3-24-384/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-384

Haldusasi

X kaebus tühistada Tallinna Vangla korraldus ja

kohustada tagastama temalt ära võetud õigusaktid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AV

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määruse

peale haldusasjas nr 3-24-384.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-384 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu X esitas Tallinna Vanglale 12.12.2023 taotluse saada kambrisse kasutamiseks

paberkandjal riigivastutuse seadus (RVastS), karistusseadustik (KarS), avaliku teabe seadus

(AvTS) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seadus (MSVS). Tallinna Vangla andis soovitud õigusaktid Xle paberkandjal üle

13.12.2023. Tallinna Vangla II üksuse inspektor-kontaktisik andis Xle 27.12.2023 korralduse

seadused tagastada, mille X täitis.

2. X esitas Tallinna Vanglale 27.12.2023 vaide (täiendatud 02.01.2024) 27.12.2023

korralduse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja korralduse tagajärgede kõrvaldamiseks

(seaduste tagastamiseks). RVastS, KarS, AvTS ja MSVS reguleerivad samuti mingil määral

vangistuse täideviimist ning on vaide esitaja õiguste kaitseks vajalikud (vt vangistusseaduse

3-24-384

2(4)

(VangS) § 14 lg 2). Seadused anti vaide esitajale kasutamiseks kuni kambrisse paigutamise ehk

vangistuse lõpuni. Õigusaktid lubavad ära võtta üksnes keelatud esemed, kuid paberkandjal

seadused ei ole vanglas keelatud. Vanglaametniku korraldus oli tühine (vt haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3).

3. Tallinna Vangla tagastas 22.01.2024 kirjaga nr 5-15/24/232-3 vaide HMS § 79 lg 1 p 1

alusel, sest vanglaametniku korraldus ei rikkunud X õigusi. X 02.01.2024 vaide puuduste

kõrvaldamise avaldus registreeriti Tallinna Vanglas 25.01.2024 uue vaidena, mis jäeti

08.02.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/232-5 rahuldamata. Vanglaametniku ühekordne suuline

korraldus ei ole haldusakt, mida saaks kehtetuks tunnistada, mistõttu lahendab vangla taotluse

toimingu uueks sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3). Kuna vaide esitaja seaduste eest ei maksnud,

siis on tegemist vangla varaga, mis anti temale kambrisse ajutiseks kasutamiseks. Tegemist ei

olnud keelatud esemetega, kuid tegemist oli vangla varaga, mida vanglaametnik oli õigustatud

tagasi nõudma. Seadused olid vaide esitaja käes kaks nädalat ja seega ei saa väita, et tal ei olnud

aega neid kasutada. Vaide esitajal säilis ligipääs seadustele vangla arvutipunkti kaudu. Seega

ei ole õige, et seaduste äravõtmine ei võimaldada vaide esitajal kaitsta oma õigusi. Vangistust

reguleerivateks õigusaktideks VangS § 14 lg 2 tähenduses on vangistusseadus, sisekorraeeskiri

ja kodukord. Inspektor-kontaktisiku 27.12.2023 korraldus ei olnud HMS § 63 lg 2 p 3 järgi

tühine ning vaide esitaja oli kohustatud seda täitma (VangS § 67 p 1).

4. X esitas Tallinn Halduskohtule 09.02.2024 kaebuse tühistada Tallinna Vangla inspektor-

kontaktisiku 27.12.2023 korraldus ning kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse tagajärjed

(tagastada kaebajalt ära võetud seadused). VangS § 14 lg 2 hõlmab ka teisi vangistust

reguleerivaid õigusakte. Nt KarS sätestab kuriteod, mida vanglaametnikud ei või kinnipeetavate

suhtes toime panna, st milliste kuritegude korral võib esitada kaebuse. Kaebusi saab esitada ka

AvTS-i, HMS-i, HKMS-i, kriminaalmenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Seetõttu on

vanglal kohustus väljastada kõik loetletud õigusaktid. Vanglasse vastuvõtmisel kaebajale neid

õigusakte ei antud. Isegi kui kaebaja ei saanud äravõetud seadusi VangS § 14 lg 2 alusel, peab

seaduste äravõtmiseks ikkagi esinema õiguslik alus. Kaebajale anti seadused vanglaametniku

13.12.2023 loa (haldusakti) alusel, mille kehtivus oli seotud kambrisse paigutamisega (st luba

kaotab kehtivuse alles kaebaja vanglast vabanemisel). Haldusakti ei saa tunnistada kehtetuks

uue korralduse andmisega.

5. Tallinna Vangla selgitas 16.02.2024 vastuses, et kinnipeetavale väljastatakse vanglasse

saabumisel paberkandjal iseseisvaks tutvumiseks VangS, vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna

Vangla kodukord. Hiljem saab kinnipeetav õigusaktidega tutvuda vangla üksuse arvutiruumis.

Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale paberkandjal ükskõik millist tema soovitud

õigusakti, vaid peab tagama võimaluse õigusaktiga tutvuda. Vangistust puudutavad õigusaktid

on vanglas olemas väljaprinditult, kuid muud õigusaktid ei pruugi olla. Sel juhul võimaldatakse

nendega tutvuda elektrooniliselt. Kambrisse kasutamiseks antavatel õigusaktidel on märge, et

need tuleb tagastada. Kuigi õigusaktide kambrisse kasutamiseks andmiseks ei ole kodukorras

sätestatud tähtaegasid, võimaldatakse väljakujunenud praktika järgi kinnipeetaval kasutada

paberkandjal väljastatud õigusakte ca nädal aega ja seejärel tuleb need tagastada. Soovi korral

saab kinnipeetav taotleda õigusaktide välja printimist enda rahaliste vahendite arvel. Kaebajal

võimaldati õigusakte kasutada tavapärasest kauem. Praeguseks on kinnipeetavate kasutuses ka

tahvelarvutid, mis võimaldab tutvuda kõigi õigusaktidega ja mida kaebaja on ka kasutanud.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2024 määrusega kaebuse ja jättis menetlusabi

taotluse läbi vaatamata. Kuna 08.02.2024 vaideotsusega on kaebaja vaie sisuliselt lahendatud,

ei oma vaide tagastamine õiguslikku tähendust ja kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.

Vanglaametniku 27.12.2023 suuline korraldus on toiming HMS § 106 tähenduses ja selle peale

3-24-384

3(4)

ei saa esitada tühistamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tuvastamisnõue ei ole HKMS § 45 lg 2

järgi samuti lubatav, sest kaebaja õigusi kaitseb tõhusamalt kohustamisnõue. Kohus tõlgendab

kaebust nii, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist tagastada temale õigusaktid kambris

kasutamiseks. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu. Kinnipeetava ja vahistatu õigust tutvuda õigusaktidega reguleerivad VangS

§ 14 lg 2 (ei ole praegusel juhul asjakohane), § 30 lg 2, § 311 ja § 93 lg 3 ning justiitsministri

30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 741 p 4. Vangla ei ole piiranud

kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (põhiseaduse § 44), vaid

andis kaebajale üksnes korralduse tagastada vangla vara. Kaebaja saab soovitud õigusaktidega

endiselt tutvuda vangla poolt kohandatud arvutivõrgus ametlikus õigusaktide andmebaasis või

kinnipeetavate (sh vahistatute) kasutusse antud tahvelarvutites. Kaebajal on võimalik taotleda

soovitud õigusaktidest väljatrükkide tegemist ka enda rahaliste vahendite arvelt. Samuti võib ta

vahistatuna saada õigusakte pakiga. Vajaduse korral saab kaebaja mh laenutada olemasolevaid

õigusakte vangla raamatukogust. Vangla ei ole keelanud kaebajale juurdepääsu õigusaktidele

ega keeldunud kaebaja soovil tema rahaliste vahendite arvel õigusaktide väljaprintimisest või

piiranud kaebaja õigust saada õigusakte pakiga. Kaebajal puudub õigusaktide järgi subjektiivne

õigus nõuda vanglale kuuluvaid õigusakte tutvumiseks kambrisse. Vangla väljastatud esemete

eest vastutab kinnipeetav (vt VangS § 67 p 4), kes on ka kohustatud vangla poolt väljastatud

esemed vanglale tagastama (vt kodukorra seletuskirja p 8.7.8). Kaebajale antud õigusaktidele

oli märgitud, et need tuleb vanglale tagastada. Vangla on selgitanud, et väljakujunenud praktika

järgi antakse õigusaktid kasutamiseks umbes nädalaks ning kaebajal võimaldati neid kasutada

tavapärasest kauem. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema kasutusse antud vangla vara

jääb tema piiramatusse kasutusse kuni (eel)vangistuse lõpuni.

7. X palub 06.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Seaduste äravõtmine oli toiming, kuid

korraldus seaduste tagastamiseks oli haldusakt (HMS § 51 lg 1), mida saab tühistada. Kaebaja

ei saanud jätta korraldust täitmata ja pidi sellele alluma. Seadused anti kaebaja taotluse alusel

tema kasutusse haldusakti või kasutuslepinguga, s.o igal juhul pidi selleks olema õiguslik alus.

Korraldus, millega kohustati seadused tagastama, rikkus seaduste kambris kasutamise õigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.

9. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku

27.12.2023 suuline korraldus kaebaja 12.12.2023 taotluse alusel temale 13.12.2023 väljastatud

paberkandjal õigusaktide tagastamiseks oli haldusakt (HMS § 51 lg 1), mitte toiming (HMS

§ 106 lg 1). Haldusaktide ja toimingute eristamise aluseks ei ole mitte nende vorm, vaid sisu.

Kaebajale tehtud 27.12.2023 korraldus tagastada tema kasutusse antud õigusaktide väljatrükid

kujutab endast vangla vara kasutamise õiguse lõpetamisele suunatud ettekirjutust. Seejuures,

kuigi õigusaktide väljatrükid on iseenesest vangla vara ja vaidlusaluste õigusaktide (RVastS,

KarS, AvTS, MSVS) tutvustamise või tutvumiseks andmise kohustust õigusaktidest ei tulene,

ei saa nende kaebaja kasutusse andmist pidada toimunuks eraõiguslikus suhtes, vaid vangistuse

täideviimise raames. Ka suulist korraldust on võimalik tühistada (st tunnistada algusest peale

kehtetuks) ning seda ka olukorras, kus korralduse kehtivus on selle täitmisega (st õigusaktide

tagastamisega) lõppenud.

3-24-384

4(4)

10. Halduskohus on kaebuse tagastamisel ekslikult tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1, leides,

et kaebaja õigusi ei ole ilmselgelt rikutud, kuna õigusaktidest (sh VangS § 14 lg-st 2) ei tulene

kinni peetavale isikule subjektiivset õigust nõuda vanglale kuuluvate õigusaktide väljatrükke

tutvumiseks kambrisse ega kasutada tema kasutusse antud vangla vara piiramatu aja vältel.

Ringkonnakohus rõhutab, et kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega,

vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebeõiguse tekkimine ei eelda seejuures, et

isiku subjektiivseid õigusi peaks olema riivatud intensiivselt. Kohus peab väidetavalt rikutud

õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku

huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest

kinnipidamist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p-d 8–9).

11. VangS § 14 lg 2 teise lause kohaselt antakse kinnipeetavale kirjalik teave vangistuse

täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. See

säte ei kohusta iseenesest vanglat tagama kinni peetavale isikule kuni vanglas viibimise lõpuni

kõigi vangistuse täideviimisega kasvõi kaudselt seotud või ükskõik milliste kaebuste esitamist

reguleerivate õigusaktide väljatrükkide kambris kasutamise võimalust (Riigikohtu 28.05.2014

otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 14–15; Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2016 otsus nr 3-15-567, p 10).

Õiguskirjanduses on samas väljendatud seisukohta, et VangS § 14 lg 2 teisest lausest tuleneb

vanglale kohustus väljastada vanglasse vastu võetud isikule kirjalikult vangistuse täideviimist

puudutavad õigusaktid, mille all tuleb eelkõige mõista VangS-i, VSKE ja konkreetse vangla

kodukorra terviktekste vastuvõtumenetluse aja redaktsioonis (vt L. Madise jt. Vangistusseadus.

Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109. Tallinn, 2014, lk 58).

12. Mõistlikku kahtlust ei saa olla, et VangS § 14 lg 2 eesmärk on kaitsta mh kinni peetava

isiku õigusi ning kaebajal on seega õigus nõuda kõnealusest sättest kinnipidamist. Seega ei saa

kaebaja õiguste rikkumise võimalust pidada ilmselgelt välistatuks ning kohus ei saanud kaebust

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seevastu olid kaebuse tagastamiseks täidetud HKMS

§ 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tingimused, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ja kaebuse rahuldamine ei oleks tõenäoline. VangS § 14 lg 2 teist lauset tuleb tõlgendada koos

muude vanglas õigusaktidele juurdepääsu reguleerivate sätetega. Vanglas kinni peetaval isikul

on võimalik tutvuda teda huvitavate õigusaktidega eelkõige interneti vahendusel (VangS § 311;

VSKE § 521 lg 1 p 1), samuti on tal võimalik saada õigusakte pakiga (VSKE § 741 lg 1 p 2) ja

taotleda vanglalt enda vahendite arvelt õigusaktide väljatrükkide tegemist. Valitud õigusaktide

väljatrükid on laenutamiseks olemas ka vangla raamatukogus. Olukorras, kus kinnipeetavatele

on tagatud eri võimalused õigusaktidele juurdepääsuks, ei ole põhjendatud tõlgendada VangS

§ 14 lg-t 2 selliselt, et kõigile vanglas viibivatele isikutele tuleks tagada võimalus paberkandjal

tutvuda ka muude õigusaktidega peale nende, mis eeskätt reguleerivad kinni peetavate isikute

õigusi ja kohustusi vanglas (s.o VangS, VSKE ja vangla kodukord). Kaebuse eduväljavaated

on seetõttu ilmselt vähesed ja kuna kaebajal on asjaomaste õigusaktidega tutvumiseks mitmeid

alternatiivseid võimalusi, siis ei saa kaebaja õiguste võimalik riive olla ka intensiivne.

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.03.2024

määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)