2-20-18031/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

12.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18031

Tsiviilasi

X hagi Y osaühingu vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider

Kostja (määruskaebuse esitaja): Y osaühing (registrikood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik

Kirsimäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendasid kohtud X (hageja) hagi Y osaühingu (kostja) vastu

töövaidluses. Hagi rahuldati, kostja kaebused olid edutud ja menetluskulud kõigis

kohtuastmetes jäid kostja kanda.

2. Hageja esitas maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude nimekirjad.

2.1. Maakohtus ja eelnenud töövaidluskomisjoni (TVK) menetluses olid kulud 24,5 t õigusabi

eest tasumääraga 120 €/t kokku 2940 € järgmiselt:

-

10.09.2020 – tutvumine, nõupidamine, TVK avalduse koostamine – 3 t;

-

oktoober 2020 –vastusega tutvumine, teeside koostamine, TVK istung – 2,5 t;

-

08.01.2021– hagiavalduse koostamine 3,5 t;

-

08.03.2021– kostja vastusega tutvumine, hageja arvamuse koostamine – 3 t;

-

28.03.2022 –istungi ettevalmistus, osalemine ja protokolliga tutvumine – 2,5 t;

-

14.04.2022 – kostja 08.04.2022 menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs, täiendava

tõendi kogumine, hageja seisukoha koostamine – 3 t;

-

19.05.2022 – kostja 16.05.2022 menetlusdokumendiga tutvumine, analüüs, hageja

seisukoha koostamine – 1 t;

-

23.05.2022 – istungi ettevalmistus, osalemine ja protokolliga tutvumine – 3,5 t;

-

30.05.2022 –teeside ja kulunimekirja koostamine –2,5 t.

2.2. Ringkonnakohtu menetluses olid kulud 9,5 t õigusabi eest tasumääraga 120 €/t kokku

1140 € järgmiselt:

-

09.08.2022 – kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine – 6 t;

-

31.01.2023 –tõlgetega tutvumine, istungi ettevalmistus ja sellel osalemine ning kulu-

nimekirja koostamine – 3,5 t.

3. Kostja palus kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ta

vaidles üldsõnaliselt vastu hageja nimekirja kirjetele ja toimingutele, mis ei ole vastavuses

toimikust nähtuvate väljunditega (menetlusdokument või kohtuistung). Ta palub kohtul ka

kontrollida, kas kostja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas

Riigikohtu praktikas kinnitatud tunnitasu määraga ega ületa vaidluse keerukust silmas pidades

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 07.02.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotlused ja

määras hüvitatava menetluskulu summaks 4080 €, millelt kohustas kostjat tasuma viivist.

4.1. Maakohus kohaldas TsMS § 177 lg 1 p 2, § 174 lg 8, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1.

4.2. Põhimenetluses palus hageja tuvastada kostja kui tööandja poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse ja mõista enda kasuks välja hüvitise 5971 €. Hagejat esindas

vandeadvokaat tunnitasuga 120 € (sh käibemaks). Sellises määrast tasu on põhjendatud, sh

kooskõlas Riigikohtu praktika, esindaja kvalifikatsiooni ja keskmiste turuhindadega.

4.3. Asjas toimus kolm istungit: 28.03.2022 kell 11.34 – 12.33, 23.05.2022 kell 10.00 – 13.05

ja 31.01.2023 kell 15.30 – 16.03. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti

dokumentide mahtu ja sisu, tsiviilasja olulisust hagejale ning kohtuistungite arvu ja kestust.

Eelnevast järeldas kohus, et põhjendatud ja vajalik hageja esindamiseks kulunud aeg maakohtus

on 24,5 t (summas 2940 €) ja ringkonnakohtus 9,5 t (summas 1140 €) – kokku 4080 €.

4.4. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas maakohus kostjat tasuma

hüvitatavatel menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

3 (3)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Kostja esitas 22.02.2024 määruskaebuse, milles palub vähendada menetluskulude hüvitist

summani 3000 €. Kostja leiab, et maakohus rikkus TsMS § 175 lg 1 ja põhjendamiskohustust.

Kohus ei hinnanud hageja esindaja tegevuse ajalist vastavust mõistlikule ajakulule ega aja või

kulu tegelikku vajalikkust. Lisaks kordas kostja oma senist üldsõnalist vastuväidet.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.03.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda, aga

ei ole hüvitatavad.

8. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlus-

osalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (nt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja lepingulise

esindaja tunnitasu ja ajakulu.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse etteheidetega, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei

ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus andis õige hinnangu, et 24,5 t ulatuses toimingute

tegemine maakohtus ja 9,5 t ulatuses ringkonnakohtus nähtub toimikust, hageja nimel esitatud

menetlusdokumentidest ja istungiprotokollidest. Hageja esindaja nimetatud toimingud olid

vajalikud ja põhjendatud hageja õiguste kaitsel. Samuti on asjakohane maakohtu põhjendus, et

tervikuna on hagejale hüvitatavad kulud mõistlikus proportsioonis vaidluse mahu ja kohtulikku

kaitset vajanud hageja huvidega. TVK menetluse kulud hüvitas maakohus õigesti TsMS § 144

p 4 alusel kui seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulu (vt nt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-

177-15, p 12).

10. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hüvitatavad menetluskulud pidanuks olema

tervikuna väiksemad kui 3000 € asja sisu (töövaidlus) või põhivaidluse eseme (5971 €) tõttu.

Maakohus järgis õigesti Riigikohtu suunist, et kohus peab igal üksikjuhtumil hindama

menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

TsMS § 175 lg 1 tõlgendusega (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 19 ja 20). Neil

kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas TsMS § 175 lg 1 õigesti.

11. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt

kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle põhjendatust.

Kohus võib menetluse etappe ja toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus

käesoleval juhul ka tegi.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, aga TsMS

§ 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €.

(allkirjastatud digitaalselt)