2-23-7156/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7156

Tsiviilasi

C.H avaldus Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2

korteriomanike 15.03.2023 erakorralise üldkoosoleku

otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 23.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): C.H,

lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): Paide linn, Viisu

küla, Pargi tee 2 korteriühistu, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aldo Vassar

Puudutatud isik II: E.K

Puudutatud isik III: H.T

Puudutatud isik IV: S.F

Puudutatud isik V: Q.D

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Rahuldada avaldaja ja korteriühistu 21.03.2024 taotlused ning võtta vastu

sama päeva menetlusdokumentide lisadena esitatud dokumentaalsed tõendid.

I.2.

Mitte menetleda avaldaja 28.03.2024 taotlust võtta vastu korteriühistu

registriandmete väljavõte ja tagastada see avaldajale elektrooniliselt.

I.3.

Pärnu Maakohtu 23.11.2023 määrus tühistada osas, milles

I.3.1 jäi lahendamata korteriomanike 15.03.2023 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamise nõue, ja teha selles osas uus määrus,

millega tuvastada järgmise korteriomanike otsuse tühisus:

-

valida juhatuse esimeheks S.F

ja jätta sama nõue ülejäänud osas rahuldamata;

I.3.2 rahuldati korteriomanike 15.03.2023 erakorralise üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamise nõue ka otsuste suhtes, millega otsustati

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige C.H,

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige E.K,

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige H.T,

-

valida juhatuse liikmeks Q.D,

-

kanda korteriühistu registrikaardile, et korteriühistut esindab S.F

ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on Q.D,

-

kustutada registrikaardilt korteriühistu täiendav nimi

Korteriühistu Fööniks,

ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldus samade otsuste

kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata;

I.3.3 jäid avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda, ja teha uus otsustus,

millega jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda;

I.3.4 otsustati määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast

määruse jõustumist, ja teha uus otsustus, et menetluskulud jäävad

rahaliselt kindlaks määramata.

I.4.

Ülejäänud osas jätta p-s I.3 viidatud määruse resolutsioon muutmata,

arvestades käesoleva määruse põhjendustega.

I.5.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.6.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

II.2. Tuvastada Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriomanike 15.03.2023

erakorralisel üldkoosolekul tehtud järgmise otsuse tühisus:

-

valida juhatuse esimeheks S.F.

II.3. Jätta rahuldamata nõue tuvastada Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteri-

omanike 15.03.2023 erakorralisel üldkoosolekul tehtud ülejäänud otsuste

tühisus.

II.4. Tunnistada kehtetuks Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriomanike

15.03.2023 erakorralisel üldkoosolekul tehtud järgmine otsus:

-

valida juhatuse liikmeks S.F.

II.5. Jätta rahuldamata nõue tunnistada kehtetuks Paide linn, Viisu küla, Pargi

tee 2 korteriomanike 15.03.2023 erakorralisel üldkoosolekul tehtud

järgmised otsused:

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige C.H,

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige E.K,

-

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige H.T,

-

valida juhatuse liikmeks Q.D,

-

kanda korteriühistu registrikaardile, et korteriühistut esindab S.F

ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on Q.D,

-

kustutada registrikaardilt korteriühistu täiendav nimi Korteriühistu

Fööniks.

II.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

II.7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

2 (12)

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p-d I.1 ja I.2) võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. C.H (avaldaja) esitas 15.05.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Paide linn, Viisu küla, Pargi

tee 2 korteriühistu (edaspidi: korteriühistu, kohtumenetluses: puudutatud isik I) vastu.

Avaldaja vaidlustas korteriomanike 15.03.2023 erakorralise koosoleku (edaspidi:

vaidlusalune koosolek) otsused.

1.1.

Avaldaja sõnastas ja järjestas oma nõuded järgmiselt:

(1) tuvastada vaidlusalusel koosolekul tehtud otsuste tühisus (avalduse resolutsiooni p 3);

(2) alternatiivselt tunnistada kehtetuks vaidlusalusel koosolekul tehtud otsused (avalduse

resolutsiooni p 4 ja alapunktid 4.1–4.8, edaspidi: otsus (a) jne):

(a)

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige C.H (avaldaja);

(b)

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige E.K (puudutatud isik II);

(c)

juhatusest tagasi kutsuda juhatuse liige H.T (puudutatud isik III);

(d)

valida juhatuse liikmeks S.F (puudutatud isik IV);

(e)

valida juhatuse liikmeks Q.D (puudutatud isik V);

(f)

valida juhatuse esimeheks S.F;

(g)

kanda korteriühistu registrikaardile, et korteriühistut esindab S.F ainuisikuliselt

või kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on Q.D;

(h)

kustutada registrikaardilt korteriühistu täiendav nimi Korteriühistu Fööniks.

1.2.

Avaldaja tõi esile järgmist:

-

avaldajale kuulub korteriühistu hallatavas korterelamus kolm korterit ja avaldaja on

seega korteriühistu liige;

-

07.03.2023 saatis korteriühistu avaldajale kutse 15.03.2023 kell 18 korteriomanike

erakorralisel üldkoosolekul osalemiseks, kutse kohaselt oli päevakorras juhatuse

liikmete valimine ja toimumiskohana märgiti Tööstuse 24, Türi;

-

27.03.2023 esitas S.F korteriühistu nimel registrile kandeavalduse, mille sisu vastas

avaldaja nõudes otsustena (g) ja (f) kajastatule ning millele olid lisatud vaidlusalusel

koosoleku osalejate nimekiri ja sama koosoleku protokoll Q.D ja C allkirjaga.

1.3.

Avaldaja hinnangul rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kõik korteriomanikud ei

saanud koosoleku teadet, eelkõige pole seda saadetud e-kirjaga Wle, kes on koos Qga

korterite nr 1, 2 ja 12 ühisomanik.

1.4.

Samuti muudeti päevakorda ebaseaduslikult, lisades sinna punktid juhatuse liikmete

tagasikutsumise kohta (otsused (a)–(c)). Samad juhatuse liikmed olid juba tagasi kutsutud

07.10.2022 otsustega. Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal ei olnud

3 (12)

veel teada, et kohus otsustab 17.03.2023 tsiviilasjas nr 2-22-16053 tunnistada varasema otsuse

kehtetuks. Seega ei olnud avaldaja, E.K ja H.T juhatuse liikmed ning nende tagasi

kutsumise otsused (a)–(c) lisati päevakorda ja protokolli hiljem. Korteriomanikele ei pidanud

algsest päevakorrast olema arusaadav, et hakatakse otsustama ka juhatuse liikmete tagasi

kutsumist. Samadel põhjustel on vaidlusaluse koosoleku protokoll oluliste puudustega. Lisaks

puudus koosoleku teates päevakorra punkt otsuse (f) ehk juhatuse esimehe valimise kohta.

1.5.

Korteriühistu juhatuse liige S.F esitas registrile kandeavalduse ja nõudis kannete

tegemist asjades, mida korteriomanike koosolekul ei otsustatud, mistõttu nõuab avaldaja ka

protokollis kajastamata otsuste (g) ja (h) tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist.

1.6.

Vaidlusalune koosolek kutsuti kokku 25 km kaugusel korteriühistu hallatava

korterelamu asukohast. Korteriomanikel ei ole võimalik vahetult pärast tööpäeva lõppu

osaleda koosolekul, mis toimub nende kodust kaugel. Sel viisil koosolekut kokku kutsudes

rikutakse hea usu põhimõttest tulenevat kohustust arvestada teiste korteriomanike õiguste ja

huvidega ning hoiduda teiste isikute huvide kahjustamisest. Varasemalt on koosolekud

toimunud Paides ja nädalavahetusel. Lisaks sõlmis korteriühistu juhatuse liige S.F

28.09.2022 lepitaja juures mh avaldajaga kokkuleppe, mille kohaselt lubati edaspidised

koosolekud viia läbi seaduse järgi ja arutada omavahel küsimusi rohkem. Vaidlusaluse

koosoleku kokkukutsumisel neid lubadusi ei järgitud.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Koosoleku teade saadeti kõigile korteriomanikele.

Lisaks pandi teated kortermaja välisuksele 07.03.2023. Seega ei ole korteriühistu rikkunud

koosoleku kokkukutsumise korda. Samuti ei muudetud koosoleku päevakorda, sest juhatuse

liikmete valimine hõlmab endas ka vajadusel juhatuse liikmete tagasikutsumist. Koosoleku

protokollis pole puudusi. Otsuseid (g) ja (h) vastu ei ole võetud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 23.11.2023 määruse (vaidlustatud määrus), milles märkis, et rahuldab

avalduse ja tunnistab vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused kehtetuks. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda ja otsustas määrata need rahaliselt

kindlaks edaspidi.

3.1.

KrtS § 29 lg 2 ls 1 kohaselt lahendas maakohus korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded hagita menetluses. KrtS § 29 lg 3 järgi on

korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse

vastuvõtmisest arvates. Vaidlusalune koosolek toimus 15.03.2023 ja avaldus esitati kohtule

15.05.2023 – seega tähtaegselt.

3.2.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

avaldaja on korteriühistu liige;

-

07.03.2023 edastas S.F korteriühistu e-posti aadressilt korteriomanikele erakorralise

üldkoosoleku teate, mille kohaselt pidi erakorraline üldkoosolek toimuma 15.03.2023

kell 18 Türil, Tööstuse 24 ja päevakorras oli juhatuse liikmete valimine;

-

15.03.2023 toimus korteriomanike erakorraline üldkoosolek, millel avaldaja ei

osalenud ja kus võeti vastu otsused (a)–(f);

-

vaidlusaluse koosoleku toimumise aja seisuga olid korteriomanikud järgmised:

o

korterite nr 1, 2 ja 12 ühisomanikud olid A. ja W,

o

korterite nr 3 ja 4 omanik oli H.T,

o

korteri nr 5 omanik oli C,

o

korterite nr 6, 9, 10 ja 22 omanik oli avaldaja,

o

korteri nr 7 omanik oli Järva Elamumaa OÜ,

o

korteri nr 8 omanik oli WASTECOM OÜ,

4 (12)

o

korteri nr 11 omanik oli TGZ Projekt OÜ,

o

korterite nr 13 ja 14 omanik oli Z,

o

korterite nr 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 23 ja 24 omanik oli OÜ Järva KV.

3.3.

Esmalt kontrollis maakohus avaldaja väidet, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.

3.3.1.

Maakohus tuvastas, et 07.03.2023 e-kirjaga saadeti vaidlusaluse koosoleku kutse

üheksale e-posti aadressile ja seega ka üheksale omanikule. Kokku on korteritel 10 omanikku.

Kutset ei saadetud ainult Wle, kes on korterite nr 1, 2 ja 12 ühisomanik koos Qiga. Maakohus

juhindus Riigikohtu praktikast, et kui korteriomandi omanikud on ühised omanikud (KrtS §

15) ja nad kõik on korteriühistule teatanud oma e-posti aadressi, tuleb otsuse eelnõu saata

eelduslikult neile igaühele nende e-posti aadressile (RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p

12.4). Jättes koosoleku teate Wle saatmata, rikkus korteriühistu koosoleku kokkukutsumise

korda.

3.3.2.

Lisaks muudeti koosolekul selle päevakorda. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS §

20¹ lg 5 sätestab tingimused, mille korral saab koosoleku päevakorda võtta uue küsimuse,

mida teates ei kajastatud. Need tingimused ei ole täidetud. Maakohus nõustus avaldajaga, et

päevakorra punkt „juhatuse liikmete valimine“ ei hõlma juhatuse liikmete tagasikutsumist ega

juhatuse esimehe valimist. Mõistlik ühistu liige ei pidanud aru saama, et juhatuse liikmete

valimine hõlmab juhatuse liikmete tagasikutsumist, seda eriti olukorras, kus 15.03.2023 ei

olnud avaldaja, E.K ja H.T enam ühistu juhatuse liikmed. Nad kutsuti juhatusest tagasi

07.10.2022 otsustega, mille kehtetuse tuvastas kohus alles 17.03.2023 määrusega tsiviilasjas

nr 2-22-16053. Järelikult täiendati vaidlusaluse koosoleku päevakorda ebaseaduslikult.

Samadel põhjustel on vaidlusaluse koosoleku protokoll oluliste puudustega, sest ei kajasta

koosolekul tegelikult toimunut. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lg 6 järgi peab

koosoleku protokoll kajastama koosolekul toimunut.

3.4.

Otsuste (g) ja (h) osas leidis maakohus, et need ei nähtu koosoleku teatest ega

protokollist. Seega puudub otsus, mille tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist saaks

avaldaja nõuda. Menetlusosaliste vastavaid väiteid pole vaja sisuliselt käsitleda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

4. Korteriühistu esitas 08.12.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub korteriühistu

panna avaldaja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

koosoleku kokkukutsumise korda ei rikkunud mh W suhtes, kes ei ole ühistule

teatanud oma e-posti aadressi;

-

juhatuse liikmete valimine hõlmab ka juhatuse liikmete tagasikutsumist;

-

maakohus jättis tähelepanuta, et protokolli kohaselt tingisid tagasikutsumise uuesti

otsustamise pooleliolevad kohtuvaidlused ja neist tingitud õigusselgusetus.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 03.01.2024.

6. Ringkonnakohus kaasas 16.02.2024 määrusega menetlusse puudutatud isikud II–V, kes

avalduse ega kaebuse kohta seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, milles vaidlusalusel koosolekul

vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamise nõue jäi lahendamata, ja rahuldab selle osaliselt

juhatuse esimehe valimise otsuse (f) osas. Samuti tühistatakse määrus otsuste kehtetuks

tunnistamise osas peale S.F-i uuesti juhatuse liikmeks valimise otsuse (d) osas. Ühtlasi tuleb

5 (12)

muuta menetluskulude jaotust, jättes need menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus avaldaja nõuete sisu ja nende kaebemenetluses

läbivaatamise ulatust ning lahendab seni lahendamata menetluslikud taotlused.

8.1.

Avaldaja soovis esimese võimalusena vaidlusaluse koosoleku kõigi otsuste tühisuse

tuvastamist (avalduse resolutsiooni p 3). Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruse

resolutsioonis selle nõude kohta seisukohta, vaid tunnistas otsused kehtetuks (määruse

resolutsiooni p 2). Nii rikkus maakohus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 1 ls 2,

mille järgi peab kohus lahendama kõik esitatud nõuded. Kirjeldatud rikkumine on oluline

TsMS § 656 lg 4 tähenduses ja õigustab kaebuse lahendamisel ka vaidlusaluste otsuste

tühisuse väidete kontrollimist, kuigi avaldaja maakohtu lahendit ei vaidlustanud.

8.2.

Teise võimalusena palus avaldaja tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks (avalduse

resolutsiooni p 4 ja selle alapunktid 4.1–4.8). Avaldaja esitas avalduse lisana koosoleku

protokolli (dtl 18–19), millest nähtuvad alapunktides 4.1–4.6 kajastatud otsused (a)–(f), aga ei

nähtu ülejäänud kahes alapunktis 4.7 ja 4.8 märgitud otsused (g) ja (h). Korteriühistu väitel

korteriomanikud kahte viimast otsust vastu ei võtnud. Maakohus tuvastas, et neid otsuseid

vastu ei võetud, aga ei eristanud neid vaidlustatud määruse resolutsioonis. Ka selles osas on

ühistu määruse vaidlustanud.

8.3.

Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata eespool p-s 3.2 refereeritud

asjaolud, mida menetlusosalised ei seadnud kahtluse alla ka määruskaebemenetluses.

Menetlusosalised ei vaidle ja kohtul ei ole alust kahelda, et vaidlusalusel koosolekul osales

otsustusvõime saavutamiseks piisav arv korteriomanikke (KrtS § 20 lg 2) ja otsuste poolt anti

piisavalt poolthääli (KrtS § 22 lg 1 ls 1, MTÜS § 22 lg 1). Ringkonnakohus saab neist

asjaoludest lähtuda. Ühtlasi lahendas maakohus asja õigesti hagita menetluses.

8.4.

Avaldaja ja korteriühistu esitasid 21.03.2024 menetlusdokumentide lisadena täiendavad

dokumentaalsed tõendid, mis ringkonnakohus võtab vastu. Lisaks esitas avaldaja 28.03.2024

korteriühistu registriandmete väljavõtte. Taotluste esitamise tähtaeg lõppes 21.03.2024.

Ringkonnakohus jätab hiljem esitatud taotluse TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata, sest

teistelt menetlusosalistelt selle osas seisukoha küsimine viivitaks menetlust põhjendamatult.

Toimikus on piisavalt andmeid korteriühistu registrikannete kohta (dtl 55–56, 60). Hilinenult

esitatud tõend tagastatakse esitajale elektrooniliselt.

9. Maakohus eristas ebapiisavalt otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid, millega

rikkus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud määruse põhjendamise kohustust.

9.1.

TsÜS § 38 lg 1 ls 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 ls 1

kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud

või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti

oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 1 ja lg 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui

juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama

paragrahvi esimest lõiget (vt nt RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 14 kolmas lõik ja

RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.2).

9.2.

Korteriomanike üldkoosoleku otsuseid käsitlevad eriseadustena KrtS ja teatavas osas

selles viidatud MTÜS. Kummaski ei nähta ette otsuse tühisusele ja kehtetuks tunnistamisele

eelmises p-s 9.1 kirjeldatust erinevat vahekorda. Seega kehtib korteriomanike üldkoosoleku

otsuste puhul sama põhimõte: tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada. Eelnevast tuleneb, et

korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esile

toodud ja tuvastatud asjaoludel on otsus tühine. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida,

6 (12)

kas esineb alus tunnistada otsus kehtetuks. Käesoleval juhul eksis maakohus nende

põhimõtete vastu. Ringkonnakohus saab kõnealuse puuduse ise kõrvaldada.

10. Eelneva põhjal kontrollib ringkonnakohus vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist (p 11),

seejärel otsuste tühisuse aluseid (p 12) ja lõpuks kehtetuks tunnistamise aluseid (p 13).

11. Ringkonnakohus nõustub korteriühistu ja maakohtuga, et otsuseid (g) ja (h) vaidlusalusel

koosolekul vastu ei võetud. Need otsused ei nähtud protokollist. Samuti ei ole võimalik

kandeavalduse (dtl 10) põhjal tuvastada, et vaidlusalusel koosolekul oleks arutatud ja

otsustatud neid küsimusi. Maakohus tuvastas otsuste puudumise õigesti, aga jättis tegemata

asjakohase järelduse. Korteriomanik ei saa edukalt nõuda selliste otsuste tühisuse tuvastamist

ega ka kehtetuks tunnistamist, mida tegelikult vastu ei võetud. Neil põhjustel jääb avaldus

otsuste (g) ja (h) osas rahuldamata nii tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise

nõuetes.

12. Tühiseks osutub otsus (f) S.F-i juhatuse esimeheks valimise kohta. Teiste vastu võetud

otsuste puhul ringkonnakohus tühisuse aluseid ei tuvasta. Põhjendused on järgmised.

12.1. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt peab tühisuse aluse sätestama seadus. KrtS § 29 lg 1 sätestab,

et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse,

korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu

võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise

korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei

näe. Lisaks võib korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lg 2 järgi, kui see

on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

12.2. Hagita menetluses rakendub uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7). See ei

vabasta avaldajat kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis viitavad vaidlusaluste otsuste

tühisusele (vrd RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23 teine lõik ja seal viidatu). Avaldaja

käsitleb tühisuse alusena koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, täpsemalt teadete

saatmise ebapiisavust, ja otsuste vastuvõtmist küsimustes, mida koosoleku teade ei

kajastanud. Samuti võib tühisusele viidata koosoleku kokkukutsumine korteriomanditest

ebatavaliselt kaugel, mis avaldaja väitel on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas

menetluses ei nähtu asjaolusid, mis viitaks vastu võetud otsuste vastuolule heade kommetega

või avaliku huvi tõttu kehtestatud normi ega otsuse vastuvõtmise korra olulist rikkumist.

12.3. Koosoleku kokkukutsumise korda käsitlevad peamiselt KrtS § 20 lg 4 ja sama

paragrahvi esimese lõike kaudu kohalduvad MTÜS § 20 lg-d 5–7. Lisaks võib korteriühistu

põhikiri näha ette täiendavaid tingimusi korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumiseks, aga

vaidlusaluse koosoleku kokku kutsumise ja toimumise ajal korteriühistul kehtiv põhikiri

puudus (dtl 60).

12.4. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tühisuse alusena käsitleb KrtS § 29 lg 1.

Selle sätte sõnastuse järgi peab rikkumine olema oluline. Koosoleku kokkukutsumise reeglid

on seaduses sätestatud selleks, et tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal

koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada

ning seal informeeritult hääletada (vt osanike koosoleku kohta RKTKo 12.04.2017, 3-2-1-10-

17, p 13 teine lõik, aga sama kehtib mutatis mutandis ka teiste juriidiliste isikute, samuti

korteriomanike üldkoosoleku kohta). Kui rikkumine on oluline, siis saab sellele tugineda iga

korteriomanik, st ka need, kelle suhtes rikkumist toime ei pandud (RKTKm 21.12.2022, 2-20-

11256, p 11.5).

7 (12)

12.5. Avaldaja heidab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena ette seda, et korterite nr

1, 2 ja 12 ühisomanikele A. ja Wle saadeti ainult üks teade vaidlusaluse koosoleku kohta,

kuigi KrtS § 20 lg 4 järgi tulnuks see saata kõigile omanikele.

12.5.1. Maakohus viitas vaidlustatud määruse p-s 16 õigesti Riigikohtu praktikale ja leidis

asjakohaselt, et viidatud säte kohustab korteriühistut saatma koosoleku teate igale

ühisomanikule, kes on ühistule teatanud oma e-posti aadressi. Samas jättis maakohus

tuvastamata, kas W on korteriühistule teatanud oma e-posti aadressi. See tõi kaasa ebaõige

järelduse, mida ringkonnakohus järgnevalt muudab.

12.5.2. Korteriühistu esitatud korteriomanike nimekirjades (dtl 202, 209–214) W e-posti

aadressi ei nähtu. Kohtule pole esitatud andmeid ega dokumente, millal ja kuidas oleks W

teatanud ühistule oma e-posti aadressi. Avaldaja on ka ise olnud korteriühistu juhatuse liige, st

tal pidi olema piisavalt teavet, et muuta W e-posti aadressi ühistule teatamine vähemalt

usutavaks. Eelneva põhjal tuvastab ringkonnakohus, et W ei ole korteriühistule teatanud oma

e-posti aadressi. Järelikult ei pidanud korteriühistu saatma talle vaidlusaluse koosoleku teadet

KrtS § 20 lg-s 4 ettenähtud korras.

12.5.3. Piisav oli vaidlusaluse koosoleku kohta teate avaldamine korteriomandite asukohas

(dtl 44–45). Ringkonnakohus leiab, et seadusandja on teadlikult jätnud reguleerimata

korteriomanike koosoleku kokkukutsumise korra osas, mis puudutab korteriomanikele teate

saatmist või avaldamist juhul, kui korteriomanik ei ole ühistule teatanud oma e-posti aadressi.

Nimelt on sarnast korda reguleeritud näiteks äriühingute puhul. ÄS § 172 lg 1 ls-d 1 ja 2

näevad ette osaühingu juhatuse kohustuse saata osanike koosoleku toimumise teate kõigile

osanikele osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. ÄS § 294 lg 1

sätestab aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teatava korra. KrtS ega asjakohased

MTÜS sätted ei kirjelda, kuidas tuleb kokku kutsuda korteriomanike koosolek (v.a KrtS § 20

lg 4). KrtS § 20 lg 1 ls 2 kaudu kohalduva MTÜS § 20 lg 2 järgi kutsutakse koosolek kokku

seaduses või põhikirjaga ettenähtud korras. Kuivõrd korteriühistul ei pea olema põhikirja

(KrtS § 17 lg 1), siis tähendab see, et põhikirja või selles koosoleku kokkukutsumise korra

tingimuste puudumise korral saab korteriomanike koosoleku kokku kutsuda teatades sellest

korteriomanikele mõistlikul viisil. Selline viis on teate avaldamine korterelamu

üldkasutatavates ruumides.

12.5.4. Järelikult ei rikutud W ega teiste korteriomanike suhtes koosoleku kokkukutsumise

korda koosoleku kohta teate saatmisel ja avaldamisel.

12.6. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise

tõttu tühine ka siis, kui otsustati küsimust, mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras

(RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Siinjuures tuleb hindamisel, kas

päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, lähtuda sellest, kuidas mõistlik

korteriomanik pidi aru saama, millised küsimused asjaomase päevakorrapunkti juures võivad

otsustamist vajada (ibid).

12.6.1. Esiteks on avaldaja ja korteriühistu erimeelsed, kas koosoleku teates (dtl 15) märgitud

p 1 „juhatuse liikmete valimine“ hõlmab seniste juhatuse liikmete tagasikutsumist. Erinevalt

maakohtust leiab ringkonnakohus, et juhatuse liikmete valimise päevakorrapunkt hõlmab ka

seniste juhatuse liikmete tagasikutsumist. KrtS § 24 lg 2 ls 1 näeb ette, et korteriühistu

juhatuses võib olla üks kuni kolm liiget. Seega ei ole võimalik korteriühistu juhatusse

liikmeid piiramatult juurde valida. Mõistlik korteriomanik saab päevakorrapunktist „juhatuse

liikmete valimine“ aru, et vähemalt osa seniseid juhatuse liikmeid võidakse ka tagasi kutsuda.

Siinjuures ei ole asjakohane avaldaja viide hilisemale, 21.06.2023 teatele 29.06.2023

koosoleku kohta (dtl 58), sest see toimus pärast vaidlusalust koosolekut. Korteriomanikel ei

saanud hilisema teate ja selles kajastatud päevakorra põhjal tekkida mõistlikku ootust

varasemate elusündmuste suhtes. Samas nähtub 01.08.2021 protokollist (dtl 200), et ka siis

8 (12)

arutati juhatuse liikmete volituste lõppemist päevakorra osas, mille pealkiri oli „uue juhatuse

valimine“.

12.6.2. Menetlusosalised vaidlevad siinjuures lisaks küsimuses, kas vaidlusalusel koosolekul

sai otsustada avaldaja ning E.K ja H.T juhatusest tagasikutsumist. Maakohus tuvastas õigesti,

et viidatud juhatuse liikmed kutsuti juba varem tagasi 07.10.2022 otsusega, mis tunnistati

kehtetuks alles kaks päeva pärast vaidlusalust koosolekut. Ringkonnakohus ei nõustu aga

maakohtu järeldustega, et see viitab vaidlusealuse koosoleku päevakorra või protokolli

muutmisele.

12.6.3. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanikel võimalik varasema, aga vaidlustatud

otsuse sisuga kas osaliselt või tervikuna kattuv otsus uuesti vastu võtta. Kohtupraktikas on

leitud, et osanikel on õigus võtta vastu algselt tühise otsuse asemel uus samasisuline otsus,

millel on iseseisev õigusjõud, kuid millel ei ole mõju esialgsele, tühisele otsusele. Kui

osanikud võtavad vastu uue sama sisuga otsuse, on sellel iseseisev edasiulatuv õigusjõud ehk

see kehtib alates otsuse tegemisest (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069, p 11). Sama põhimõte

kohaldub ka korteriomanike üldkoosoleku ja kehtetuks tunnistatava otsuse puhul. Õige on

korteriühistu väide, et protokolli p 1 kohaselt sooviti otsustega (a)–(c) kõrvaldada võimalik

ebakindlus, sest varasemad samasisulised otsused olid vaidlustatud. Nii saavutasid

korteriomanikud vaidlusalusel koosoleku otsustega tulemuse, et olenemata 17.03.2023

kohtumäärusega otsustatust, pole avaldaja, E.K ja H.T enam korteriühistu juhatuse liikmed,

kui otsuste (a)–(c) vaidlustamine pole edukas. Neil kaalutlustel ei viita varasema otsuse

kordamine vaidlusealuse koosoleku päevakorra või protokolli muutmisele.

12.6.4. Teiseks on vaidlusalune, kas juhatuse liikmete valimine hõlmab juhatuse esimehe

valimist. KrtS ega selle § 24 lg 1 ls 2 kaudu kohalduvad MTÜS sätted ei käsitle juhatuse

esimehe rolli. Varem on korteriomanike üldkoosolekute päevakorras eraldi olnud ka juhatuse

esimehe valimine (dtl 200). Seetõttu ei pidanud mõistlik korteriomanik päevakorrapunktist

„juhatuse liikmete valimine“ aru saama, et hakatakse valima juhatuse esimeest. Vaidlustamata

asjaoludel polnud vaidlusalusel koosolekul täidetud MTÜS § 20¹ lg 6 tingimused, sest

üldkoosolekul ei osalenud üle poole korteriomanikest. Järelikult on juhatuse esimehe valimise

otsus (f) MTÜS § 20 lg 6 ls 1 olulise rikkumise tõttu KrtS § 29 lg 1 järgi tühine.

12.7. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusaluse koosoleku otsused võivad olla

tühised hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu.

12.7.1. KrtS § 12 lg 2 kohustab korteriomanikke omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kui

korteriomanike koosolek kutsutakse kokku viisil või kohas, mis ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega ega arvesta piisavalt korteriomanike mõistlike huvidega, võib olla viidatud sätet

rikutud. Kui kõnealune rikkumine on oluline, võib see KrtS § 29 lg 1 ls 1 esimese alternatiivi

ja ls 2 järgi tuua kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. KrtS § 12 lg 2 rikkumist

tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaoludel.

12.7.2. Vaidlusalune koosolek kutsuti kokku korteriomanditest 25 km kaugusel. Samas on

tegemist olukorraga, kus ükski korteriomanik ei kasuta korteriomandit elamiseks. Avaldaja

märkis oma elukohaks Helsinki, mistõttu ei ole tal oma elukoha suhtes märkimisväärset vahet,

kas minna koosolekule korterelamu asukohta või Türile. Asjas pole toodud konkreetselt esile,

et ühelgi teisel korteriomanikul oleks takistatud koosolekul osalemine selle toimumise koha ja

aja tõttu. Piisav ei ole avaldaja üldsõnaline tõdemus, et tööpäeval kell 18 on Türile jõudmine

korteriomanikel raskendatud. Samuti ei tulene 28.09.2022 kokkuleppest (dtl 27), et

korteriomanike koosolekud toimuvad korteriomandite asukohas või Paides. Neil kaalutlustel

ei ole käesoleval juhul koosoleku kokkukutsumine korteriomanditest 25 km kaugusel

vastuolus hea usu põhimõttega.

9 (12)

12.7.3. Avaldaja tõi lisaks esile, et S.F soovib saada rahalist tulu ühistu juhtimisest ning

allutada ühistu enda ja temaga seotud isikute kontrollile. Vaidlusaluse koosoleku kokku-

kutsumise vaatekohast ei oma need asjaolud tähtsust. Avaldaja esitatud täiendavatest

tõenditest (dtl 222–245) ei nähtu hea usu põhimõtte vastast käitumist just vaidlusaluse

koosoleku kokkukutsumisel. Ka üldisemalt ei ole hea usu põhimõttega vastuolus, et

korteriühistu juhatuse liige saab tasu oma tegevuse eest ühistu juhtimisel. Korteriomanike

käitumist ei muuda hea usu vastaseks see, kui nad soovivad ühiselt ühistu juhtimist või

toimimist teataval viisil, mis ei koorma teisi korteriomanikke ülemääraselt.

12.8. Vaidlusaluse koosoleku kutsusid kokku kolm korteriomanikku, st tegemist oli KrtS § 20

lg 1 ls 1 kaudu kohalduva MTÜS § 20 lg-te 3 ja 4 alusel korraldatud koosolekuga. Sel viisil

korraldatud koosolekul vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 ls 2 järgi tühised, kui ei ole

järgitud seaduses ette nähtud korda, st korteriomanikud pole eelnevalt pöördunud

samasisulise koosoleku kokkukutsumise sooviga juhatuse poole (vrd RKTKm 10.07.2023, 2-

21-16466, p-d 16 ja 17). Ringkonnakohus tuvastab, et samad korteriomanikud esitasid

07.03.2023 korteriühistu juhatusele koosoleku kokkukutsumise taotluse ja juhatus enda nimel

koosolekut kokku ei kutsunud (dtl 198–199). Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli

korteriomanikke kokku 10, st kolm neist võisid eelnevas kirjeldatud korda järgides koosoleku

kokku kutsuda. Järelikult pole vaja täiendavalt kontrollida, kas S.F-i (korteriühistu juhatuse

liikme) osalemine koosoleku kokkukutsumisel on käsitatav ühistu juhatuse tegevusena.

12.9. Vahekokkuvõttena saab märkida, et otsus (f) juhatuse esimehe valimise kohta on tühine,

aga teiste otsuste puhul tühisuse aluseid ei esine. Viidatud otsuse tühisuse jättis maakohus

ebaõigesti tuvastamata, aga eespool p-s 8.1 märgitud põhjendustel saab ringkonnakohus ise

teha vastava otsustuse.

13. Teise võimalusena palus avaldaja tunnistada vaidlusalusel koosolekul vastu võetud

otsused kehtetuks. Eelmärgitu põhjal on vaja veel kontrollida otsuste (a)–(e) kehtetuks

tunnistamise aluseid TsÜS § 38 lg 1 ls 1 järgi, st nende vastuolu seadusega. Kehtetuks tuleb

tunnistada otsus (d), millega S.F valiti juhatuse liikmeks. Põhjendused on järgmised.

13.1. Kohtupraktikas on leitud, et juhatuse liikmete ametiaja pikendamine ja samade isikute

juhatusse valimine on sisuliselt samatähenduslikud (vt nt RKTKm 10.10.2018, 2-18-4121, p

17 teine lõik). Seda põhjendatakse otsuse kui tehingu (TsÜS § 67 lg 1 mõttes) tõlgendamise

võimalustega vastavalt VÕS §-le 29, st eelkõige tuleb lähtuda osapoolte ühisest tegelikust

tahtest või selle kindlakstegemise võimatuse korral arusaamast, kuidas osapooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (ibid esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Samuti on Riigikohus möönnud, et erandlikult võib kõne alla tulla mõne muu

otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt

tunnustatud isikut juhatuse liikmena ja asjaomane otsus vastab formaalselt juhatuse liikme

nimetamise otsuse nõuetele (RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-152-08, p 12 viies lõik ja seal

viidatu).

13.2. KrtS § 24 lg 1 ls 2 kaudu kohalduv MTÜS § 28 lg 1¹ ls 3 sätestab, et juhatuse liikme

ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat

möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär.

Sama sätte esimese lause järgi on juhatuse liikme ametiaeg eeldatavasti kolm aastat.

Registriandmete kohaselt algas S.F-i ametiaeg 06.10.2021 (dtl 55) ja korteriühistu andmetel

valiti ta juhatuse liikmeks 01.08.2021 (dtl 200). Kummastki kuupäevast ei olnud vaidlusaluse

koosoleku toimumise ajaks möödunud veel kahte aastat ja ametiaja kavandatava

möödumiseni oli enam kui aasta. Sellises olukorras on juhatuse liikme ametiaja pikendamise

otsustamine vastuolus MTÜS § 28 lg 1¹ ls-ga 3, mis annab aluse tunnistada vastav otsus TsÜS

§ 38 lg 1 ls 1 alusel kehtetuks.

10 (12)

13.3. Teiste otsuste (a)–(c) ja (e) osas vastuolu seadusega ja seega kehtetuks tunnistamise

aluseid ei esine. Maakohus tunnistas kehtetuks kõik vaidlusalusel koosolekul vastu võetud

otsused, st maakohtu määrust tuleb muuta teiste otsuste puhul peale otsuse (d).

14. Kokkuvõttes rahuldatakse nii avaldus kui ka kaebus osaliselt. Otsus (f) on tühine ja otsus

(d) tuleb kehtetuks tunnistada. Teiste otsuste osas jääb avaldus rahuldamata.

15. Mõlema senise kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.

15.1. Esmalt võtab ringkonnakohus kulude jaotamisel arvesse, avalduse ja kaebuse osalist

rahuldamist. Teiseks on asjakohane seegi, et vaidlusaluse koosoleku kutsusid kokku

korteriomanikud, st selle päevakorra määramisel ei olnud korteriühistu roll tavapärane.

Kolmandaks hindab ringkonnakohus avaldaja ja korteriühistu väidete edukuse ulatust:

mõlema nimetatud menetlusosalise väited osutusid põhjendatuks ja tõendatuks üksnes

osaliselt, kusjuures kummagi osapoole väidete edukuse määr ei ole märkimisväärselt suurem.

15.2. Puudutatud isikud II–V ei ole avaldusele ega kaebusele vastanud, seega neil eeldatavasti

kulusid ei tekkinud. Nad kaasati menetlusse kohtu algatusel, mistõttu pole põhjust jätta nende

võimalikke kulusid avaldaja või korteriühistu kanda.

15.3. Maakohus jättis nii avaldaja kui ka korteriühistu kulud viimase kanda. Ringkonnakohtu

muudetud kulujaotuse tõttu tühistatakse maakohtu määrus osas, milles korterühistu pidi

kandma avaldaja kulud ja jäetakse need kulud avaldaja enda kanda.

15.4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata, mistõttu

kuulub tühistamisele ka maakohtu otsustus, et kulud määratakse kindlaks edaspidi.

16. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles

märgib TsMS § 173 lg 1 ls 2 järgides kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

17. Kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus

kohtuotsuse ärakirja registripidajale (TsMS § 455 lg 2). Määrusele kohaldatakse vastavalt

otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg

2). Käesoleval juhul ei mõjuta kohtulahend korteriühistu registrikaardile kantud

isikuandmeid, mistõttu pole vaja lahendit saata registripidajale.

18. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3 ls

1), v.a tõenditaotlustega seonduvad otsustused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.12.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas

nr 2-23-7156 osas, milles jäeti rahuldamata C.H avaldus tuvastada Paide linn,

Viisu küla, Pargi tee 2 korteriomanike 15. märtsi 2023. a üldkoosoleku nende

otsuste tühisus, millega otsustati juhatusest tagasi kutsuda C.H, E.K ja H.T.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus vastavas osas rahuldada.

Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

11 (12)

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2. Tuvastada järgmiste Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2 korteriomanike

15. märtsi 2023. a üldkoosolekul tehtud otsuste tühisus:

· kutsuda juhatusest tagasi juhatuse liige C.H;

· kutsuda juhatusest tagasi juhatuse liige E.K;

· kutsuda juhatusest tagasi juhatuse liige H.T;

· valida juhatuse esimeheks S.F.

4.3. Tunnistada kehtetuks järgmine Paide linn, Viisu küla, Pargi tee 2

korteriomanike 15. märtsi 2023. a üldkoosolekul tehtud otsus:

· valida juhatuse liikmeks S.F.

4.4. Muus osas jätta avaldus rahuldamata.

4.5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

12 (12)