3-24-601/7 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-601 Määruse kuupäev 11. aprill 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Paavo Randma ja Heili Sepp Kohtuasi I. S. kaebus Narva-Jõesuu linna vastu väärteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2024. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. veebruari 2024. a määrus. 2. Saata asi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 3. Asendada käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. S. esitas 16. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse 10 euro 21 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt esitas I. S. 16. aprillil 2020 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele väärteoteate, kuid linnavalitsus ei vastanud tema päringutele väärteoteate lahendamise kohta ja rikkus sellega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59. Kahju tekkis sellest, et I. S. pidi vastuse saamiseks 27. septembril 2023 Narva-Jõesuusse kohale sõitma ja kulutama raha rongipiletitele. I. S. esitas 17. oktoobril 2023 linnavalitsusele varalise kahju hüvitamise taotluse, mida linnavalitsus ei lahendanud.

2. Tartu Halduskohus tagastas 16. jaanuari 2024. a määrusega kohtuasjas nr 3-24-153 kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus asus seisukohale, et kaebaja taotleb süüteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Vastavaid vaidlusi on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) järgi pädev lahendama maakohus.

3. I. S. esitas 17. jaanuaril 2024 kaebuse Viru Maakohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja märkis, et linnavalitsus ei lahendanud tema 17. oktoobril 2023 esitatud kahju hüvitamise taotlust SKHS § 15 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3-24-601

2(2) 4. Viru Maakohus keeldus 9. veebruari 2024. a määrusega kaebust menetlusse võtmast (kohtuasi nr 2-24-855). Maakohus leidis, et I. S. taotleb talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mis nõude lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus edastas kaebuse Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus tagastas 7. märtsi 2024. a määrusega kaebuse teist korda. Kohus selgitas, et seadusandja on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks näinud SKHS-is ette eraldi menetluskorra. Seejuures sätestab SKHS § 17 lg 1, et kui väärteoasja kohtuväline menetleja jätab kahju hüvitamise taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kaebuse maakohtule. Halduskohus edastas kaebuse pädeva kohtu kindlaksmääramiseks Riigikohtule (HKMS § 121 lg 3).

ERIKOGU SEISUKOHT

6. Erikogu jagab halduskohtu seisukohta, et I. S. kaebuse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebuses väidetakse, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus kohtuvälise menetlejana on rikkunud VTMS §-s 59 sätestatud väärteoteate lahendamise korda ja põhjustanud seeläbi I. S. varalist kahju. Seadus ei reguleeri otsesõnu, millises korras lahendatakse süüteoteate läbivaatamisel tekitatud väidetava kahju hüvitamise nõudeid. Nii ei saa kahju, mis tekitati enne süüteomenetluse alustamist, olla käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahjuna SKHS § 1 lg 1 mõttes. Kuna selline kahjunõue on aga olemuslikult seotud süüteomenetlusega, siis on mõistlik selle lahendamisel lähtuda SKHS-is sätestatust.

7. Asjaoludest tulenevalt võib I. S. olla tekitatud kahju menetleja süülise menetlusõiguse rikkumisega. Selle hüvitamist on isikul õigus nõuda sõltumata süüasja lõpptulemusest (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 14 lg 2 sätestab, et kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus kohtuvälisele menetlejale ehk praegusel juhul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. I. S. on 17. oktoobril 2023 sellise taotluse ka esitanud, kuid linnavalitsus ei ole seda lahendanud. Niisuguses olukorras annab SKHS § 17 lg 1 isikule õiguse pöörduda kaebusega selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas kahju tekitati. Kuivõrd I. S. väitel on talle kahju tekitatud kohtuvälise menetleja tegevusetusega, tuleb kahju tekkimise kohaks lugeda Narva-Jõesuu linn. Järelikult tuleb kaebaja kaebus lahendada Viru Maakohtus (justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 2).

8. HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‑s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu 9. veebruari 2024. a määruse asjas nr 2-24-855 ja saadab avalduse lahendamiseks Viru Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)