2-22-10693/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

12.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10693

Tsiviilasi

MAGIC MONEY OÜ hagi X ja Roctal Invest OÜ

vastu tehingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 12.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MAGIC MONEY OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

7000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): MAGIC MONEY OÜ (registrikood

16497451), seaduslik esindaja juhatuse liige PJ

Kostja I (vastustaja I): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): Roctal Invest OÜ (registrikood

14693509), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja

Sipari

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hageja 27.03.2024 vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 12.04.2023 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

5. Jätta kostja X menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

6. Rahuldada kostja Roctal Invest OÜ taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata kostja Roctal Invest OÜ põhjendatud ja vajalike menetlus-

kulude suuruseks Riigikohtus ja ringkonnakohtus 1137,50 € ning mõista see summa

hagejalt MAGIC MONEY OÜ-lt kostja Roctal Invest OÜ kasuks välja. Hagejal

tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda nimetatud kostjale alates otsuse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. MAGIC MONEY OÜ (hageja) esitas 22.07.2022 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja

Roctal Invest OÜ (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes. Hageja palus:

(1) tunnistada kehtetuks 29.07.2019 kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (edaspidi:

vaidlusalune tehing), millega kostja I võõrandas kostjale II korteriomandi (Harjumaa,

Viimsi vald, Pringi küla, Kimsi tee 11; registriosa nr 4717702; edaspidi: korter);

(2) kohustada kostjat II andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse korteri omanikuna

kostja I;

(3) tuvastada kostja II kohustus ja kostja I nõusolek esitada kinnistusosakonnale

kinnistamisavaldus kande tegemiseks, millega kantakse korteri omanikuna kinnistus-

raamatusse kostja II ja asendada tahteavaldused kohtuotsusega.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja I suhtes algatati täiteasjad nr 022/2019/5403 ja 025/2022/783, milles hageja on

sissenõudja; täiteasjad ühendati ühte täitemenetlusse 07.09.2022;

-

kostja I võõrandas 29.07.2019 kostjale II korteri hinnaga 32 975 € ja samad osapooled

leppisid kokku tagasiostuõiguses tähtajaga kuni 26.07.2020;

-

vaidlusaluse tehingu eesmärk oli kahjustada kostja I võlausaldajaid, muutes kostja I

varatuks. Tehing tehti 19 päeva enne täiteasja nr 022/2019/5403 alustamist. Korter

müüdi selle turuhinnast oluliselt odavamalt, sest Maa-ameti statistika kohaselt on

korteri turuhind 75 655,26 €;

-

vaidlusalusel tehingul on kinke iseloom ja see võis olla näilik;

-

kostjad on lähikondsed PankrS § 117 kohaselt ja kavandasid ühiselt kostja I varatuks

muutmist.

2. Kostja I kinnitas hagile vastates, et vaidlusalune tehing oli õiguspärane ja selle osapooltel

puudusid varjatud kahtlased tagamõtted.

3. Kostja II vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja väidab paljasõnaliselt, et kostja I osas täitemenetluse jätkamine ei viiks hageja

nõude rahuldamiseni;

-

vaidlusalune tehing ei kahjustatud võlausaldajate huve ja tagasivõitmise peamine

eeldus pole täidetud. Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on korteri turuväärtus

34 591,55 €. Korter müüdi hinnaga 32 975 €, mis erineb keskmisest mediaanhinnast

vähem kui 5%. Hageja esitatud hinnastatistika kajastab vale ajavahemikku ja kogu

Viimsi valda, mitte Pringi küla;

-

kostja II ei teadnud ega pidanud teadma, et tehinguga võidakse kahjustada teise

võlausaldaja huve, isegi kui kahjustamist oleks võimalik hüpoteetiliselt jaatada.

Paljasõnaline ja meelevaldne on hageja väide, et kostjad mõtlesid välja skeemi kuidas

muuta kostja I varatuks. Vaidlusalune tehing ei seondu hageja viidatud kriminaal-

asjaga. Samuti ei ole hageja lähikondsuse põhistamiseks välja toonud, milles seisneb

kostjate ühine oluline majanduslik huvi;

3 (7)

-

kostja I kinnitas müügilepingu p-des 2.1.15-2.1.16, et tema suhtes ei ole välja

kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit,

ei ole algatatud võlgade ümberkujundamise menetlust ning ei esine aluseid selliste

menetluste algatamiseks, ei kehti ärikeeldu ning selle lepingu sõlmimisega ei

kahjustata kostja I võlausaldajate huve ega kostja I majanduslikku seisundit; lepingus

toodud kostja I avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta

mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu kostjal II võiks selle lepingu eesmärki

arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut

sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel;

-

hageja ei põhistanud väidet, et vaidlusalusel tehingul on kas või osaliselt kinke iseloom.

Samas, kui lähtuda hageja käsitlusest, et tehingul on kinke iseloom, siis hageja nõue on

aegunud, sest hagi on kohtusse jõudnud peaaegu kolm aastat pärast tehingu tegemist.

Seega on hagi esitatud kinkelepingu tagasivõitmiseks seaduses sätestatud tähtaega

ületades.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 12.04.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

4.1. Esmalt märkis maakohus, et ei saa lahendada hageja nõuet TMS § 189 alusel kinke

iseloomuga tehingu tagasivõitmise nõudena, sest õigust lõpetav tähtaeg oli hagi kohtusse

esitamise ajaks möödunud. Kostjad sõlmisid vaidlusaluse tehingu 29.07.2019, hagi esitati

kohtusse 22.07.2022. Seega on hagi esitatud peaaegu kolm aastat peale tehingu sõlmimist.

4.2. Maakohus kvalifitseeris nõuded TMS § 187 ja § 188 lg 1 alusel ning analüüsis

täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldusi.

4.2.1. Kohus tuvastas, et 15.08.2019 alustas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus kostja I suhtes

täitemenetluse asjas nr 022/2019/5403 ja 07.03.2022 alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

kostja I suhtes täitemenetluse asjas nr 25/2022/783. Hageja on neis täiteasjades sissenõudja ja

kostja I võlgnik. Seega on hagejal kostja I vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist kostja I

vara arvel õigustav täitedokument.

4.2.2. Hageja tõendas, et sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud nõude

täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Täiturid menetlevad nõudeid kostja I vastu kokku ligikaudu 80 000 € ulatuses. Kostjale I

kuulub sõiduk, millele on seatud rida keelumärkeid ja iiiProjekt OÜ osa, mis on arestitud. Muu

vara kohta teave puudub. Esimesed täitemenetlused algatati 2019. a suvel ja need nõuded on

täitmata. Kostjad ei tõendanud, et kostjal I on nõuete rahuldamiseks piisavalt vara.

4.2.3. Kostjad sõlmisid vaidlusaluse tehingu 29.07.2019, hagi saabus kohtusse 22.07.2022.

Seega esitati hagi vähem kui kolm aastat peale tehingu sõlmimist ja TMS § 188 lg-s 1 sätestatud

eeldus on täidetud.

4.2.4. Korteri müügihind oli 32 975 €. Maa-ameti raportist nähtub, et keskmine ruutmeetri

hind Pringi külas oli tehingu tegemise ajal 1155,13 €. Seega oleks korteri turuväärtus olnud

35 115,92 € (= 1155,13 × 30,4). See on 6% kõrgem, kui oli kostjate kokku lepitud müügihind

vaidlusaluses tehingus. Kostjate kokku lepitud müügihinda ei saa pidada turuhinnast oluliselt

madalamaks. Tehingu tegemise ajal leppisid kostjad ka kokku, et korteriomandi eest tasutakse

reaalselt raha – 6756 € kohtutäiturile nõuete katteks, 26 201 € kostja I soovi alusel SEB

Pangale, kelle kasuks oli seatud korterile hüpoteek ja kes nõustus hüpoteegi müügitehingu

käigus eemaldama ning 18 € Y kontole. Pangale raha tasudes vabastas kostja I korteri hüpoteegi

alt, mida tuleb lugeda tema huvides tehtud ja majanduslikult põhjendatud kulutuseks. Hageja

ei tõendanud, et pangale tasutud summa võrra täitis kostja I kellegi teise kohustusi ja vaesus

selle summa võrra.

4 (7)

4.2.5. Maakohus ei nõustunud hageja väitega tehingu näilikkuse kohta. Kohus ei tuvastanud,

et vaidlusaluse tehingu osapooled soovisid tekitada olukorda, kus tehtud tahteavaldustel ei ole

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (st et pooled oleksid tahtnud jätta mulje tehingu

olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad). Isegi kui pooled otsustasid

vormistada võimaliku laenu andmise asemel lepingu tagasiostuõigusega müügilepinguna, ei

muuda see asjaolu, et pooled just sellisena (kinnistu võõrandamise lepinguna) lepingu sõlmida

soovisid ja vormistasid. See ei muuda tehingut näilikuks.

4.2.6. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I teinud tehingut teadlikult hageja kui sissenõudja

huvide kahjustamiseks TMS § 187 lg 1 ls 1 ja § 188 lg 1 tähenduses ning tehingu tagasivõitmise

eeldused ei ole täidetud.

4.3. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määras maakohus kulud rahaliselt kindlaks kostja II

nimekirja põhjal. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud

toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ja esindaja kvalifikatsiooni, on kostja II

õigusabiteenuse põhjendatud kulu 1807,50 €. Koos määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivuga tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 1877,50 €

(= 1807,50 + 70) ja sellelt viivis. Kostja I menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid

ei nähtu toimikust.

MENETLUSE KÄIK

5. Hageja esitas 12.05.2023 apellatsioonkaebuse, milles märkis üksnes, et esitab kaebuse

vaidlustatud otsuse peale.

6. Ringkonnakohus keeldus 17.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest, sest

ringkonnakohtu hinnangul oli kaebus selles sisuliste väidete puudumise tõttu ilmselgelt

perspektiivitu.

7. Hageja määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus 10.01.2024 määrusega (edaspidi:

Riigikohtu määrus) ringkonnakohtu määruse ja saatis hageja kaebuse ringkonnakohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Riigikohus selgitas määruse p-s 12, millises osas saab

apellant esitada veel väiteid pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

8. Hageja esitas 17.01.2024 kaebuse täienduse, mille põhjal ringkonnakohus võttis kaebuse

menetlusse.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Hageja 17.01.2024 täienduse kohaselt soovib hageja vaidlustada maakohtu otsuse

resolutsiooni täies ulatuses. Hageja palus hagi rahuldada ja panna menetluskulud kostjate

kanda.

9.1. Hageja märkis, et ei vaidlusta maakohtu tuvastatud järgnevaid asjaolusid:

-

hagejal on kostja I vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist kostja I vara arvel

õigustav täitedokument;

-

kostjal I puudub vara, mille arvel hageja nõuet täita;

-

hagi esitati kohtusse vähem kui kolm aastat peale vaidlusaluse tehingu sõlmimist ja

TMS § 188 lg 1 eeldus on täidetud.

9.2. Maakohus leidis vääralt, et vaidlusalune tehing ei kahjusta hageja kui sissenõudja huve.

9.2.1. Maakohus ei arvestanud, et kui korteri müügitehing oleks tehtud turuhinnaga, oleks

saanud müügi tulemist täita ka hageja nõude täiteasjas nr 022/2019/5403. Maakohus tuvastas,

et korteri turuhind oli selle müümise ajal 35 115,92 €. Seega erines kostjate tehingu hind

keskmisest hinnast 2140,92 € (= 35 115,92 – 32 975). Kui kostjate tehing oleks tehtud keskmise

hinnaga, saanuks müügihinnast rahuldada ka hageja täiteasjaga nr 022/2019/5403 seonduva

nõude 706,23 €.

5 (7)

9.2.2. Maakohus ei selgitanud, miks ta kõrvutab ja samastab korterite piirkondlikku keskmist

hinda keskmisest kallimate üldpinnaga (30–40,99 m²) korterite hinnaga. Samuti ei põhjendanud

maakohus oma seisukohta, et Viimsi ja Haabneeme alevikes on korterite hinnad Viimsi valla

keskmisest oluliselt kõrgemad. Üldteada on, et mererannas ja kalda ehituskeeluvööndis asuvad

korterid on keskustes asuvatest korteritest oluliselt kallimad.

9.2.3. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja väite, et kui korter oleks müüdud

täitemenetluse käigus hiljem, kui turul olid hinnad tõusnud, oleks korter olnud väärt rohkem.

Hageja esitas tõendid, et Viimsi vallas asuvate korterite (üldpinnaga 30–40,99 m²) hinnad

saavutasid 01.01.–30.09.2022 hinnataseme 2874,62 €/m², mis teeb korteri hinnaks 87 388,45 €.

9.2.4. Maakohus tuvastas, et müügitehingust laekunud rahaga täideti kostja I varale seatud

hüpoteeki, mitte kostja I nõuet panga ees. Eluliselt ei ole usutav, et kostja I korterile seatud

hüpoteek tagas kostja I kohustusi panga ees. Seega raha kandmine panga hüpoteegi kustutamise

tagamiseks oli hageja huve kahjustav ja tuleb kehtetuks tunnistada.

10. Kostja I kaebusele sisuliselt ei vastanud. Kostja II vaidles kaebusele vastu.

11. Hageja esitas 27.03.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul eksitas

ringkonnakohus teda, kui andis 10.01.2024 (pärast Riigikohtu määrust) tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks ja küsis mh seisukoha istungi korraldamise kohta, aga määras

06.03.2024 ikkagi asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1) ja kaebuse

rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud kõigis kohtuastmetes.

13. Hageja vastuväide pole põhjendatud ja jääb rahuldamata järgmistel kaalutlustel.

13.1. Hageja märkis 17.01.2024 täienduses, et soovib kaebuse lahendamist istungil. Sama

sisuga avaldust 12.05.2023 kaebus ei sisaldanud. Apellant peab asja kohtuistungil arutamise

soovi avaldama apellatsioonitähtaja jooksul (TsMS § 633 lg 7, vt Riigikohtu määruse p 12).

Sarnaselt TsMS § 403 lg 2 mõttega saab apellant hiljem taotleda ringkonnakohtus istungi

korraldamist üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Sellist muutust käesoleval

juhul ei esine. Seega vaatas ringkonnakohus kaebuse õigesti läbi kirjalikus menetluses.

13.2. Ringkonnakohtu küsimus 10.01.2024 kirjas ei olnud hagejat eksitav ega ka menetluslikku

olukorda muutev eelmises p-s 13.1 nimetatud tähenduses. Kohus võib selgitada välja poolte

huvi kohtuistungi vastu ka olukorras, kus istungi pidamine ei ole kohustuslik. Eriti just

apellandilt vastava teabe saamine on oluline, sest kui ringkonnakohus istungi korraldab, siis

oleneb apellandi seisukohast TsMS § 649 lg 2 kohaldamise võimalus.

13.3. Vastuväite lahendamise peale ei näe seadus ette kaebeõigust.

14. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Lisaks on ringkonnakohtu võimalused käesoleval

juhul piiratud sellega, et hageja ei esitanud väiteid apellatsioonitähtaja jooksul. Hageja

17.01.2024 täpsustus sisaldab uusi väiteid võrreldes 12.05.2023 kaebusega. Menetlusõiguse

normide rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud rikkumised) tuleb tugineda apellatsiooni-

tähtaja jooksul, mh tuleb juba siis vaidlustada asjaolude tuvastamist maakohtus (TsMS § 652).

Üksnes õiguse tõlgendamise, sh materiaalõiguse normide vale kohaldamise kohta võib apellant

esitada väiteid hiljem (TsMS § 634 lg 2, Riigikohtu määruse p 12).

15. Eelneva põhjal on apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes õiguslik hinnang, kas

vaidlusalune tehing on hageja kui sissenõudja huve kahjustav TMS § 187 lg 1 ls 1 ja § 188 lg 1

tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõnealust huvide kahjustamist käesoleval

juhul ei esine.

6 (7)

15.1. TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 kohaldamise eeldus on võlausaldajate huvide kahjustamine.

Võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et

müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks

(RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-113-09, p 9). Samas ei ole välistatud olukorrad, kus sissenõudja

huvid võivad saada kahjustatud muude asjaolude tõttu. Seega ei ole viidatud lahendis osutatud

asjaolu (kinnisasja müük alla turuhinna) ainuke asjaolu, millega sisustada sissenõudja huvide

kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel (RKTKo 15.12.2010, 3-2-1-120-10, p 12;

RKTKo 03.05.2017, 3-2-1-30-17, p 14). Võlausaldajate huvide kahjustamist, sh vaidlusaluse

tehingu tegemist liiga väikese väärtusega vastusoorituse eest, peab üldjuhul tõendama pool, kes

soovib tagasivõitmisega tehingu kehtetust saavutada, st hageja (vt RKTKo 02.10.2019, 2-18-

187, p 9). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks

tõendamiskoormise teistsugust jaotust.

15.2. Maakohus tuvastas eelmises p-s 15.1 refereeritud reegleid järgides, et kostja I müüs

korteri kostjale II hinnaga 32 975 €, aga selle kohalik keskmine turuhind samal ajal oli

35 115,92 €. Maakohus ei rikkunud asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme, st

puudub TsMS § 656 kohane rikkumine. Ainetu on hageja väide põhjendamiskohustuse

rikkumise kohta, sest maakohus põhjendas kostja tõendiga arvestamist ja hageja tõendi

mittesobivust vaidlustatud otsuse p-s 28 piisavalt. Eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel ei saa

ringkonnakohus muul alusel kontrollida asjaolu tuvastamise õigsust. Ringkonnakohus lähtub

sellest, et korteri tegelik müügihind erineb korteri turuhinnast (kohalikust keskmisest

müügihinnast) 6%.

15.3. Maakohus hindas õigesti, et 6% erinevus tegeliku müügihinna ja turuhinna vahel ei

muuda müügitehingut müüja võlausaldajate huve kahjustavaks. TMS §-de 187 ja 188 eesmärk

ei ole võimaldada võita tagasi kõik tehingud, mis täitemenetluse võlgnik tegi viimase kolme

aasta jooksul. Ei saa eeldada, et võlgnik teeks vara võõrandamise tehinguid täpselt

turuhindadega või igal juhul neid ületavate hindadega. Seetõttu ei anna müügi- ja turuhinna

mõistlik erinevus veel alust lugeda tehingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Senises

kohtupraktikas on peetud kohaseks tugineda tehingu hinna ja turuhinna olulisele erinevusele

(vt nt liisingulepingu kontekstis RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 23.3 ja üldisemalt kahju

hindamisel RKTKo 01.02.2016, 3-2-1-168-15, p 17). Väheoluliseks on siinjuures peetud

hinnaerinevust kuni 10% (vt nt RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-156-13, p 11). Ringkonnakohus

leiab, et sama põhimõtet ja määra saab rakendada ka hindamisel, kas tagasivõidetava tehingu

hind erineb oluliselt turuhinnast. Käesoleval juhul on erinevus väiksem (6% < 10%).

15.4. Hageja väidetavat võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa hinnata tuleviku hindade

põhjal, vaid seda saab teha üksnes vaidlusaluse tehingu tegemise aja seisuga. Maakohtu otsus

on ka selles osas õige. Nii nagu tehingu tagasivõitmise õiguslikud alused peavad sisalduma

tehingu tegemise ajal kehtinud õiguses (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 38), peab ka

tehinguga vahetatud varaesemete väärtuste ekvivalents esinema samal ajal.

15.5. Riigikohus on leidnud, et sissenõudjalt ei saa vähemalt üldjuhul eeldada rohkem aega

nõudva täite- või hagimenetluse talumist, mh siis, kui võlgniku vara hulka kuulub nõue, millele

oleks teoreetiliselt võimalik sissenõue pöörata. Kui võlgnikul ei ole mh tagasivõidetavate

tehingute tegemise tõttu vara, millele saaks mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta

sissenõude pöörata, tuleb lähtuda sellest, et sissenõudja huvisid on kahjustatud (RKTKo

25.11.2020, 2-16-17207, p 17.5). Käesoleval juhul on olukord viidatud lahendis kirjeldatust

erinev. Maakohus tuvastas ja seda pole vaidlustatud, et kostja II tasus kogu müügihinna. Kuigi

suurem osa hinnast maksti hüpoteegipidajale, siis on see majanduslikult mõistlik ja

põhjendatud, sest hüpoteegipidaja nõue tulnuks rahuldada ka juhul, kui kinnisasi võõrandatakse

võlgniku vastu suunatud täitemenetluses. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud

sel viisil võõra kohustuse täitmist. Samuti pole hageja nõudnud mõne muu tehingu või toimingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist.

7 (7)

15.6. Maakohus ei tuvastanud, et hageja kui sissenõudja huve oleks kahjustatud muude

asjaolude tõttu. Lubatavates piirides kaebuse väited ei võimalda ringkonnakohtul samuti

selliseid asjaolusid tuvastada.

15.7. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu ülejäänud põhjendustega ega korda neid (TsMS

§ 654 lg 6). Kokkuvõttes pole alust vaidlustatud otsust muuta ja hageja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

16. Ringkonna- ja Riigikohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

17. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostjate kulunimekirjade alusel.

17.1. Kostja I ei esitanud menetluskulu nimekirju Riigikohtu ega ringkonnakohtu menetluses.

Tema kulusid ei nähtu ka toimikust. Seetõttu jäävad tema menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

17.2. Kostja II taotles kokku 1137,50 € hüvitamist. Riigikohtu menetluses osutas esindaja

õigusabi 3 t 15 min ulatuses (sh määruskaebuse analüüs 30 min, seisukoha koostamine 2 t

30 min, kulunimekirja koostamine 15 min) tasumääraga 150 €/t – kokku 487,50 € eest.

Ringkonnakohtu menetluses oli ajakulu 4 t 20 min (sh apellatsioonkaebuse analüüs 30 min,

vastuse koostamine 3 t 30 min ja kulunimekirja koostamine 20 min) ning tunnitasu sama –

summaks kujuneb 650 €. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja toimingud vajalikud ja

põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Kostja II ei taotle käibemaksu hüvitamist.

Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale II hüvitada Riigikohtu ja ringkonnakohtu kuluna

1137,50 € (= 7 t 35 min × 150). Vastavalt kostja II taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib

kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma

viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

(allkirjastatud digitaalselt)