanud Tööandja lepingupartneriks

olnud majutusasutuse usalduse kaotuse Tööandja vastu. 2.17. Tööinspektsiooni nõudel viis

Tööandja läbi tööõnnetuse uurimise, mille raames tutvus ka motell X kaamerasalvestistega.

Tööandja tuvastas, et T.C vigastas jalga ööl vastu 21.12.2022 hotellis X, olles ise samal ajal

alkoholijoobes (vt käesoleva vastuse lisa 1 – motell X videoülesvõtted). Tegemist ei olnud

töö ajal juhtunud õnnetusega ning E Ki ja hiljem ka T.C poolsed vastupidised väited on

üheselt valed ja kantud ilmselgelt soovist saada tööandjalt rahalist hüvitist. Rahalise hüvitise

saamise vajadus on T.C-l seetõttu, et ta ei saa lähitulevikus tööl käia ning uuel töökohal

Soomes on töötasu esialgu tema enda sõnul väike (s.o T.C arvates ebapiisav). 2.18.

9.01.2023 esitas Tööandja uurimistulemuste akti (vt 30.01.2023 vastuse lisa 11)

Tööinspektsioonile. Kostja esitas taotluse hagi osaliseks läbi vaatamata jätmiseks 3.1.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni

otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks

kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte

lg 3 esimene näeb ette, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab

selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks

rahuldamata osas. 3.2. Hageja ei esitanud hagiavaldust 30 kalendripäeva jooksul

töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas,

milles Töötaja nõuded jäid rahuldamata. Kohtumenetlus toimub Tööandja 3.05.2023 taotluse

alusel ning Töötaja saab hagis esitada üksnes nõuded, mille töövaidluskomisjon rahuldas (vt

Tööandja 3.05.2023 taotluse resolutiivosa punkt 2). Kostjale teadaolevalt jõustus

töövaidluskomisjoni 20.03.2023 otsus osas, milles Töötaja avaldus jäi rahuldamata,

4.05.2023. 3.3. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui

on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses,

muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Poolte vahel on jõustunud töövaidluskomisjoni 20.03.2023 otsus alljärgnevates nõuetes: -

Töötaja nõue puhkusehüvitise saamiseks summas 738,06 eurot; - Töötaja nõue kahjuhüvitise

saamiseks summas 2196,96 eurot. 3.4. TvLS § 58 lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on hagis esitanud viiviste

nõude puhkusehüvitiselt sissenõutavaks muutunud summas 54,43 eurot ja TsMS § 367

alusel edasiulatuvalt. Neid nõudeid ei ole Töötaja töövaidluskomisjonile esitanud.

Tulenevalt TvLS § 58 lg 3 teisest lausest ei saa neid nõudeid seega esitada kohtule, mis

vaatab läbi sama töövaidlusasja. TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Antud juhul ei ole kohus pädev

lahendama hageja viivisenõudeid. IV. Kostja õiguslikud vastuväited ja seisukohad hagis

esitatule 4.1. Töölepingu ülesütlemine ei ole tühine 4.1.1. Töötaja taotleb 21.12.2022

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamis TLS § 88 lg 1 alusel ja märgib, et ei ole

ülesütlemisavalduses märgitud tegusid toime pannud. 4.1.2. Tööandja on Töölepingu üles

öelnud tuginedes TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6. Tööandja usalduse kaotuse tingisid kogumis

järgnevad asjaolud: motellis X alkoholi tarbimine, Tööandja Töötajana motelli kodukorra

rikkumine, sh teiste külaliste öörahu häirimine ja 21.12.2022 tööle mitte ilmumine.

Tagantjärele on selgunud, et Töötaja valetas enda jalavigastuse tekkeaja ja -põhjuste kohta.

Tegelikkuses ei vigastanud T.C jalga mitte 20.12.2022 objektil olles vaid 21.02.2022

varahommikul kella 4:00 ajal motelli X ees purjuspäi kukkudes. Vastavat asjaolu tõendab

m.h T.C vaie (vt vaide punkt 3.2.) Tööinspektsioonile (vt käesoleva vastuse lisa 2), milles

T.C esmakordselt pärast pikka ja kategoorilist eitamist tunnistab, et kukkus motell X ees

21.12.2022 varahommikul ning vigastas selle käigus jalga. 4.1.3. Kolmanda isiku usalduse

kaotus Tööandja suhtes väljendub selles, et motell X administraator teatas 21.12.2022 K

Sule, et enam nad Baltpile Osaühingu töötajaid enda motelli ööbima ei soovi ja lõpetas

sellega poolte koostöö. Alates 2023.a majutab Baltpile Osaühing Pärnus ja selle läheduses

töötavaid töötajaid xxx linn asuvas majutusasutuses hotell T (vt käesoleva vastuse lisa 3).

4.1.4. Tööandja osundab, et Töötaja oli võtnud endale Töölepingu punktides 10.2 ja 10.3 mh

kohustused hoiduda Tööandja juures tegudest, mis kahjustavad Tööandja huve ning

hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada Tööandja mainet. T.C rikkus Tööandja mainet

oluliselt sellega, et tarbis Tööandja poolt hangitud/tagatud majutusasutuses alkoholi ja

rikkus Tööandja lepingupartneriks olevas majutusasutuses öörahu reegleid ja häiris teiste

majutusasutuse klientide öörahu. Baltpile Osaühing senises tegevuses, ei ole ükski töötaja

käitunud selliselt nagu T.C 20.12.2022 õhtul ja 21.12.2022 öösel. Seejuures on märkimist

vääriv, et kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses võttis T.C omaks, et tarbis alkoholi,

siis hagis ta seda asjaolu ei tunnista. K S poolt tehtud fotodelt (vt lisad 5 ja 6) nähtub, et

motellitoas olid avatud kange alkoholi pudelid mitte õllepudelid.. 4.1.5. TLS § 88 lg 3 teine

lause sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Tööandja hinnangul on sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes

poolelt oodatava käitumisega ning lepingut on võimalik ühepoolselt lõpetada, kui rikkumise

toimepanija rikkumise raskus sellist õiguskaitsevahendit õigustab. VÕS § 116 lg 2 p 3

sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustust rikuti tahtlikult

või raske hooletuse tõttu. Tööandja poolt kinni makstud majutusasutuses öörahu häirimine,

joomine ja lärmamine on kindlasti tahtlikud tegevused. Seejuures alkoholijoobes olek ei ole

antud juhul süü astet muutev/vähendav asjaolu, sest alkoholi tarbis T.C vabatahtlikult.

Tööandja rõhutab, et mõiste „oluline lepingurikkumine“ on määratlemata ning tuleb

sisustada iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Tööandja on seisukohal, et T.C käitumine

20.12.2022 õhtul ja 21.12.2022 varahommikul motellis X ei ole täiskasvanud inimese

vaatest vabandatav ning puuduvad kergendavad/pehmendavad asjaolud. Alkoholi tarbimine

ei ole põhiõigus. 4.1.6. Töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud R OÜ 13.01.2023

kinnituskiri, et majutusasutusel ei ole Baltpile Osaühing tööliste vastu pretensioone seoses

20.12.2022 – 21.12.2022 „vahejuhtumiga“ on igati loogiline ja arusaadav, sest Tööandja

lubas majutusasutusele kõik kahjud hüvitada ning projektijuht K S koristas motelli

administraatori nõudel numbritoa nr 219. Seega saavad majutusasutusel olla nõuded üksnes

Baltpile Osaühingu vastu, kes oli ka majutusasutuse kliendiks. Tööandja ei näe õiguslikku

alust, kuidas majutusasutus saaks esitada nõudeid töötajate vastu, kes ei olnud

majutusteenuse lepingu poolteks. 4.2. Töölepingut ei ole võimalik lõpetada TLS § 107 lg 2

alusel alates 19.02.2023 4.2.1. Tööandja osundab, et ülesütlemiseta oleks Tööleping

lõppenud 28.12.2022 T.C 28.11.2022 avalduse (vt vastuse lisa 2) alusel. TLS § 85 lg 1 näeb

ette, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. T.C ütles Töölepingu

üles 28.11.2022 avaldusega. Seega isegi kui ilmneb, et Tööandja 21.22.2022 avaldus on

tühine, lõppes T.C Tööleping TLS § 85 lg 1 alusel 28.12.2022. Tööandja kinnitab siinkohal,

et ei ole Töötaja poolset Töölepingu lõpetamist TLS § 85 lg 1 alusel vaidlustanud ega

kavatse seda teha. TLS § 107 lg 2 kohaldamine on võimalik juhul kui Tööandja poolne

ülesütlemisavaldus olnuks ainus Töölepingu lõpetamise dokument. Antud juhul on aga

ülesütlemise tühisuse korral Töölepingut lõpetavaks dokumendiks Töötaja 28.11.2022

avaldus, mida ei ole vaidlustatud ja mida TLS § 107 lg 2 ega ükski muu norm ei võimalda

eirata. Hageja osundab Riigikohtu praktika käsitleb olukordi, kus ainsaks töölepingut

lõpetavaks tehinguks oli tühine ülesütlemisavaldus ja sellisteks puhkudeks ongi seadusandja

ette näinud TLS § 107 lg 2. Antud juhul on aga Tööandja ülesütlemisavalduse tühisuse

korral kehtivaks töölepingut lõpetavaks dokumendiks Töötaja ülesütlemisavaldus. Töötaja

ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 teise lause tähenduses ning see saab

tühine olla üksnes seaduses sätestatud aluste (TsÜS § 84 – 89) olemasolul. Neid aluseid ei

ole välja toodud. Ühtlasi on võimalik ülesütlemisavaldust tühistada, kuid ka selleks peavad

esinema seaduses sätestatud alused (TsÜS § 92, 94 ja 96). 4.2.2. Kostja käsitlust toetab

antud juhul ka kohtupraktika. Nii on Tartu Ringkonnakohus 26.01.2023 määruses tsiviilasjas

nr 2-22-8892 lahendanud sarnast vaidlust (s.o tööandja esitas tühise ülesütlemisavalduse ja

töötaja esitas kehtiva ülesütlemisavalduse) ning leidnud, et töötaja ülesütlemisavalduse

kehtivuse korral ei kohaldu TLS § 107 lg 2 ning tööleping tuleb lugeda lõppenuks töötaja

ülesütlemisavaldusel märgitud ajast kui tööandja ei ole töötaja poolset ülesütlemist

vaidlustanud. Baltpile Osaühing ei ole T.C 28.11.2022 ülesütlemisavaldust vaidlustanud.

4.3. Töötaja ei saa nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel 4.3.1. TLS

§ 100 lg 5 näeb ette, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus

saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Töötaja Tööleping oleks 21.12.2022 ülesütlemisavalduseta (või selle tühisuse korral)

lõppenud 28.12.2022 töötaja algatusel ehk seitse (7) päeva hiljem. 4.3.2. TLS § 109 lg 1

järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. K Su seletuskirja saamise järgselt edastas

Tööandja K Sule 29.12.2022 täiendavad küsimused, millele K S vastas 02.01.2023 (vt

30.01.2023 vastuse lisa 13). Vastustes märgib K S täiendavalt et, et 20.12.2022 oli objektil

tavaline õhkkond ning ta ei kasutanud kummagi töötaja suhtes ebatsensuurseid väljendeid.

Samuti lisab K S, et T.C esitas Baltpile OÜ-le lahkumisavalduse 28.11.2022 ning tema

viimane tööpäev pidi olema 28.12.2022. K S leppis T.C-ga kokku, et kui mingisuguseid töid

ja tegemisi ei ole, siis pole T.C-l vaja tööle tulla pärast 23.12.2022, kui toimub firma

jõulupidu. T.C soovis lahkumisavalduse esitamisel, et “äkki oleks teda võimalik ikkagi

koondada või mõelda talle mingisugune haigus külge”. K S keeldus sellest ettepanekust. T.C

põhjendas oma soovi sellega, et ta tahtis minna tööle Soome ning kui talle Soomes ei

meeldi, siis jääb talle varuvariant, et tuleks mingisugust sissetulekut. K S pakkus, et T.C

saab tagasi tulla tööle Baltpile OÜ-sse, kuid T.C ütles, et tal on vaja keskkonnavahetust.

12.12.2022 – 18.12.2022 võttis T.C puhkuse ja käis Soomes uut töökohta proovimas. K S

märgib oma seletuskirjas, et tagasi tulles rääkis ta, et see töö on jube ja kuna alguses

õpipoiss, siis esimesed kuud palka väga ei maksta. Tema seisukoht sinna minekuga oli

kahtlev. 4.3.3. Tööandja hinnangul nähtub eeltoodust üheselt, et T.C-l oli juba enne

21.12.2022 soov ja eesmärk väärkajastada Töölepingu lõpetamise asjaolusid selliselt, et

saada riigilt ja Tööandjalt täiendavaid hüvitisi. T.C poolt K Sule väidetu, et sellise käitumise

põhjuseks on mõningane ebakindlus tuleviku osas, on arusaadav. Samas ei õigusta

ebakindlus tuleviku osas soovi saada ebaausal teel hüvitisi riigilt ja Tööandjalt. Õigusliku

poole pealt tuleb aga rõhutada, et TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 näevad ette kahjuhüvitise

töötajale. Antud juhul saab aga Töötajale põhjustatud maksimaalseks kahjuks olla saamata

töötasu vahemikus 22.12.2022 kuni 28.12.2022 ehk seitsme (7) päeva töötasu. Mõistes

Töötajale välja kahe (2) kuu töötasu on töövaidluskomisjon rikastanud Töötajalt alusetult,

sest Töötaja ei oleks alates 29.12.2022 teeninud Baltpile Osaühingust mis tahes töötasu. 4.4.

Töötaja puhkusehüvitise nõue perioodi 01.01.2022 kuni 21.12.2022 eest on teadvalt alusetu

4.4.1. Töötaja esitas töövaidluskomisjonile nõude mõista välja tööandjalt avaldaja kasuks

puhkusehüvitis, ajavahemiku 01.01.2022 kuni 21.12.2022 eest, 27,33 kalendripäeva

ulatuses, summas 1274,63 eurot neto. Hagis on Töötaja puhkusehüvitise nõuet suurendanud

nõudes selle väljamõistmist vahemikus 1.01.2022 kuni 19.02.2023, s.o 31,84 kalendripäeva

eest. Kostja on käesoleva vastuse peatükis III põhjendanud, et puhkusehüvitise nõue

ajavahemikus eest 22.12.2022 kuni 19.02.2023 tuleb jätta läbi vaatamata. Puhkusehüvitise

osas perioodil 1.01.2022 kuni 21.12.2022 märgib kostja järgnevat. 4.4.2. Tööandja

arusaamise kohaselt väidab Töötaja just kui oleks tal 2022.a eest põhipuhkus saamata.

Selline väide on ebaõige. Töötaja viibis puhkusel 28.01.2022, 21.02 – 23.02.2022, 17.03 –

18.03.2022, 23.05.2022, 31.05.2022, 20-.06 – 30.06.2022, 22.08.2022, 3-10 – 9- 10.2022,

27.10.2022, 1.11.2022 – 2.11.2022, 8.11.2022, 21.11.2022, 12.12 – 18.12.2022 (vt

30.01.2023 vastuse lisa 14). Töötaja 2022.a puhkusearvestuse (vt 30.01.2023 vastuse lisa

15) kohaselt on T.C 2022.a puhanud 37 päeva, millest 31 päeva langesid tööpäevadele. T.C

detsember 2022 palgateatiselt (vt 30.01.2023 vastuse lisa 16) tuleneb, et lõpparveks oli

netosummas 423,31 eurot, mis Töötaja poolt esitatud konto väljavõttelt nähtuvalt on

Töötajale 21.12.2022 laekunud. Töötaja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et tööandja

30.01.2023 vastuse lisades 14 ja 15 näidatud päevadel ta puhkas. 4.4.3. TLS § 69 lg 1

sätestab, et põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult

ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja on eeltoodud normis sätestatuga kooskõlas

ka käitunud ja senini ei ole ükski töötaja esitanud tööandjale etteheidet, et tema soovidega ei

ole puhkuste määramisel arvestatud vms. Tööandja juures kehtiva praktika kohaselt

lepitakse puhkus kokku Tööandja projektijuhi ja töötaja vahel suuliselt ning Tööandja

juhatuse liige kinnitab varasemalt kokku lepitud puhkused iga kuu lõpus kirjaliku

korraldusega. Nagu märgitud on selline praktika senini ennast õigustanud ja Tööandjal ei ole

olnud töötajatega vaidlusi puhkuste osas. 4.5. Töötaja haigushüvitise nõue tuleb jätta

rahuldamata ning kahjuhüvitusnõue selle läbi vaatamisel rahuldamata 4.5.1. Töötaja on

esitanud nõude haigushüvitise saamiseks ajavahemiku 21.12.2022 kuni 05.02.2023 eest, st

teise kuni kuuenda haiguspäeva eest välja mõistmist summas 126,11 eurot. Töötaja tugineb

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 12². Teise nõudena on Töötaja esitanud

nõude kahjuhüvitise saamiseks summas 2196,96 eurot (neto) VÕS § 127 alusel, sest

tööandja on jätnud tegemata elektroonilise märke töötaja haiguslehtedele, mistõttu töötaja

pole saanud Haigekassast haigushüvitist 46 kalendripäeva eest. 4.5.2. TTOS § 12² lg 2 p 2

sätestab, et tööandja ei maksa haigushüvitist ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud

juhtudel. RaKS § 60 lg 1 p 2 näeb ette, et kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise

töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus

on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud

joobeseisundist. T.C esitas töövaidluskomisjonile 14.03.2023 dokumendi „Vastus

saatekirjale nr 72336010 versioon 1“, millest nähtub, et Töötaja vere alkoholisisaldus Pärnu

haiglasse saabumisel oli 1,155 g/L, mis teisendatuna promillidesse on 2,43‰

(milligrammide teisendamiseks promillideks tuleb näit korrutada 2,1-ga)3 . Seega oli T.C

keskmises alkoholijoobes. Arvestades asjaolu, et Pärnu haiglasse läks T.C 21.12.2022

hommikul on ilmselge, et 21.12.2022 varahommikul oli T.C raskes alkoholijoobes. Seega

kohaldub antud juhul RaKS § 60 lg 1 p 2 ning Töötajal puudub õigus saada ajutise

töövõimetuse hüvitist nii Tööandjalt kui ja Haigekassalt. 4.5.3. RaKS § 53 lg 5³ sätestab, et

kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks

vajalikud dokumendid Tervisekassale ise. Seega Tööandja poolt töövõimetuslehele andmete

kandmine ei ole eelduseks ning hageja eksib väites, et ta on kaotanud õiguse hüvitisele

Tööandja tegevusetuse tõttu. Kui hageja tõepoolest hüvitist ei saanud, siis on ta selle

olukorra põhjustanud ise, sest hagejal on seadusest tulenev õigus kõik dokumendid ise

esitada. Kostja märgib, et on Tööinspektsiooni 17.05.2023 uurimiskokkuvõtte vaidlustanud,

sest Pärnu haiglas tuvastatud vigastused sai T.C 21.12.2022 varahommikul motell X ees ehk

tegemist ei ole tööõnnetusega. Vastava asjaolu tõendamiseks lisab kostja käesolevale

vastusele Tööinspektsiooni 20.03.2023 uurimise lõpetamise otsuse nr 3-6/22/360 (vt

käesoleva vastuse lisa 4), tööandja 16.06.2023 uurimistulemuste akti (vt käesoleva vastuse

lisa 5) ning Baltpile Osaühing kaebuse Tallinna Halduskohtus (vt käesoleva vastuse lisa 6).

Hageja nõude suurendamise avaldus

Hageja on esitanud 26.01.2024 a kohtule avalduse nõuete suurendamiseks. Hageja

suurendab nõuet kostja poolt töövõimetuslehtedele tegemata kannete tõttu tekkinud kahju sh

viivisenõude osas. Kuna töövõimetuslehe alusel hüvitist ei määrata ega maksta, kui

töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid vastavalt RaKS § 53 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul

ja kostja pole seda teinud siis on hagejal tekkinud õigus saada Tervisekassalt haigushüvitist

perioodi eest 06.02.2023 – 24.05.2023 summas 5 158 eurot ( 47,76 kalendripäeva keskmise

tulu x 108 kalendripäeva, mille eest oleks õigus saada hüvitist summas 5 158,08 eurot).

Hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja

töövõimetuslehele, seega kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest. Seoses kahju

hüvitamise nõude suurendamisega suurendas hageja ka viivise nõuet. Hageja palub kostjalt

välja mõista kahjuhüvitiselt 5 158,08 eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

alates nõude suurendamise avalduse esitamisest ( 26.01.2024) kuni kohustuse kohase

täitmiseni kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud hüvitise summa.

K O H T U P Õ H J E N D U S E D

11. Töövaidluse lahendamise seadus (TVLS ) § 58 lg 1 sätestab – töövaidluskomisjoni

otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks

kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab – kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab

selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata

osas.. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt

rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni

poole pöördunud isik ( T.C) ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (Baltpile Osaühing).

Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et kostja saab esitada taotluse esitamise kaudu

kohtule hagi korras läbivaatamiseks need nõuded mis töövaidluskomisjon otsusega rahuldas

ja hageja saaks esitada need nõuded kohtule hagi korras läbi vaatamiseks mis jäid komisjoni

poolt rahuldamata. Maakohtusse on 30 kalendripäeva jooksul komisjoni otsuse kätte

saamisest pöördunud kostja (komisjoni otsuse sai kostja kätte 4 aprillil 2023, kohtusse esitati

taotlus 3 .mail 2023) taotlusega taotluses märgitud nõuete (need nõuded töövaidluskomisjon

otsusega rahuldas) hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Hageja ettenähtud tähtaja jooksul

(komisjoni otsuse sai hageja kätte 3 . aprill 2023 dtl 149) hagi esitanud pole st eesmärgiga

hagimenetluses menetleda neid nõudeid mis jäid komisjonis rahuldamata. Kohtu ettepanekul

on hageja esitanud kohtule hagiavalduse tervikteksti ( 25.05.2023) ja hageja algatusel nõuete

suurendamise avalduse (26.01.2024). Seega need nõuded mis jäid töövaidluskomisjonis

rahuldamata neid enam uuesti hagimenetluses läbi ei vaadata ja need on jõustunud.

Riigikohus on aga varasemalt selgitanud, et eelpool märgitud regulatsioon ei välista pooltel

võimalust esitada uusi nõudeid mida töövaidluskomisjon oma menetluses/otsuses ei

käsitlenud ja samuti on lubatud nõuete suurendamise avalduse esitamine.

12. Kostja on taotluses taotlenud kohtult haigushüvitise nõude 126,11 euro hagimenetluse

korras läbivaatamiseks haiguspäevade eest, mille pidi hüvitama hagejale tööandja/kostja

(kostja taotluse p 2.5 dtl 3), kuna hageja hagi menetluse korras seda hüvitise summat ületavat

osa ei vaidlusta jääb selle nõude piirsummaks 126,11 eurot, millega hageja ka nõustus ( dtl

170 p 2.4). Kahju hüvitise nõude perioodi eest 21.12.2022 kuni 05.02.2023 mis tulenes

Tervisekassalt saamata jäänud hüvitisest põhjusel, et kostja ei täitnud ega edastanud hageja

töövõimetuslehte Tervisekassale 90 kalendripäeva jooksul - on töövaidluskomisjon

lahendanud ja jätnud selle perioodi eest kahju nõude rahuldamata ( dtl 143 ) ja hageja pole

tähtaegselt ka soovinud hagi korras selle nõude läbi vaatamist kohtus. Samas on hageja

esitanud kohtule hagiavalduses haigushüvitise nõude (kahju nõude) perioodi 06.02.2023 –

24.05.2023 eest, mida töövaidluskomisjonis ei menetletud ja mis pole ka aegunud. Kohus

saab seda kui uut nõuet teise perioodi eest (kahju nõue summas 5 158,08 eurot perioodi

06.02.2023 – 24.05.2023 eest) menetleda. Aegumise mõttes kohaldub saamata jäänud

haigushüvitise nõudele mitte TLS § 74 vaid TsÜS § 146 lg 1. Töövaidluskomisjonis menetleti

haigushüvitisega seonduvad kahju nõuet 21.12.2022 – 05.02.2023 perioodi eest.

Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti see kahju nõue selle kindla perioodi eest rahuldamata.

Eelnevat arvestades ei tule kahju nõuet summas 5 158, 08 eurot ja viivise nõuet käsitleda

mitte nõude suurendamisena vaid kui uue mitteaegunud nõude esitamist kohtus

hagimenetluses. Kahju nõue summas 2 196, 96 eurot ja viivise nõue perioodi 21.12.2022 kuni

05.02.2023 tuleb jätta läbi vaatamata, sest töövaidluskomisjon on selle nõude osas otsuse

teinud ja kuna hageja seda nõuet hagimenetluse korras läbi vaadata ei soovinud on see nõue

selle konkreetse perioodi osas jõustunud (TvLS § 58 lg 3 ).

13. Puhkusetasu perioodi 01.01.22 kuni 21.12.2022 osas märgib kohus et puhkusetasu

väljamõistmise nõude hagi menetluse korras läbi vaadata on taotlenud kostja (kostja taotlus p

2.4 dtl 3), uue nõudena on hageja palunud välja mõista puhkusehüvitist ka perioodi eest kuni

19.02.2023 (puhkusetasu nõue perioodi eest 22.12.2022 - 19.02.2023, mis on töösuhte

lõppemise eelduslik kuupäev, kui kohus hagi rahuldab). Puhkusetasu on töötasuga sarnase

sisu ja eesmärgiga tasu ning sellele nõudele kohaldub kolme aastane aegumise tähtaeg (TLS §

29 lg 9). Seega tuleb puhkusetasu nõuet 01.01.22 – 21.12.2022 menetleda kostja taotluse

alusel ja puhkusetasu nõuet 22.12.2022 – 19.02.2023 kui hageja uut lubatud nõuet. Seega saab

kohtu hinnangul puhkusetasu nõuet perioodi eest 01.01.2022 - 19.02.2023 summas 1 992 euro

käesoleva töövaidluse raames menetleda.

14. Eelnevat arvestades vaatab kohus hagi menetluse korras läbi hagina järgmised nõuded:

- tuvastada 21.12.2022 Baltpile OÜ poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus, millega Baltpile osaühing ütles üles T.C-ga 09.06.2014 sõlmitud töölepingu nr 223

(kostja taotlus jätta nõue rahuldamata)

- lõpetada tööleping 19.02.2023 TLS § 107 lg 2 alusel (kostja taotlus jätta nõue rahuldamata)

- mõista Baltpile Osaühingult T.C kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 2 700 eur (kostja

taotlus jätta nõue rahuldamata)

- mõista välja otsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja

mõistetult hüvitiselt kuni vastava hüvitise täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui

sissenõutavaks muutunud hüvitise summa (hageja uus nõue)

- mõista Baltpile Osaühingult T.C kasuks välja puhkusehüvitis netosummas 1253,94 eurot

(kostja taotlus jätta nõue rahuldamata) hageja nõue puhkusehüvitise summa suurendamine

summani 1992 eurot (hageja poolne nõude suurendamine)

- mõista välja sissenõutavaks muutunud viivised 25.05.2023 a seisuga summas 54,43 eurot

ning viivise puhkusehüvitiselt (1992 eurolt) alates 26.05.2023 a kuni puhkuse hüvitise kohase

täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

- mõista Baltpile Osaühingult T.C kasuks välja haigushüvitis netosummas 126,11 eurot

(kostja taotlus jätta nõue rahuldamata)

- mõista välja kahju hüvitis 5 158,08 eurot (hageja uus nõue)

- mõista välja kahju hüvitiselt (5 158,08 eurolt) alates nõude esitamisest (s.o. 26.01.2024)

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni kuid mitte rohkem, kui

sissenõutavaks muutunud hüvitise summa (hageja uus nõue).

- lahendada menetluskulude nõuded

15. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega,

kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab, et töötaja T.C`i

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Kõik käesoleva töövaidluse kohtulahendis käsitlemata

poolte väited ja poolte tõendid tsiviilasja läbivaatamisel töövaidlusasja läbivaatamisel kohtu

hinnangul tähendust ei oma ja seetõttu kohus neid käesolevas lahendis ka ei käsitle.

Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine

17. Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja töötas tööandja juures alates 08.12.2014

puurmasinaoperaatori ametikohal. Poolte vahel puudub vaidlus et 28.11.2022 esitas töötaja

tööandjale avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks alates 28.12.2022. Tööandja ütles

21.12.2022 töölepingu töötaja üles erakorraliselt TLS § 88 lg 1 punktide 5 ( on pannud toime

varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu) ja 6

(on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu) alusel (dtl 15-16).

18. TLS § 104 lg 1 sätestab seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mitte vastava

töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.. Vorminõuet rikkudes

tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine TLS § 95 lg 2 sätestab – tööandja peab

ülesütlemist põhjendama.

19. Töölepingu kirjalikust ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööandja teeb viite TLS § 88 lg 1

punktidele 5 ja 6. Tööandja kirjeldab rikkumise asjaolusid : töötaja ööbides 20.12.2022

hotellis tarvitas alkoholi, rikkus hotellis ettenähtud korda, lõhkus mööbli ja laamendas. Hotelli

töötajatelt saadud info kohaselt kestis pidu, mis segas teisi külastajaid ja hotelli personali kella

kuueni hommikul. Tööandja kirjeldab, et töötaja ei ilmunud 21.12.2022 kokku lepitud ajal

tööle ja ei vastanud telefonile. Töölepingu lõpetamise päevaks on ülesütlemisavalduses

märgitud 21.12.2022.

20. Kohus on selgitanudpooltele, et olukorras kus töötaja on töölepingu ülesütlemise

vaidlustanud ja esitanud nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lasub tööandjal

tõendamiskoormis st kohustus tõendada, et töölepingu lõpetamiseks esinesid alused.

21. Töölepingu seaduse § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda töösuhe erakorraliselt üles

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 punkt 5 annab tööandjale õiguse öelda tööleping

erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel , mille tõttu ei saa mõlemapoolseid

huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või

muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 6 nimetab

ülesütlemise alusena olukorra, kus töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse

tööandja vastu.

Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

22. Käeoleva tsiviilasja raames vaidlevad pooled mh vaidlevad selle üle, kas kostjapoolne

töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Samuti vaidlevad pooled selle üle, mis ajast

tuleb tööleping lõpetada (kas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral

omab tähendust varasemalt esitatud töötajapoolne korraline töölepingu ülesütlemine) ja kui

suurt hüvitist peab kostja hagejale maksma, kui töölepingu ülesütlemine on tühine.

23. Riigikohus on sedastanud: töövaidluse läbivaatamisel peab kohus võtma faktilistel

asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selle kohta, kas kostja töölepingu erakorraline

ülesütlemine on kehtiv. Selleks peab kohus tegema kindlaks, kas hageja/töötaja pani toime

teo, mis andis kostjale aluse öelda hageja tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse

kaotuse tõttu. Kui kohus sellise teo tuvastab, peab kohus võtma seisukoha ka selle kohta, kas

kostja pidi hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama või mitte. Kui kohus jõuab

järeldusele, et kostja pidi hagejat enne hoiatama, peab ta tuvastama ka selle, kas kostja oli

hoiatamiskohustuse täitnud (3-2-1-187-15 p 14).

24. Kohus tutvunud töölepingu ülesütlemise avaldusega ( dtl 15-16) ja hinnanud selle sisu

märgib järgmist : raske on jälgida ja mõista millised teo kirjeldused annavad tööandjale aluse

TLS § 88 lg 1 p 5 ja milline kirjeldus tegude kohta punkt 6 alusel tööleping üles öelda. Teo

kirjeldust võib siiski tuvastada kahes lõikes ja lõiget 5 võib seostada ilmselt tekstiga: töötaja

ei ilmunud 21.12.2022 kokkulepitud ajal tööle ja ei vastanud telefonile. Kohus järeldab seda

sellest et see teo kirjeldus on kõige otsesemalt seotud töötaja ja tööandja vahelise töösuhtega

ja töölepinguga.

25. Kohus leiab, et tuvastatud ja tõendatud on kus töötaja T.C viibis 21.12.2022 tööpäeval ja

miks ta ei saanud ilmuda tööle, vastata telefonile ja täita muid töölepingust tulenevaid

kohustusi. Töötaja seletuse alusel on tuvastatud et töötaja viibis 21.12.2022 Pärnu haiglas

erakorralise meditsiini osakonnas (EMO-s) ja tervise rike vajas ka opereerimist. Sega fakti

kinnitavad ka haigla koostatud epikriis (dtl 34-36), millest nähtuvad ka terviserikke iseloom ja

ravialased soovitused. Kohtu hinnangul oli töötajal 21.12.2022 nende raviandmete põhjal

võimatu oma töökohustusi täita ja tema tööle mitte ilmumine oli põhjendatud ja mõjuv. Seda

kinnitab ka pikem järjepidev töövõimetuslehel viibimine ( dtl 57-58). Tööandja esindaja K Kù

seletuskirjast nähtub, et tööandja oli teadlik 21.12.2022 vähemalt enne kella 13.00 et töötaja

T.C viibib Pärnu Haiglas ( dtl 75-77), vaatamata sellele informatsioonile vormistas tööandja

töölepingu ülesütlemise töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (põhjusel:

töötaja ei ilmunud 21.12.2022 kokku lepitud ajal tööle ja ei vastanud telefonile). Kohus

leiab, et tööandjal tulnuks mõistlikult eelnevalt välja selgitada tööle mitte ilmumise põhjused

ja töötaja telefoni mitte kasutamise põhjus, mitte kiirustada töölepingu ülesütlemisega

21.12.2022 aastal. Kohus leiab, et mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks oleks olnud ka 7-14

kalendripäeva tööle mitte ilmumisest, mis oleks andnud mõlemale poolele võimaluse välja

selgitada 21.12.2022 toimunud sündmused ja põhjused. Kohtule jääb arusaamatuks ja pole

põhjendatud töölepingu lõpetamisega kiirustamine tuvastatud asjaoludel. Etteheide telefoni

mitte kasutamise kohta pole põhjendatud, sest üldteada on et raviasutustes aga kindlasti

erakorralise meditsiini osakonnas on mobiiltelefoni kasutamine piiratud ning patsiendi

tervislik seisund ei võimalda ka telefoni alati kasutada. Tööandja neid asjaolusid välja ei

selgitanud, kohtu hinnangul ebamõistlikult kiirustades vormistas sellistel erandlikel asjaoludel

töölepingu ülesütlemise.

26. Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud ega tõendamist leidnud et töötaja T.C

pani toime teo / teod (tööle mitte ilmumine, tööandjale mitte helistamine) , mis annaks

tööandjale aluse usalduse kaotuse tõttu 21.12.2022 a töölepingu ülesütlemist isegi kaaluda,

veel vähem tööleping töötajaga üles öelda TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel.

27. TLS § 15 lg 2 p 1-2 kohaselt on töötajal kohustus teha kokkulepitud tööd ja täita töö

iseloomust tulenevaid kohustusi ning teha tööd töölepingus kokkulepitud mahus, kohas ja

ajal. TLS § 15 lg 2 p 10 tuleneb töötajal kohustus teatada tööandjale esimesel võimalusel oma

ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. TLS § 19 p 2

kohaselt on töötajal õigus keelduda töötegemisest eelkõige juhul, kui ta on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kohus on tuvastanud, et töötajal oli

21.12.2022 töölt puudumiseks mõjuv põhjus - milleks oli tema tervis. Tööandja sai teada

töötaja puudumise põhjusest ja võimalikust takistusest miks töötaja ei saanud teavitada nt

helistada tööandjale juba tööpäeva alguses. Kohus leiab, et eelnevaga on tõendatud et, töötajal

oli seaduslik alus töölt puudumiseks.

28. Töötaja usaldusväärsus ei saa tööandja silmis väheneda või kaduda, kui töötaja viibib

terviserikke tõttu, mis takistab tal töölepingus kokkulepitud töökohustusi täita raviasutuses -

erakorralise meditsiini osakonnas - terviserikkega mis vajab opereerimist (kirurgilist

sekkumist). Kohtu hinnangul töötaja poolt telefoni mittekasutamisest tööandjale tekkinud info

puudus olukorras kus isik viibis haiglas erakorralise meditsiini osakonnas ei saa olla tegu või

tegevusetus mis toob kaasa usalduse kaotuse töötaja suhtes. Infopuuduse kestus oli mõned

tunnid mitte päevad nädalad ega kuud. Töötaja terviserike oli (dtl 35 parema hüppeliigese

trauma) iseloomult selline mille tegelikud tagajärjed muutuvadki ajas st paistetus tekib ja

suureneb ja valu tugevneb alles mitmeid tunde hiljem. Seetõttu etteheide et 20.12.2022 õhtul

töötaja telefonis K Kuga terviseriket ei puudutanud on usutav ja kooskõlas töötaja seletustega.

Samuti väärib märkimist, et kui tööandja korraldas tööd selliselt, et kaks töötajat töötasid

objektil koos, neile broneeriti koos samas hotellis elamine sh samas toas siis mõistlik oleks

olnud kui ka tööandja teeb ise kõik endast oleneva et koheselt välja selgitada vähemalt teise

töötaja kaudu asjaolusid miks kumbki töötaja kokkulepitud ajaks objektile tööle pole ilmunud.

Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel (on põhjustanud kolmanda isiku

usaldamatuse tööandja vastu).

29. Töötajale T.C`i töölepingu ülesütlemis avaldusest saab teha järelduse, et viimasele heideti

ette järgmiseid tegusid: tarvitas hotellis alkoholi, rikkus hotellis korda, lõhkus mööblit,

laamendas oma numbritoas ning hotelli üldkasutatavates ruumides, pidas pidu, mis segas teisi

külastajaid ja hotelli personali kella 6ni hommikul, peale mida lahkus töötaja hotellist.

30. Kohus märgib selguse huvides, et alkoholi liigtarvitamine, hotelli mööbli lõhkumine ja

laamendamine nii oma hotelli toas kui ka üldkasutatavates ruumides on taunitav ja sellele pole

mingit õigustust.

31. Töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud etteheidetavad teod mis tõid kaasa töölepingu

ülesütlemise põhjusel, et sellega põhjustati tööandja usalduse kaotuse peab vaidluse korral

olema tõendatud. Tõendamiskoormis lasub kostjal st tööandjal.

32. Vaidlust pole et töötaja tarvitas hotellis pärast tööpäeva lõppu alkoholi. Esitatud

materjalidest saab teha järelduse, et töötaja tarvitas alkoholi tööst vabal ajal, mitte tööajal

(arvuti mälupulga vaatlus dtl 269). Töötaja alkoholi tarvitamise kogust ja sisaldust verest pole

tööandja ega keegi teine mõõtnud ega tuvastanud. Kohtule on esitatud tõendina mälupulk-

video ja fotomaterjal (dtl 80) Absolut Vodka pooltäis viina pudelist ja foto külmakapi sisust

kus muuhulgas teine viinapudel , samuti Absolut Vodka viin, mis kohtu hinnangul on avamata

ja seda viina pole tarvitatud. Töötaja on vaba ise otsustama, millega ta tegeleb oma vabal ajal

ja millega on vabaaega sisustab. Mõistlikus kontrollitavas koguses alkoholi tarbimine vabal

ajal ei saa olla tööandja poolt töölepingulises suhtes etteheidetav tegu töötaja suhtes.

Videosalvestiselt on näha mõlema töötaja liikumine hotelli ruumides. Ühtegi tõendit

laamendamise kohta hotellis ja mööbli lõhkumise kohta hotellis kostja esitanud kohtule pole,

seega selline tegevus tõendatud pole ja väide on paljasõnaline. Hinnates tõendeid kogumis ja

tutvunud poolte selgitustega : videomaterjali, fotomaterjali, hotelli töötajate selgitusi , töötaja

enda selgitusi saab teha järelduse et töötaja T.C oli hotellis õhtustel tundidel alkoholi joobes,

kukkus ilmselt samuti, kuid laamendamine ja mööbli lõhkumine hotellis pole kostja poolt

tõendatud. Kohus leiab et alkoholijoobes olek tööst vabal ajal ei saa kaasa tuua töölepingu

rikkumist ega töölepingu ülesütlemist.

33. Käesolevas tsiviilasjas pole tõendatud töötaja alkoholi tarbimise määra, poolik Absolut

Vodka 1 liitrine pudel, millest on kahe peale tarbitud 0,5 l ja kinnine kasutamata viinapudel

külmikus ei anna alust väita kahe täiskasvanud mehe puhul üleliigset alkoholi tarbimist.

Töötaja kukkumised ja ebakindel kõnnak ei anna alust määratleda joobe raskust ( dtl 83

seletuskiri). Töötaja oma kukkumistega võis tekitada viga iseendale mitte hotellile. Hotellis

kukkumise tagajärjel vigastuste liigi ja iseloomu kohta tõendeid esitatud pole. Muid tõendeid

töötaja poolt tarbitud alkoholi koguse ja joobe raskuse kohta kohtule esitatud pole. Mistahes

tõendeid töötaja osalusel hotelli mööbli lõhkumise kohta ja mistahes viisil laamendamise

kohta kohtule esitatud pole. Kohus märgib, et töötaja teod ei toonud kaasa politsei sekkumise

vajaduse, töötajate käitumise ja tegevuse lõpetamiseks ühel korral korrale kutsumiseks piisas

hotelli töötaja märkusest (dtl 83 seletuskiri). Järelikult rikkumine polnud märkimisväärne ega

raske. OÜ R (X motell) juhataja kinnituskiri (dtl19) tõendab, et hotellis ei toimunud Baltpile

OÜ töötajate osavõtul 20.12.2022 -21.12.2022 midagi ebatavalist raske tagajärjega tegu

(eeskirjale või korra rikkumist) – vastupidi juhataja kinnitab et töötajate suhtes pretensioonid

puuduvad seega ei saa olla pretensioone ka kostja Baltipile OÜ suhtes kui broneeringu

teostajale, mis ei toonud ega saanudki tuua kaasa kolmanda isiku (OÜ R) usaldamatuse

hageja tööandja (Baltpile OÜ) vastu.

34. Kohus leiab, et kostja /tööandja pole esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaksid töötaja T.C

poolt tegu või tegevusetust mis võis kaasa tuua või põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse

kostja vastu.

35. Kohus leiab, et tööandja ei ole tõendanud tegusid mis võisid kaasa tuua töötaja usalduse

kaotuse ja kolmandas isikus usaldamatuse põhjustamist tööandja vastu, seega puudus

töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus.

Hoiatus (TLS § 88 lg 3)

35. TLS § 88 on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

36. Riigikohus lahendis 3-2-1-187-15 mh punktis 13 – leiab ainuüksi asjaolu, et tööandjal on

õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse

kaotuse tõttu) , mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda

üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus

töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta , et tööandjal on

kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab

tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu

ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine pole

enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et

töösuhe saaks jätkuda.

37. Kohus märgib, et kuigi tööandja pole suutnud tõendada ka tegusid mis põhjustasid

tööandja usalduse kaotuse on selle töölepingu ülesütlemise juures minetuseks rikkumiseks ka

eelneva hoiatuse puudumine tööandja poolt (hüpoteetiliselt olukorras kui tööandja oleks

suutnud tõendada usalduse kaotuse põhjustamiseks töötaja teod).

38. Kohus leiab, et pole vähetähtis et töösuhe töötaja ja tööandja vahel kestis 8 aastat, mis on

Eestis keskmisest (5 a) peaaegu kaks korda pikem kestus. Pooled õppisid üksteist selle

ajajooksul tundma ja tööandja teadis töötaja poolt töölepingust tulenevate kohustuste mitte

täitmise riski kohti. Tööandja esindaja K K on juhatuse liikmele K H`ile kirjeldanud oma

selgituses (dtl 91-92) senist koostööd töötaja T.C-ga mh järgmiselt: meil on temaga koguaeg

probleeme olnud. Mitte tööle ilmumise, kui ka töölähetusel olles õhtul alkoholi tarvitamisega

ning mitte tööle ilmumisega järgneval päeval. Nende aastate jooksul olen ma saanud palju

erineva sisuga sms-sse temalt. Olen temaga suhelnud ja ta on teinud omad järeldused, et

saame jätkata töösuhet.

39. Eelnevat e-kirja sisu hinnates kirjaliku tõendina saab teha järelduse, et töötajaga T.C-ga

on olnud tööandjal pikema ajajooksul ja korduvalt sarnaseid tööandja jaoks häirivaid tegusid

kuid alati on jätkatud temaga töösuhet. Kunagi pole töötajale tehtud häirivate tegude

toimepanemise tõttu hoiatusi TLS § 88 lg 3 mõttes. Ka seekord kui töötaja oleks ilma mõjuva

põhjuseta nimetatud tegusid toime pannud poleks T.C-l mõistliku põhjust eeldada, et talle ei

andestata alkoholi tarbimist töölähetuses olles, tööle järgmisel päeval mitte ilmumist, kui seda

on varem korduvalt talle nn andestatud ja töösuhe on alati jätkunud. Kohus leiab, et just

selliste olukordade vältimiseks ja et need ei korduks on loodud tööõiguses hoiatuse

institutsioon. Hoiatusega saab töötajale üheselt selgeks, et kui samad häirivad teod uuesti

korduvad või tulevikus tekivad siis enam töötajale neid ei andestata ja temaga töösuhe

lõpetatakse. Sellist eeldust ootust ega kartust sel korral töötajal polnud, sest varasemalt on

korduvalt neid tegusid talle nn andestatud ilma hoiatust tegemata ja töösuhe temaga on alati

jätkunud. Töösuhtest tuleneb tööandjale ka nn töötaja rikkumise talumise kohustus. Ideaalset

töötajat pole olemas ja vahel tuleb ette erimeelsuseid ja tööandjal tuleb vahel koostöö

jätkumise huvides teatud töötaja poolseid minetusi taluda. Kohus teeb siit järelduse , et kuna

toojale pole varem tehtud hoiatusi siis pole töötaja ületanud tööandja poolset talumise piiri ja

puudub vajadus töötajaga töösuhe lõpetada. Töötajaga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1

punktide 5-6 alusel kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ilma eelnevat hoiatust tegemata on

rikkumine, kohus pole tuvastanud asjaolusid mis oleksid andnud tööandjale aluse töölepingu

ülesütlemiseks ilma töötajat eelnevalt hoiatamata.

40. Kohus rahuldab kõike eelpool märgitut silmas pidades töötaja T.C M nõude 21.12.2022

toimunud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et

tööleping erakorraline ülesütlemine on tühine aluste puudumise tõttu.

Töölepingu lõpetamine TLS § 107 alusel

41. Kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1

lähtuvalt tööleping oleks ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping lõpetatakse kohtus

töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus ei nõustu kostja esindaja käsitlusega, et tööandja poolse

erakorralise töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise tagajärjena töösuhe sellega taastus

ja nüüd tuleks töösuhte lõpetamiseks rakendada töötajapoolset korralist töölepingu üles

ütlemist 28.12.2022 (dtl 73). Kohus selgitab, et tööandjapoolne tahe tööleping T.C-ga ei ole

muutunud/kadunud vaid tühine on töölepingu ülesütlemise alus. Kuna tööandja esitas

erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse kui tahte avalduse töösuhe töötaja T.C-ga

lõpetada , kohus tuvastas aluse tühisuse, kuid säilis nn tööandja tahe töösuhe töötajaga

lõpetada siis töösuhe tööandja soovil - tahtel lõpetatakse, kuid teisel alusel. Kohus ei saa

asuda ühe või mõlema töölepingu poole asemele ja nn sundida töösuhet jätkama.

Tahteavaldused töölepingu lõpetamiseks on sooritatud ja selged. Kuna töölepingut saab

lõpetada vaid korra töösuhte ajal siis jääb kehtima varajasem töölepingu ülesütlemise

tahteavaldus (tööandja poolne) kuid muutub töösuhte lõpetamise alus. Ühepoolset

tahteavaldust - ülesütlemist, milleks töölepingu ülesütlemine on saab tagasi võtta mõlema

poole nõusolekul ja siis taastub töösuhe. Kohtul puuduvad tõendid või andmed et mõlemad

pooled oleksid töölepingu ülesütlemise tahtest taganenud st nn ümbermõelnud, seega lõppeb

poolte vahel 08.12.2014 sõlmitud tööleping tööandja tahte väljendusena tööandja tahtel, mitte

töötaja hilisema tahte algatusel.

42. Riigikohus on selgitanud (tsiviilasjas 2-20-16369), kui kumbki pool palub töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse korral töölepingu lõpetada, peab töövaidlusorgan, st

käesoleval juhul kohus, TLS § 107 lg 2 järgi lõpetama töölepingu alates ajast, mil see oleks

lõppenud pärast etteteatamistähtaja möödumist (tsiviilasi 2-16-708 p 18).

43. Seega lõpetab kohus, järgides Riigikohtu juhiseid ja TLS § 97 lg 2 p 3 toodud

etteteatamistähtaega, poolte vahel 09.06.2014 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel

19.02.2023. Vastava kande teeb töötamise registrisse tööandja, kohtule sellist nõuet

hagimenetluses lahendamiseks esitada ei saa.

Hüvitis TLS § 109 lg 1

44. TLS § 109 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidlusorgan lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lg 2 alusel, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise võimalik suurus on

sätestatud TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune

hüvitis (Riigikohus 3-2-1-80-15 p 8 ja 3-2-1-79-13 p 32.2). Kohus on seisukohal et kui üks

vaidluse pooltest esitab hageja hagis või kostja taotluses hüvitise küsimus uuesti

hagimenetluses läbi vaadata siis selleks et kohus saaks pärast töövaidluskomisjoni menetlust

täielikult ja iseseisvalt täies mahus kohaldada kaalutlusõigust ei ole töövaidluskomisjoni otsus

mingiski osas (mitte mingi hüvitise summa ulatuses) jõustunud ja kohus pole komisjoni

seisukohaga ja töövaidluskomisjoni otsuse märgitud hüvitise suurusega seotud. See hüvitise

summa komisjoni otsuses pole jõustunud, vastasel juhul ei saaks kohus täieliku iseseisvat

kaalutlusõigust rakendada, kui kohus oleks seotud töövaidluskomisjoni otsuses otsustatud

hüvitise suurusega.

45. Kohus leiab, et arvestades üle keskmise pikka töösuhte kestust (üle 5 aasta) töölepingu

lõpetamise asjaolusid: tööandja teadis et töötajal oli mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks kuna

viibis Pärnu haigla EMO-s, haiglas olles tõsise tervise rikkega, haiglas aktiivravi tingimustes

oli hagejal raskusi tööandjale helistamisega, tööandjapoolsete töösuhte lõpetamise

etteheidetavate tegude tõendamatusega- tõendite puudumisega, enne töösuhte lõpetamist enda

parandamise võimaluse töötajale andmata jätmine - hoiatuse tegemata jätmine - olukorras kus

samad probleemid sama töötajaga kordusid pikema töösuhte jooksul, millest tööandja oli

teadlik, olukorras kus tööandjal oli teada töötaja soov mõne päeva pärast omal soovil töösuhte

lõpetamine (21.12.2022/Jõulupühad/28.12.2022), vaatamata sellele tegi tööandja kõik et

töötajaga koheselt töösuhe lõpetada, tööandja algatusel Jõulupühade eelselt töösuhte

õigusvastane lõpetamine töötajaga kes viibis aktiivravil Pärnu Haiglas, tööandja poolt

mitmete minetustega ja rikkumistega läbi viidud ja sellega töötaja õigusi rikkuv töölepingu

lõpetamine annab kohtu hinnangul kõigi nimetatud asjaolude kogumis kaalumise järel aluse

välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel õiglase hüvitise summas minimaalselt 2 700 eurot (neto).

46. Kohus juhindudes eelnevalt tuvastatud asjaoludest, kaaludes mõlema poole huve -

rakendades kaalutlusõigust mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitisena summa 2 700 eurot (neto).

Puhkusehüvitise nõue

47. TLS § 84 lg 1 sätestab põhimõtte - töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks

muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. TLS § 71 alusel on tööandja

kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkuse rahas. Seega tuleb töölepingu seaduse mõttest ja sisust tulenevalt viimasel

tööpäeval maksta välja töötajale lõpparve. Lõpparve koosneb saamata jäänud töötasust,

kasutamata puhkuse hüvitisest ja muudest kokkulepitud kuid maksmata tasudest. Tööleping

on poolte vahel lõppenud ja töötaja T.C nõue on muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel on

vaidlus puhkuse kasutamise osas. Tööandja väidab, et töötaja on puhkust kasutanud, töötaja

vaidleb vastu ja nõuab kasutamata ja aegumata jäänud puhkuse hüvitamist rahas.

Kohtuistungil juhtis kohus poolte tähelepanu puhkusetasu tasumise ja puhkuse kasutamise

tõendamise temaatikale ja andis kostajale täiendava tähtaja esitada tõendeid, mis aitab

puhkusetasu küsimuses selgust luua.

48. Töötaja/hageja on esitanud nõude mõista välja tööandjalt/kostjalt esimese kasuks

puhkusehüvitis ajavahemiku 01.01.2022 kuni 21.12.2022 eest s.o 27,33 kalendripäeva

ulatuses summas 1 253,94 eurot neto. Hageja on puhkusehüvitise summat suurendanud

põhjusel, et töösuhe lõppes TLS § 107 lg 2 alusel mitte 21.12.2022 aastal vaid hiljem s.o.

19.02.2023 aastal ja puhkusehüvitise arvutamise korra järgi nõuab hageja kasutamata jäänud

puhkuse eest hüvitist summas 1 992 eurot. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-

aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Töölepingus on punktis 6.1. (dtl 66-69)

kokkulepitud iga-aastases põhipuhkuse kestuses , milleks on 28 kalendripäeva.

49. Vaidlus puudub, et töötaja hageja töötab selle tööandja juures alates 09.06.2014 aastast

seega üle 8 aasta (09.06.2014 täitus 8 aastat töösuhet poolte vahel). Tööandja korraldab

ettevõttes tööd, mille hulka kuulub ka töötajale puhkusandmine võimalusel töötaja soovidega

arvestamine (TLS § 69). Nimetatud normis on selgelt ja arusaadavalt sätestatud, mis ajaks ja

kuidas toimub töösuhte poolte vahel iga - aastane puhkuse planeerimine. Nimetatud sättes

reguleeritud korra eesmärk on tagada tööandjale mõistlik töökorraldus ja kindlustada töötajale

puhkuse periood. Nimetatud normi sisu on sedavõrd selgelt koostatud et seda suudab mõista

ja järgida iga isik. Hageja seisukoht on et hageja pole 2021 aastal puhkust kasutanud ja kõik

kostja tõendid on ühepoolsed tööandja dokumendid, mis ei tõenda vaieldamatult hageja ja

kostja vahel sõlmitud kokkuleppeid puhkuse planeerimise ja kasutamise kohta. Kohus

hinnanud tööandja/kostja esitatud tõendeid nõustub tõendi väärtuse ja usaldusvääruse kahtluse

alla seadmisega. Kohus märgib, et ükski kostja esitatud dokumentaalne tõend, mis peaks

tõendama puudutama läbiräägitud ja kokkulepitud tingimusi puhkuse kasutamise kohta 2021

aastal töötaja ja tööandja vahel, pole töötaja poolt viseeritud ega allkirja vastu tutvustatud, mis

on sisuliselt kontrollimatud tööandja ühepoolsed dokumendid ning kuna nende pinnalt on

tekkinud poolte vahel vaidlus siis ei saa neid lugeda usaldusväärseteks. Mitteükski puhkuse

teemat või puhkusetasu maksmist puudutav kohtule esitatud dokumentaalne tõend pole

töötaja poolt allkirjastatud või kinnitamist leidnud muul moel.

50. Vaidlus puudub, et kostja juures puudus tava ja praktika et koostati vastavalt TLS § 69

alusel puhkuse ajakava, vähemalt 2021 aastal seda ei koostatud, seega ei saanud seda kokku

leppida ega läbirääkida ka hagejaga. Kuna kostja ettevõttes puhkuse 2021 aasta kohta ajakava

ei koostatud rakendub hageja suhtes puhkuse kasutamise kohta TLS § 69 lg 3. TLS § 69 lg 3

sätestab korra, kuid käitutakse olukorras kui töötaja soovib puhkust kasutada olukorras kui

puhkuse ajakava pole koostatud või puhkus mida töötaja soovib pole puhkuse ajakavas kokku

lepitud. TLS 69 sätestatud 14 kalendripäevane etteteatamise aeg kaitseb tööandjat nn üllatava

puhkuse soovi eest olukorras kus tööandja korraldab ettevõttes tööd ja peab eelduslikult

tagama tööprotsessi takistuseta jätkumise. Teiselt poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis avalduse esitamine töötaja poolt välistab igasugused hilisemad vaidlused puhkust

puudutava teema osas ehk on loodud sellepärast et välistada just käesolev vaidlus kohtus.

Kohus leiab, et olukorras kus tööandja pole läbirääkinud ega koostanud ega teatavaks teinud

töötajale iga-aastast puhkuse ajakavasaan vaidluse korral töötaja puhkuse aja kohta tõend olla

vaid töötaja enda poolt tööandjale esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

esitatud avaldus/avaldused või mistahes muud töötaja poolt allkirjastatud puhkuse kasutamist

puudutavad dokumendid. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi dokumenti mis oleks töötaja

poolt allkirjastatud või mis muul moel kinnitaks poolte kokkulepet puhkus kasutamise

kokkuleppe kohta. Kohus märgib, et töötaja võib viibida eemal kokkuleppel või tööandja

teadmisel väga erinevatel põhjustel. Vaidlus puudub, et 11-12-2022 -17.12.2022 hageja viibis

Soomes. Eelnevast ei saa teha aga järeldust et hageja viibis seal puhkuse ajal. Kohtule pole

esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud hageja tahet või avaldust

kasutada sel perioodil puhkust. Tööandja ettevõttes töökorraldajana saab otsustada kas

töötajale viibides töölt eemal isiklikel põhjustel säilitatakse töötasu või mitte, kuid see ei

võimalda teha kohest järeldust et töötaja kasutas sel perioodil õigust puhkusele. Samuti ei saa

samastada puhkusena üksikuid päevi kuus puhkusena ka siis kui tööandja on selle töölt eemal

viibitud päeva/päevade eest tasu maksnud. Tööandja peab tagama töötajale töölepingus

kokkulepitud töö ja maksma kokkulepitud tasu. Kui tööd anda pole siis tasu selle päeva eest

tuleb igal juhul töötajale maksta v.a. juhul, kui tegemist on töötaja süül töölt eemal viibimine (

TLS § 35 jj). Selguse huvides töölepingu seaduse sisust tulenevalt vaidluse korral tõendiks

mis välistab igasugused vaidlused töötaja puhkuse kasutamise kohta saab olla vaid töötaja

poolt koostatud ja tööandjale edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldav avaldus

(tahteavaldus) kasutada puhkust, olukorras kui ettevõttes pole koostatud ega kinnitatud

puhkuse ajakava TLS § 69 märgitud viisil. Tasu maksmine aja eest, mis on tööandja poolt

koostatud tööajatabelis märgitud nn töötaja puhkuseks ei tõenda sel ajal töötaja tahet puhkuse

kasutamiseks ega muuda selle aja eest väljamakstud tasu puhkusetasuks. Lisaks olukorras kus

puhkuse ajakava pole koostatud - tuleb tööandjal enne vastavat algavat arvestusperioodi

koostada tööajagraafik, seda tutvustada töötajale ja et hiljem vaidluse korral saaks seda

tõendada tutvustada seda soovitavalt töötajale allkirja vastu (nt millal keegi tööl, millal

puhkepäev, millal töölähetus, millal puhkus töötajal) ning teise töötasu alusdokumendina täita

jooksvalt iga tööaja kohta arvestust (selle töötaja tegelik tööaeg, tegelik lähetus, tegelik

puhkuse kasutamine jne). Korrektse seadust järgiva personaliarvestuse (tööaeg, puhkused,

vabaaeg, lähetused jne) korral on tööandjal probleemideta võimalik töötaja tööaega,

puhkeaega, puhkuseid ja lähetusi jms vaidluse korral kohtus tõendada ja esitada vaidluse

korral dokumente mis on ka töötaja poolt allkirjastatud (kas tahteavaldusena või tutvustamise

kaudu). Käesolevas tsiviilasjas ükski tööandja poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda

ümberlükkamatult tööandja väiteid töötaja puhkuse kasutamise kohta nimetatud perioodil ega

lükka ümber hageja väiteid puhkuse mittekasutamise kohta nimetatud perioodil.

51. Eelnevat silmas pidades leiab kohus et hageja nõue saamata jäänud puhkusehüvitise välja

mõistmiseks kostjalt summas 1 992 eurot kuulub rahuldamisele.

52. Hageja kasutab võimalust ning palub kohtul TsMS § 367 tulenevalt puhkusehüvitiselt

viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o. 26.05.2023 kuni

puhkusehüvitise täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on

hagejal õigus nõuda tasumata puhkusehüvitiselt (1992 eurolt) kuni kohustuse täieliku

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Välja mõistmisele kuulub hüvitis järgmise arvutuse

tulemusena: perioodi 19.02.2023- 25.05.2023 s.o. viivitatud päevi 95 summas 54,43 eurot ja

perioodi 26.05.2023 - 11.04.2024 (kohtulahendi tegemise päev) so. viivitatud päevi 332

summas 210,53 eurot, kokku moodustab viivise summa (54,43 + 210,53) 264,96 eurot.

Haigushüvitise nõue

52. Kohus nõustub hageja käsitlusega haigushüvitise nõude osas. Vaidlus puudub, et töötaja

T.C oli töösuhte ajal st ajavahemikul 21.12.2022 kuni 05.02.2023 ajutiselt töövõimetu

(töövõimetuslehed lisatud dtl 12-14, 174 lisa 2). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS)

§ 12-2 lg 1 kohaselt maksab tööandjale töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini

korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8

sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust nn haigushüvitist. TTOS § 12 -2 lõige

5 kohaselt maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul

alates töötajalt elektroonilise haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale. Kohus leiab, et

kostja/tööandja pole tõendanud, et haigestumise põhjustas töötaja joobeseisund või esineks

RaKS (Ravikindlustusseaduse) § 60 lg 1 punktis 2 loetletud alus nimetatud hüvitise

mittemaksmiseks. Tööandja pole tõendanud, et on hagejale haigushüvitist hagis märgitud

perioodi eest maksnud. Kuna tööandja/kostja ei ole kohtule tõendanud haigushüvitise

maksmist hagejale ega esitanud andmeid omapoolse arvestuse kohta, saab kohus lähtuda

hageja esitatud hüvitise summa arvestusest. Keskmise töötasu suurus hagejal on 64,78 eurot

(tööandja 30.01.2023 a poolt komisjonile esitatud vastuse lisa 16 järgi). Arvutuse järgi oleks

hagejal õigus nõuda hüvitist 4 päeva eest kokku summas 181, 38 euro suuruses summas ( 4

päeva x 45,34 (70% 64,78 on 45,34).

53. Töövaidluskomisjoni 03.04.2023 otsusega mõisteti töötajalt välja summa 126,11 eurot,

kuna hageja komisjoni otsust ei vaidlustanud jääb hageja komisjoni otsusega välja mõistetud

summa suuruse juurde so 126, 11 eurot, mille rahuldamata jätmist kostja kohtult nõudis.

Kohus rahuldab hageja haigushüvitise nõude eelpool nimetatud põhjendustel summas 126, 11

eurot.

Kahju hüvitamise nõue

54.Vaidlus puudub, et töötaja oli ajavahemikul 21.12.2022 kuni 05.02.2023 ajutiselt

töövõimetu. Nimetatud ajavahemikul on töövõimetuslehed lõpetatud vastavalt 31.12.2022 ,

22.01.23 ja 05.02.23 (töötaja poolt 19.02.2023 komisjonile esitatud vastuse lisa 1). Töötaja on

tööandjat teavitanud töövõimetuslehtede olemasolust st teinud need kostjale teatavaks. RaKS

§ 50 lg 1 sätestab – ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida

Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikutele, kellel jääb töö- või

teenistuskohustustest või majandus või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata

isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kohus nõustub hagejaga , et viimasel tekkis

eelduslikult õigus saada Tervisekassalt hüvitist ajutise töövõimetusega seonduvalt. RaKS § 53

lg 1 kohaselt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. RaKS § 53 lg 4

sätestab, et kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele

omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul

alates kindlustatud isikult

töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Vaidlus puudub et hageja teavitas kostjat

lõppenud töövõimetuslehtedest. Tervisekassa poolt hüvitise väljamaksmine eeldab tööandja

poolt kui tööandja tegutseb – eksisteerib kannete tegemist töövõimetuslehel. Tähendust ei

oma töösuhte jätkumine või lõppemine. Tegemist pole töölepingust tuleneva töötaja ja

tööandja vahelise kohustuse täitmise küsimusega. Kuna töötaja kohta kannete andmeid valdab

tööandja peab tööandja need kanded ka üldjuhul tegema. RaKS § 53 lg 5 kohaselt määratakse

ja makstakse hüvitis, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud

kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X- tee kaudu omapoolsed kanded

hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik

asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevusest või

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui

töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Seega

ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks on eeldusena vajalik järgida kahte olulist asjaolu: et

kanded oleksid tehtud ning kanded oleksid tehtud seaduses märgitud tähtaja jooksul. Kohus

on tuvastanud et vaatamata sellele et hageja on kostjale teinud teatavaks töövõimetuslehtede

olemasolu ei ole tööandja teinud töövõimetuslehtedele omapoolseid kandeid, mistõttu pole

Tervisekassa tasunud hagejale ajutise töövõimetuse hüvitist. Vaidlust pole et

töövõimetuslehtede lõppemisest 31.12.2022; 22.01.23 ja 05.02.2023 on möödunud rohkem

kui 90 kalendripäeva siis Tervisekassa hagejale hüvitist enam ei määra ega maksa. Eelnevat

silmas pidades on hageja kaotanud õiguse saada Tervisekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist

kostja/tööandja (tegevusetuse tõttu) käitumise tõttu. Tööinspektsiooni 17.05.2023 tööõnnetuse

uurimiskokkuvõtte kohaselt 20.12.2022 kella 16: 00 ajal libastumise tagajärjel asetleidnud

õnnetustjuhtum on käsitletav tööõnnetusena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lg 1

mõttes (25.05.2023 hagiavalduse lisa 3).

55. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kuna hageja libastus hotelli juures, mis tõi kaasa

hagejale tervisekahju ja tööõnnetust tegelikult ei toimunud hagejaga. Kohus leiab et üks tegu

ei välista teist. Asjaolu et hageja libastus hotelli ees ei välista et hagejaga ei juhtunud

tööõnnetust tööandja huvides tegutsemise ajal 20.12.2022 kella 16.00. Hageja selgitused

tööõnnetuse tekkimise asjaolude kohta on kooskõlas epikriisis märgituga sh terviserikke

iseloomuga ja haigla poolt kohaldatud ravitegevusega ning hageja enda käitumisega nii enne

kui ka pärast hotelli juures libastumist. Iseenesest ei ole välistatud et 20.12.2022 a kella 16.00

vigastatud liiges hakkas tunda andma tunde hiljem so 20.12.2022 õhtustel hilistel tundidel ja

nõrgestas liigest sedavõrd et toimus hotelli ees väljas ja hotellis sees kukkumine. Kohtu

hinnangul üks õnnetus ei välista teist õnnetust ja tõendeid hageja terviserikke teistsuguse

asjade käsitluse kohta kostja esitanud pole. Kui hilisema menetluse käigus selgub et

20.12.2022 a hageja terviserikke tekkimise põhjus polnud tööõnnetus tuleb lihtsalt hüvitise

suuruse osas teha õige täpsustatud hüvitise summa ümberarvutus (100% - 70%), kuid hüvitise

maksmise asjaolusid see ei muuda. Kohtulahendi tegemise ajal puuduvad andmed et tegemist

ei olnud tööõnnetusega seega lähtub kohus et tegemist oli tööõnnetusega nagu tõendab

uurimiskokkuvõte.

56. RaKS § 54 lg 1 p 6 kohaselt maksab Tervisekassa kindlustatud isikule ajutise

töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100

protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või

vigastuse korral. Seega oleks Tervisekassa tasunud hagejale hüvitist 100% tema ühe

kalendripäeva keskmisest tulust põhjusel et tegemist oli tööõnnetusega.

57. RaKS § 55 lg 2 kohaselt võrdub kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu

töövõimetuslehel märgitud töö- ja teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevaga

kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel

arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Kuna hageja ajutine töövõimetus algas 21.12.2022 siis

õige on lähtuda hagejale 2021 aasta sotsiaalmaksuga arvutatud tulust. Vaidlus puudub, et

2021 aastal oli hageja sotsiaalmaksuga makstav tulu kokku 17 432,59 eurot (25.05.2023

hagiavalduse lisa 4). Hageja kalendripäeva keskmiseks tuluks tuleb lugeda summa 47,76 eurot

(17 432,59: 365 = 47,76).

58. RaKS § 56 lg 1-3 kohaselt kui haigushüvitise maksmise aluseks on käeoleva seaduse § 54

lõike 1 punktid 6-7, tekib õigus saada haigushüvitist käeoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1

sätestatud kindlustusjuhtumi korral töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste

täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse teisest päevast alates.

59 Hageja leiab, et kuna hageja oli perioodil 21.12.2022 – 05.02.2023 ajutisel

töövõimetuslehel kokku 47 kalendripäeva ning hüvitist on hagejal õigus saada alates teisest

päevast, on hagejal õigus haigushüvitist saada 46 kalendripäeva eest. Kohus hageja

käsitlusega ei nõustu käesoleva kohtulahendi punktis 12 märgitud põhjendustel. Kohus jätab

hageja kahju hüvitamise nõude perioodi 21.12.2022 – 05.02.2022 summas 2 196, 96 eurot ja

selle summa viivise nõude läbi vaatamata (TVLS § 58 lg 3).

60. Kohus leiab, et hageja poolset 26.01.2024 kahju hüvitamise nõude suurendamise avaldust

(dtl 291-296) saab käsitleda, mitte nõude suurendamisena vaid uue aegumata nõude esitamise

avaldusena. Kahju hüvitamise õiguslik käsitlus on sama nagu käesolevas kohtulahendis

punktides 54-58. Hageja nõude kahju hüvitamiseks perioodi eest 05.02.2023 – 24.05.23 saab

käesolevas menetluse käsitleda. Vaidlus puudub, et hageja T.C oli perioodil 06.02.2023 –

24.05.2023 ajutiselt töövõimetu, mille kohta oli väljastatud töövõimetuslehed kokku 108

kalendripäeva eest on hagejal eelpool märgitud asjaolusid arvestades ja õigusnormide

rakendamisel õigus saada 108 kalendripäeva eest haigushüvitist. Kohus nõustub, et arvestada

tuleb esimest päeva, mille eest hüvitist ei maksta ja mis võeti arvesse töövõimetuse ühtse

vältava perioodi algusest 21.12.2022 avatud töövõimetuslehe korral.

61. Seega eelnevat arvestades oleks hagejal tekkinud õigus saada Tervisekassalt

haigushüvitist perioodi eest 06.02.2023 – 24.05.2023 summas 5 158,08 eurot (arvutuskäik:

47,76 kalendri päeva keskmine tulu x 108 kalendripäeva, mille eest on õigus saada hüvitist

kokku 5 158,08 eurot). Kohus nõustub hageja käsitlusega et ajutisest töövõimetusest tulenev

kahju hüvitamise nõue tekib hagejal VÕS § 115 lg 1 alusel vaatamata sellel et leping on

lõppenud. Töösuhtest tulenevate tööandjapoolsete kohustuste nn järeltäitmine pärast

töölepingu lõppemist on aktsepteeritav ka muudel juhtudel nt - majandustulemuste alusel nn

tagantjärele tasutavate boonuste ja tasude maksmisel (VÕS § 679 jj). Töösuhe võib olla

lõppenud enne perioodi lõppu, mille järel tehakse arvestused, selguvad lõplikud andmed ja

need väljamakstavad summad pole teada lepingu lõppemise viimasel päeval. Käesoleval juhul

on hageja kahju hüvitamise nõue lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise

nõue. Töövõimetuslehtede summaarne kestus võib olla pikem kui töölepingu enda kestus.

Töövõimetuslehele kannete tegemise kohustus tuleneb kostjale RaKS § 53 lg 4 ja 5 ning

kohustuse tekkimise eelduseks on poolte vaheline lepinguline suhe. Tulenevalt RaKS § 53 lg

5 maksab Tervisekassa töövõimetushüvitise üksnes juhul, kui tööandja teeb nõutud kanded 90

päeva jooksul alates töövõimetuse lõppemisest. Vaidlus puudub, et tööandja pole tahtlikult-

teadlikult kandeid töövõimetuslehtede osas 90 päeva jooksul teinud. Kohus leiab, et kostja

teadliku valiku - tegevusetuse tulemusel on tekkinud hagejal varaline kahju. Kui kostja oleks

töövõimetuslehtedele teinud ettenähtud kanded, oleks Tervisekassa tasunud hagejale ajutisest

töövõimetusest tulenevat hüvitist ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Põhjuslik seos –

hageja ei saanud Tervisekassalt hüvitist, kuna kostja ei teinud kandeid hageja

töövõimetuslehele, seega kostja vastutab kahju tekkimise eest. Kohus leiab, et lisaks

töölepingus punktis 9 kokkulepitud tööandja kohustustele saab teha järelduse lepingu punktist

11 et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus sätestamata küsimustes juhinduvad

osapooled õigusaktidest, milleks on ka Ravikindlustusseaduse sätted. Hageja ei saanud

Tervisekassalt hüvitist, sest kostja ei teinud kandeid hageja töövõimetuslehele, seega kostja

vastutab kahju tekkimise eest. Kostja on kohustust rikkunud, töötajale tekitatud kahju suurus

on tuvastatud, kohus on tuvastanud et kostja oli teadlik hageja töövõimetuslehtedest ja need

esitati, kuid kostja tahtlikult vajalike kandeid sinna ei kandnud seega rikkus kohustust

tahtlikult, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab et kahju hüvitamise rahuldamiseks on kõik

eeldused täidetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis

summas 5 158,08 eurot.

Viivis seoses kahju hüvitamise nõudega

62. Kui võlgnik on oma raha maksmise kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1

p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmata jätmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 2 järgselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, kui võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94

lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär alates 01.01.2024 on 4,50%.

63. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude – välja mõista kahjuhüvitise summalt 5

158,08 eurolt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates nõude suurendamise

avalduse esitamisest (26.01.2024) kuni kohustuse kohase täitmiseni kuid mitte rohkem, kui

sissenõutavaks muutunud hüvitise summa. Viivis perioodi eest 26.01.2024 (valduse esitamise

päev) kuni 11.04.2024 (kohtulahendi tegemise päev) moodustab summa 135,65 eurot. Viivis

on arvutatud 77 viivitatud päeva eest.

Kohtu selgitused

64. Kohus märgib, et kohtule ei saa esitada nõuet teha vastav kanne töötamise registrisse.

Vastava kande teeb töötamise registrisse tööandja kohtulahendi jõustumise järel. Kohtul

ligipääsu nimetatud registrile pole erinevalt töövaidluskomisjonil, kes saab seal teha ka

kandeid (täpsemalt järgnevas p 65).

65. Kohus märgib pooltele selguse huvides, et kostja on 3. mai 2023 kohtule esitatud taotluse

punktis 2.2. palunud jätta rahuldamata mh ka nõude …teha vastav kanne töötamise registris.

Hageja kohtupoolt nõutud hagiavalduses seda nõuet korranud ei ole, kuigi esitas selle nõude

töövaidluskomisjonis. Kohtud on selle nõude kohtus käsitlemise kohta andnud korduvaid

selgitusi. Viimane neist on Tallinna Ringkonnakohtu lahendis 4.01.2021 tsiviilasjas 2-20-

5841 (töövaidlus) punktis 7.2. - /Hageja on palunud kohustada kostjat tegema kanded EMTA

töötamise registris töölepingulise suhte alguse kuupäeva ja liigi kohta ning töölepingulise

suhte lõppemise kuupäeva ja aluse kohta. Ka selle nõude osas on küsitav hageja

õiguskaitsevajadus ja nõude täidetavus.

Kui tegemist on kostja tahteavalduse asendamisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

68 lg 5 järgi, siis selleks peavad olema täidetud viidatud normis sätestatud eeldused. Esiteks

peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või

muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel,

mille asendamiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on võimalik tuvastada kas

seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut taheavaldust

tegema. Hageja nõue peab olema sõnastatud nii, et sellega kohustatakse kostjat tahteavaldust

tegema, st see on kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 formuleeringuga

„võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks“.

Kolleegiumi hinnangul on hagejal endal võimalik jõustunud kohtuotsusega pöörduda Maksu-

ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kanded.).

Millistel alustel jättis kohus hageja kahju hüvitamise nõude summas 2 196,96 eur alusel läbi

vaatamata on kohus selgitanud käesolevas lahendis eespool (töövaidluskomisjon on selle

nõude lahendanud, jätnud selle rahuldamata ja hageja pole seda hagimenetluses läbi

vaatamiseks esitanud, seega on nõue jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega).

Menetluskulud

66. TsMS § 163 (menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral) lg 1 sätestab – hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rakendab menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 163 lõike 1 viimast osa ( /..või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda/). Riigikohus on lahendis 2-19-2709

p 13 selgitanud, kuidas ja mida peab kohus TsMS § 163 lg 1 rakendamisel silmas pidama,

kuidas teha kaalutluspõhine valik. Kohus leiab, et õiglane jätta suuremas ulatuses hageja

menetluskulud kostja kanda - olukorras kus töövaidlus on eelnevalt läbinud

töövaidluskomisjoni õigusliku käsitluse, kus on juba antud õiguslik hinnang poolte

seisukohtadele ja viidatud valitsevale kohtupraktikale, mille alusel on pooled saanud kaaluda

kas hagi korras sama vaidlust samas mahus on hagimenetluse korras vajalik läbida, olukorras

kus hagi rahuldati suuremas ulatuses ja sarnaselt töövaidluskomisjoni lahendis märgitule.

Kohtu hinnangul on pooltel kaalumiseks sarnaste nõuete osas piisavalt palju tutvumiseks

kohtupraktikat, et hinnata enda käitumist töösuhte ajal ja vaidluse perspektiive ja edukust.

Kostja tegevust töösuhtes olles reguleerivad seadused mis kohtu hinnangul on piisavalt

arusaadavad ja selged ka mittejuristi haridusega isikutele ja mille järgmiseks on võimalik

pöörduda selgituste saamiseks nii tööinspektsiooni ka kui vajaliku valdkonna spetsialistide

poole. Hageja on püüdnud vältida töövaidluskomisjonile järgnevat vaidlus(kohtu)menetlust -

hagimenetlust kohtus, sh on uurinud milline on Tervisekassa praktika olukorras kus tööandja

on jätnud teadlikult töövõimetuslehtedele korduvalt kanded tegemata ja millised on töötaja

võimalused sellises olukorras siiski saada haigushüvitist Tervisekassalt. Samuti on

tööandja/kostja mõjualas vormistada alati korrektselt kõik raamatupidamise ja

personalidokumendid selliselt et välistada igasugused vaidlused puhkuse küsimustes, neid

töötajale selgitada ja vajadusel võtta ka tutvustamise kohta töötaja kirjalik kinnitus ja

välistada vaidlused töölepingu ülesütlemise osas tööandja algatusel viies töölepingu

ülesütlemist läbi veatult ja läbi mõeldult. Hagimenetluse kohtus algatas kostja oma taotlusega

kaasates menetlusse selle kaudu vältimatult ka hageja, kellel tekkis vajadus õigusteadmistega

esindaja osavõtuks kohtumenetluses mis tõi kaasa hagejale täiendavad menetluskulud. Hageja

kasutas kohtueelses menetluses esindajat, mis tõid kaasa samuti kulusid. Lisaks eeltoodule

arvestab kohus menetluskulude jaotust kindlaksmäärates millises mahus kohus hagi rahuldas.

Lisaks eeltoodule leiab kohus, et menetluskulude tasumise majanduslik mõju eraisiku

toimetulekuku mõttes oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on keerulisem hagejale kui

eraisikule ja kostjale kui äritegevuses aktiivselt tegutsevale tulutoovale isikule – eelnev

avaldab isikutele erinevalt mõju menetluskulude kandmisel erinev. Kohus arvestab

menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel samuti vaidluse sisu ja keerukust otsustamisel

kas vaidlemisega jätkata kohtus pärast kohtueelset vaidlemist samadel teemadel, lahendi

ettenähtavust arvestades, et vaidlus on läbinud kohtumenetluse eelselt vähemalt ühe vaidlust

otsusega lahendava organi (töövaidluskomisjoni) ning poolte valmisolekut kompromissiga

vaidlus lahendada. Eelnevat silmas pidades leiab kohus et õiglane menetluskulude jaotus on:

kostja kannab 95% ulatuses hageja menetluskulud, kostja kannab kõik oma menetluskulud ise

ja hageja kannab 5% ulatuses enda menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2024. a otsusega nr 2-

23-6597