3-24-510/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-510

Haldusasi

X

kaebus

tunnistada

Tallinna

Vangla

toiming

(tahvelarvuti andmisest keeldumine) õigusvastaseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-510.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-510 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 21.02.2024 kaebuse tuvastada Tallinna Vangla toimingu

– tahvelarvuti andmisest keeldumine ja selle andmisega viivitamine – õigusvastasus. Valvur

keeldus 02.01.2024 kaebajale tahvelarvuti andmisest. Tallinna Vanglas on tahvelarvutite

kasutamine lubatud ja taotlust oli võimalik rahuldada, sest tahvelarvutid olid olemas. Seetõttu

ei tohtinud valvur tahvelarvuti väljastamisest keelduda. Viivitus tahvelarvuti andmisel oli

õigusvastane ja vangla ei ole selgitanud, miks võttis tahvelarvuti väljastamine nii kaua aega.

Viivituse tõttu ei saanud kaebaja kiiremas korras menetlusdokumendile vastata. Kaebaja ei

saanud dokumenti koostada, sest tal ei olnud selleks vajalikku kohtuotsust, millega kaebaja sai

tutvuda üksnes tahvelarvutis, sest vangla seda talle paberkandjal kätte ei toimetanud. Eelnev tõi

kaasa teise menetluse venimise. Venis ka kriminaalmenetlus, milles kaebajalt võeti vabadus.

Vangla takistab õigusvastaselt kaebaja juurdepääsu kohtumenetluse dokumentidele. Kaebaja

soovib vältida sarnase viivituse kordumist. Tegemist on süsteemse probleemiga.

3-24-510

2(3)

2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 45 lg 2 ning

§ 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tuvastamiskaebuse esitamiseks

peab kaebajal olema eriline preventiivne huvi (vt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p

17; 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Praeguses asjas see puudub. Kaebajal on võimalik

tõhusamalt kaitsta oma õigusi kohustamis- või hüvitamiskaebusega. Kui kaebaja leiab, et tal on

õigusaktidest tulenevalt õigus saada tahvelarvuti (sh õigus saada see mingi kindla aja jooksul

selleks soovi avaldamisest), kuid vangla rikub seda õigust, on võimalik esitada kohustamisnõue

(taotledes vajaduse korral ka esialgset õiguskaitset). Kui vangla viivitab kaebaja hinnangul

õigusvastaselt tahvelarvuti väljastamisega või ei anna kaebajale tahvelarvutit, mille tõttu tekib

kaebajal kahju, on tal võimalik taotleda kahju hüvitamist. Kuna kaebaja on pärast 02.01.2024

saanud tahvelarvutit korduvalt kasutada, ei ole kohustamisnõue praeguses asjas enam kaebaja

õiguste kaitseks vajalik.

3. X palub 15.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks või võtta kaebus menetlusse. Halduskohus

tagastas kaebuse seadusliku aluseta. Enne kaebuse tagastamist tulnuks kaebajale anda võimalus

oma kaebust (sh kaebeõiguse aluseid) täiendavalt põhjendada. Kaebaja eriline preventiivne

huvi seisneb selles, et viivitused tahvelarvuti andmisel rikuvad oluliselt tema õigusi. Vangla on

valinud menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks tahvelarvuti. Kuna tahvelarvuti aku ei

kesta kauem kui 6 tundi, siis võimaldab vangla dokumentidega (nt kohtuotsusega) tutvuda kuus

tundi (st kui aku saab tühjaks, võetakse tahvelarvuti ära). Vangla praktika järgi tahvlit rohkem

ei saa, kui dokument on juba avatud. Dokumentide puhul, mille peale saab edasi kaevata,

hakkab edasikaebetähtaeg jooksma alates dokumendi avamisest. Kui isik rohkem dokumendile

juurde ei pääse või pääseb üksnes viivitusega, siis takistab see õigusemõistmist ja kaebetähtaja

järgimist, kusjuures tegemist ei oleks ka mõjuva põhjusega, mis tingiks tähtaja ennistamise.

Selliseks tähtaja ennistamise aluseks oleks seevastu halduskohtu otsus, millega on tuvastatud

viivitus menetlusdokumendi kättetoimetamisel ja/või olulised piirangud või takistused sellega

tutvumisel. Kohustamiskaebus ei ole tõhus, sest menetlus ei jõuaks lõpule enne kaebetähtaja

möödumist. Samuti ei oleks tõhus hilisema hüvitamiskaebuse esitamine (nt jõustunud otsuste

puhul kriminaalasjades). Kättetoimetamist nõudvate dokumentide puhul on selge, et vangla

rikub kinni peetava isiku õigusi, kui ei anna tahvelarvutit viivitamata või ei toimeta dokumente

kätte paberkandjal. Kaebajal on sellega juba probleeme tekkinud ja need on jätkuvad. Seega on

tuvastamiskaebuse esitamine õigustatud ja vajalik (mh aitaks see kujundada ja muuta vanglas

dokumentide kättetoimetamise praktikat).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.

5. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti, sest tuvastamiskaebus

ei ole HKMS § 45 lg 2 kohaselt praeguses asjas lubatav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 1). Kuna

kaebajal on tahvelarvuti mitteandmise või selle andmisega viivitamise korral võimalik esitada

tõhusam kohustamisnõue, siis ei ole tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik.

Kohustamiskaebuse ebatõhusust ei saa järeldada sellest, et kohtumenetlus ei jõuaks tõenäoliselt

lõpule enne tahvelarvuti abil elektrooniliselt kätte toimetatud dokumendist tuleneva või selle

peale edasi kaebamise tähtaja möödumist. Kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumine

3-24-510

3(3)

eeldab küll kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vangistusseaduse § 11 lg 5), kuid samas

on kinni peetaval isikul HKMS § 249 lg-test 2, 4 ja 5 tulenevalt vajaduse korral võimalik juba

vaidemenetluse ajal taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna tavapäraste

kaebetähtaegade pikkuseks on nt 30 päeva või 15 päeva, siis ei ole alust arvata, et selle jooksul

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine oleks ilmselgelt võimatu või ebatõenäoline. Kohtu

või haldusorgani määratud tähtaegade puhul on kaebajal võimalik taotleda nende pikendamist,

kui tähtaja järgimine osutub võimatuks tahvelarvutile juurdepääsu puudumise tõttu (nt HKMS

§ 69 lg 1; haldusmenetluse seaduse § 33 lg 5). Kui kaebaja hinnangul ei võimalda vanglas arvuti

kasutamise piirangud kohtulahendite peale edasikaebamise õiguse reaalset kasutamist, siis on

tal võimalik taotleda kohtult lahendite edastamist paberkandjal.

6. Halduskohus ei pidanud andma kaebajale võimalust oma kaebust täiendavalt põhjendada,

sest kaebeõiguse puudumine oli kohtule ilmselge. X 21.02.2024 kaebusest nähtuvalt on kaebaja

esitanud tuvastamisnõude, sest vangla pärast 02.01.2024 talle tahvelarvuti siiski andis. Kaebaja

ei ole ka määruskaebuses väitnud, et tahvelarvuti 02.01.2024 andmata jätmise tõttu ei olnud tal

võimalik järgida mõnda temale elektrooniliselt kätte toimetatud dokumendiga seotud tähtaega

ja seda ei ennistatud. Kaebaja nõue tahvelarvuti andmata jätmise või selle andmisega

viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks on üldsõnaline ja asjaoludega seostamata. Tallinna

Vangla 04.03.2024 selgitusest nähtub, et kaebaja soovib tahvelarvutit kasutada igapäevaselt,

kuid vanglal puudub vähemasti praegu tehniline võimekus seda tagada.

7. Kui isegi pidada usutavaks, et kohtud või haldusorganid loeksid tahvelarvuti kasutamise

takistusi mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks üksnes juhul, kui tahvelarvuti mitteandmise

või selle andmisega viivitamise õigusvastasus on eraldi kohtuotsusega tuvastatud, peaks selline

kohtulahend olema tehtud konkreetse üksikjuhtumi kohta. Vanglas interneti kaudu teenuste

võimaldamist reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

§ 522, mis jõustus 31.03.2024. Viidatud normis ega muudes õigusaktides ei ole seni sätestatud,

et kinni peetaval isikul on õigus saada tahvelarvuti enda kasutusse mingi kindla aja jooksul

sellekohase soovi avaldamisest ja kasutada seda mingi kindla aja vältel. Sellises olukorras saab

tahvelaarvuti andmise või mitteandmise ja selle kasutamisele seatud piirangute õiguspärasust

hinnata vaid üksikjuhtumi põhiselt (arvestades mh teiste kinnipeetavate vajadusi tahvelarvuti

kasutamiseks). Kohus ei saa kehtestada vanglale üldisi reegleid, millistel tingimustel tuleks

kinni peetavatele isikutele tahvelarvutite kasutamist võimaldada, ega abstraktselt hinnata, kas

Tallinna Vangla 19.02.2024 vastuses nr 5-18/24/627-2 viidatud prioriteedid on asjakohased ja

põhjendatud (s.o kuna tahvelarvutite kogus on piiratud, antakse need esmajärjekorras isikutele,

kellele tulevad kohtust dokumendid tutvumiseks, ning siis teistele isikutele elavas järjekorras).

8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)