2-23-6380/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja

koht

11. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6380

Kohtuasi

X hagi Y ja C vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja C ühine apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Raivo Piirla

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Anto Variku

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y ja C ühine apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-23-6380 tehtud Harju Maakohtu 29. veebruari 2024. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

3. Rahuldada Y ja C ühine apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 28. aprillil 2023 (täpsustatud 15. ja 24 mail 2023) Harju Maakohtule hagi

Y (kostja I) ja C (kostja II, koos kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõisteti kostjalt I Pärnu Maakohtu 30. augusti

2022. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-121521 hageja kasuks välja võlgnevus

8000 eurot, menetluskulud 20 eurot ning riigilõiv 240 eurot. Kostja esitas 9. detsembril 2022

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel kohtutäitur algatas

täitemenetluse (täiteasi nr 008/2022/2803). Kohtutäitur edastas 17. aprillil 2023 hagejale

täitmise võimatuse akti, kuna kostjal I ei ole piisavalt lahusvara tema vastu esitatud nõuete

täitmiseks. Seega on kostja I suhtes läbiviidud sundtäitmine olnud edutu.

1.2. Kostja I ja kostja II on abielus ning neile kuulub ühisvarana kinnisasja 1/2 kaasomandist

Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXX). Viidatud kinnisasjale ei saa sissenõuet pöörata,

kuna kostja II ei ole andnud kinnisasja müümiseks nõusolekut. Hageja kui sissenõudja taotles

perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 alusel ühisvara jagamist. Hageja leidis, et ühisomand tuleb

müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdselt.

Kostja vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostjale I teadaolevalt ei eksisteeri hageja ja kostja I vahel võlaõiguslikke või

lepinguväliseid suhteid, mistõttu ei saa hagejal kostja I vastu nõudeid olla. Seejuures esitas

kostja I 10. juunil 2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale määruskaebuse, milles palus

olulise menetlusnormi rikkumise tõttu maksekäsu tühistamist.

2.2. Kostjatele jääb arusaamatuks hageja nõue kostja II kaasomandi müümiseks avalikul

enampakkumisel, sest seadus sellist nõuet esitada ei võimalda. Samuti jääb kostjatele

arusaamatuks, miks on vaja pärast ühisomandi jagamist kostjale II kuuluv osa avalikul

enampakkumisel müüa.

2.3. Kostjad tõid esile, et kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur ühisvara

jagamisest saadavast rahast rahuldada hageja nõudeid. Seetõttu on hageja nõue täita ühisvara

jagamise tulemusena kostjale I jääva osa arvelt hageja nõue ka õiguslikult perspektiivitu.

Seejuures peab täitemenetlus olema proportsionaalne ja koormama võlgnikku ainult nii palju,

kui see on vajalik ja mõistlik. Praegusel juhul soovib hageja väidetava 8260 euro suuruse nõude

täitmiseks jätta kostjad ja nende lapsed ilma kodust, mille hinnanguline väärtus on

500 000 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 29. veebruari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning jagas

kostjate ühisvarasse kuuluva kinnisasja 1/2 kaasomandist müügiga avalikul enampakkimisel

ning jagas saadava raha kostjate vahel võrdselt. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

3.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja esitanud tõendid, et hageja nõuet kostja I vastu

ei õnnestu täita kostja I lahusvara arvelt ega kostjate ühisvara arvelt, kuna kostja II ei ole andnud

nõusolekut nõude pööramiseks ühisvarale. Seega on hagejal õigus taotleda kostjate ühisvara

jagamist. Maakohus märkis, et kostjate vastuväited nõude puudumise osas ei ole asjasse

puutuvad, sest maksekäsk on jõustunud.

3.2. Maakohus leidis, et hageja taotletud viisil ühisvara jagamine on kooskõlas seadusega

(PKS § 37 lg 3 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2). Maakohtus märkis, et arusaamatuks

jääb kostjate väide nõude perspektiivituse kohta.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Alternatiivselt palusid kostjad muuta maakohtu otsust osas, millega kohus otsustas

müüa kinnisasjast tekkiv kostja II kaasomandi osa avalikul enampakkumisel.

4.1. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hagejal ei ole nõudeid kostja I vastu. Hagejal on olnud

võlaõiguslik suhe Q OÜ-ga, mis on kostjaga I seotud ettevõte. Küll aga ei saa õiguslikult

samastada äriühingu juhatuse liikmena tegutsevat isikut ja iseseisva õigusvõimaga füüsilist

isikut, kuna äriühingute puhul kehtib piiratud vastutuse põhimõte. Seega ei olnud hagejal alust

maksekäsu kiirmenetluses esitada nõudeid kostja I vastu.

4.2. Kostja II on jätkuvalt seisukohal, et tema kaasomandi osa müümiseks avalikul

enampakkumisel puudub mõistlik õigustus. Seejuures puuduvad vaidlustatud otsuses ka

sellekohased põhjendused. Kostjate ühisomandi lõpetamine ja kostja II kaasomandi müümine

avalikul enampakkumisel oleks kostja II kui asjasse puutumatu isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane

ja koormaks teda põhjendamatult. Samuti on arusaamatu, miks leidis maakohus, et avalikul

enampakkumisel kaasomandite osade müügist saadav raha tuleb pärast täitemenetluse

lõpetamist kostjate vahel jagada võrdselt, kuigi kostjal II ei ole hageja ees kohustusi ning tema

vastu ei ole esitatud ka nõuet.

4.3. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning

kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Kostjad kordasid varasemaid maakohtus esitatud

seisukohti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause

alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

6. Kostjate apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on jätkuvalt küsitav, kas kostjate ühisvara

jagamise eeldused on täidetud ning kas maakohus valis ühisomandi lõpetamiseks õige viisi.

Arvestades, et maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele

järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (TsMS § 658 lg 2; vt nt

RKTKo 28.02.2017, 3‑2‑1‑143‑16, p 30).

7. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS §

2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina

saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-16-19599/58, p

11). Praegusel juhul tingib asja maakohtule uueks läbivaatamiseks see, et maakohus ei täitnud

TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning rikkus selgitamiskohustust. See võis

omakorda mõjutada asja lahendust, samuti ei vasta maakohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 ja

§ 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning läbimata on kohasele põhjendamisele eelneva etapina

asjaolude tuvastamine (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ühisomandi lõpetamise vaidluses tuleb vastavad

selgitused

anda

maakohtul,

sest

vastuhagi

tuleb

esitada

maakohtu

menetluses.

Apellatsioonkaebuse põhjal on asja tagasisaatmine põhjendatud, sest maakohtu rikkumiste

tagajärjel jäid kostjate õigused olulisel määral kaitseta ning see võis tingida ka ebaõige

kohtulahendi (vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961/41, p 12).

8. Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei nõustu kostja II sellega, et kinnisasjast tekkiv talle

kuuluv kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel, sest ühisomandi lõpetamine ja

kaasomandi osa müümine avalikul enampakkumisel oleks tema jaoks äärmiselt ebaõiglane ja

põhjendamatult koormav. Kuigi kostja II sellisel viisil otsuse täitmise korra taotlemine ei ole

AÕS § 77 lg 2 järgi võimalik, saab sellisest taotlusest järeldada, et kostjatel on soov jagada

ühisvara teistsugusel viisil, nt saab kaaluda kinnisasja reaalosadeks jagamise võimalust.

Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus kostjate võimalusi puudutavad selgitused igal juhul

andma, sest kostjate seisukohtadest nähtuvalt ei saanud kostjad nõude eeldustest olevatest

asjaoludest aru, samuti sellest, et kostjat II häiris oht ilma jääda kohasest kaitsest. Juhul, kui

maakohus on õiges menetlusetapis selgituste andmise kohustuse täitnud ja kui kostja sellest

hoolimata selleks ettenähtud aja jooksul vastuväidet või vastuhagi ei esita, ei saa seda hiljem

teha (vt RKTKo 22.03.2022, 2-19-18320/73, p 15.4). Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud

maakohus kostjatele vastuväidete ega vastuhagi esitamise võimalusi. Isegi, kui ringkonnakohtul

on teatavates piirides võimalik kõrvaldada selgitamiskohustuse rikkumisi ja kostjad soovivad

vastuhagi esitada, tekib automaatselt asja maakohtule lahendamise saatmise vajadus. Kuna

asjas on vaja läbi viia uus eelmenetlus, siis on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, et

asja lahendatakse algusest peale maakohtus.

9. Praeguses asjas taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist. Kostjate ühisvarasse kuulub

Tallinnas XXX kinnisasja 1/2 kaasomandist (dtl-d 16-17). Teine osa kinnisasja 1/2

kaasomandist kuulub kostjale II. Praegune vaidlus puudutab vaid kostjate ühisomandisse

kuluvat kaasomandi osa.

9.1. Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS §

33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS §

33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara

jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist võlgniku osale ühisomandist.

9.2. Ühisvara jagamise nõude eelduseks TMS § 14 lg 2 järgi on see, et sissenõudjal on

täitedokument, millest tulenevat nõuet täitemenetluses täidetakse. Hageja esitas täitemenetluse

sissenõudjana võlgnikust kostja I ja tema abikaasa kostja II vastu ühisvara jagamise hagi, kuna

hagejal ei ole mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti. Hageja nõue põhineb

täitemenetluses täidetaval kohtulahendil, milleks on maksekäsk (dtl-d 8–9). Maksekäsk kuulub

viivitamata täitmisele. Maakohus peab kostjatele asja uuel läbivaatamisel selgitama, et kostjate

esitatud väited maksekäsu täidetavuse ja nõude olemasolu kohta ei pruugi olla edukad (dtl 142).

Materiaalõiguslikud vaidlused sundtäidetava nõude olemasolu üle saab lahendada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga. Olukorras, kus sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud,

saab hageja võlausaldajana nõuda kostjate ühisvara jagamist.

9.3. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt.

Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu

diskretsiooniotsus. Siinses asjas esitas hageja kaasomandi lõpetamise viisina asja müümise

avalikul enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Seega ei pidanud maakohus asja lahendamisel

hindama kostjate ja võlausaldaja huvisid, sest kohtule oli esitatud ainult üks kaasomandi

lõpetamise viis. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida

üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p

19).

9.4. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud kostjad aru, et hageja taotletud viisil ühisvara

lõpetamise välistamiseks tuleb neil esitada vastuhagi, milles tuleb taotleda teistsugust

lõpetamise viisi. Nii piirdusid kostjad nõude välistamiseks väidetega, mis puudutasid

täitemenetluses täidetava nõude puudumist ja selle vaidlustamist. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel kostjatele selgitada, et juhul, kui kohus tuvastab TMS § 14 lg 2 alusel esitatud

hagi rahuldamise eelduse, tuleb ühisvara teistsugusel viisil jagamiseks esitada kostjatel

vastuhagi. Kui kohtule on esitatud AÕS § 77 lg 2 järgi erinevaid viise asja jagamiseks, tuleb

sobiva viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja huviga saavutada

täitedokumendist tuleneva nõude täitmine.

10. Ringkonnakohus selgitab enampakkumise tingimusi puudutavaid asjaolusid.

Kohtupraktikas on varem leitud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poolte taotlusel

kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (vt RKTKo, 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Kui sellist

korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda kaasomandi lõpetamise kohta tehtud

kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Kui vastav taotlus kohtule esitatakse, tuleb taotluses põhistada, miks on just

konkreetses asjas vajalik määrata kindlaks enampakkumise tingimused. Kohus ei saa asuda ise

täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. TMS § 52 lg 1 teise

lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll esemete müügist saadud raha arvel, kuid see

toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj) ja kuulub TMS § 3 lg 1

kohaselt kohtutäituri pädevusse (RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 9; RKTKm 26.10.2022,

2-20-15758/39, p 11).

11. Apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu

otsustada. Kaebuse rahuldamise tingivad maakohtu olulised menetlusnormi rikkumised, mille

kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et ringkonnakohtu

juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.

12. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks,

tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse TsMS §

173 lg 3 teise lause järgi ja menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 6 järgi määrab

kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)