2-23-15485/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15485

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise

ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 02.11.2023 mh Y (kostja) vastu hagi, mis edastati lahendamiseks Harju

Maakohtule. Hageja täpsustatud nõuded on järgmised.

(1) Kohusta kostjat hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete

väidete ümber lükkamiseks postitama oma Facebooki (edaspidi: FB) kontol ilma

igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise

sisuga järgmine postitus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks:

Mina, olen avaldanud/väitnud erinevatele isikutele, et X on „pederast“,

„värdjas“, „ebausaldusväärne isik“ ning muul moel väljendanud tema isiku

aadressil solvavalt ja alandavalt. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need

ümber ja kinnitan et X on igati korralik ja usaldusväärne isik. Vabandan X ees.

Postitus peab olema avaldatud kõigile nähtavalt vähemalt 1 aasta.

(2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 €.

(3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (3000 €) VÕS § 113 lg-tes 1 ja 2

sätestatud määras alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuseni kindla summana ning alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina.

2. Hageja tõi esile mh järgmist:

-

pooled olid abielus 15.08.2018 kuni juuni 2020;

2 (3)

-

pärast abielu lahutamisest avaldas kostja poolte ühistele tuttavatele, hageja esindajatele

ja kostja enda tuttavatele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, väljendas end hageja

isiku suhtes solvavalt, halvustas hageja mainet ja alandas teda oma tegevusega;

-

kostja on hageja esindajatega suheldes hageja kohta väitnud, et hageja on valetaja,

ebausaldusväärne, pederast ja värdjas, samuti on ta öelnud „mingu hageja nahhui“

(viitega meessuguorganile); sama on kostja teinud ka varasemalt viimase kolme aasta

jooksul alates poolte abielu lahutusest hageja tuttavatega ja poolte ühiste tuttavatega

suheldes; lisaks avaldas kostja erinevatele eraisikutele, et hageja on halb inimene;

-

pooled osalesid tsiviilasja nr 2-21-4182 menetluses, milles maakohtu 01.03.2023

otsusega mõisteti kostjalt välja 3430 € ja 24.10.2023 määrusega menetluskulud 780 €;

hageja on otsinud kostja ja tema esindajaga kontakti võla tasumiseks, aga see pole

õnnestunud; kostja on viidatud asjas viivitanud menetlusdokumentide vastuvõtmist,

mis tekitas hagejale stressi ja kannatusi; samuti käitus kostja menetluses järjepidevalt

pahatahtlikult ning hageja isikuõigusi ja eraelu rikkuvalt, ebaõigeid faktiväiteid

levitades ja hageja mainet kahjustades, millega tekitas hagejale stressi, meeleolu

langust, heaolu langust, alanduse tunnet, hingelist valu ja psüühilisi kannatusi – sellega

kaasnes mittevaraline kahju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 29.02.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 340¹ lg 2 ja

§ 372 lg 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda ja märkis, et kostjal kulud puuduvad.

3.1. Esiteks tugines maakohus oma selgitustele 16.02.2024 määruses. Hagejal tuli selgelt välja

tuua nõue ja kõik hagi aluseks olevad asjaolud koos viidetega asjakohastele tõenditele. Kohus

selgitas, et kohtu hinnangul on senistes avaldustes märgitud asjaolud sedavõrd ebaselged, et

hagi ei ole sel kujul võimalik menetleda. Hoolimata kohtu selgitustest hageja puuduseid ei

kõrvaldanud.

3.2. Teiseks leidis maakohus, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud kostja öeldu kohta on

liiga üldsõnalised selleks, et hageja väidete õigsust eeldades hagi rahuldada. Hageja ei toonud

täpselt kohtu ette, kellele, millal ja kelle juuresolekul on millised hagejat puudutavad sõnad

öeldud. Samuti nimetas hageja väärtushinnanguid, mille ümber lükkamist ei saa nõuda. Isegi

juhul, kui asjaomased väited oleks faktiväited, saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Hageja ei

toonud esile, et kostja oleks hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid kostja FB kontol,

mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda seal andmete ümberlükkamist. Seejuures ei saa seadusest

tulenevalt nõuda uute positiivsete väidete esitamist või vabandamise nõudmist. Hageja ei ole

välja toonud selget hagi alust, mistõttu puudub hagil rahuldamise perspektiiv.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hageja esitas 01.03.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Hageja

leiab, et ta on hagi aluse piisavalt esile toonud. Nõue andmete ümberlükkamiseks FB-s on

põhjendatud, sest kostja avaldas talle ette heidetavaid väiteid isikutele, kes on kostja FB-grupis.

Kui maakohtule jäi hagiavalduses midagi selgusetuks, saanuks vastavad puudused kõrvaldada

eelmenetluses.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 27.03.2024.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

7. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on

esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa

kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 13.09.2017, 2-

16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatu). Seega ei saanud maakohus praegusel etapil

hinnata, kas need isikud, kelle suhtes hageja taotleb nõudega (1) andmete ümberlükkamist ja

muude avalduste tegemist, on samad, kellele kostja andmed väidetavalt avaldas. Ringkonna-

kohus nõustub maakohtuga, et seni esile toodud andmed ei tarvitse olla piisavad, kui kostja

esitab vastuväiteid nimetatud kahe isikute rühma mittevastavuse osas, aga seda ei saa lahendada

hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Neil kaalutlustel on õige kaebuse väide, et ebaselguse

asjaoludes saab pigem kõrvaldada eelmenetluses ja TsMS § 340¹ lg 2 kohaldamine ei olnud

praegu põhjendatud. Küll aga peab hageja olema eelmenetluses valmis konkreetselt nimetama,

kellele ja milliseid avaldusi kostja tegi. Ühtlasi tuleb hagejal oma väited vaidluse korral

tõendada.

8. Samuti ei ole vähemalt praegu veel asjakohane maakohtu käsitlus väärtushinnangute ja

ebaõigete faktiväidete eristamise kohta. Senisest kohtupraktikast nähtub, et vastava hinnangu

andmine on tihtipeale õiguslikult keerukas. Sellise õigusküsimuse puhul tuleb eelistada hagi

menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut

jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt nt RKTKm

24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).

9. Vaidlustatud määrusest puuduvad põhjendused, miks ei saa hageja esile toodud asjaoludel

(kostja käitumine varasema tsiviilasja menetluses) lahendada mittevaralise kahju hüvitamise

nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud nõuet (2) ega ka selle summalt viivise

nõuet (3) pidada õiguslikult perspektiivituks. Nõude sisuline perspektiivitus või tõenditega

sidumata jätmine ei õigusta hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumist, küll aga võivad

põhjustada hagi rahuldamata jätmise.

10. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus peab kontrollima ka

hagi menetlusse võtmise ülejäänud eelduste täidetust. Hageja taotleb asja saatmist teisele

kohtukoosseisule, aga sellist pädevust TsMS-i järgi ringkonnakohtul pole. Asja menetlev

kohtunik määratakse maakohtu tööjaotusplaani järgi.

11. Menetluskulude jaotus jääb asja lõplikult lahendava kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

12. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Määrus jõustub

selle teatavaks tegemisega (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)