2-23-8691/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsus jõustus osaliselt 10.01.2026 RKK otsusega.

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8691

Tsiviilasi

U.N ja B.W hagi X.E vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2342,97 eurot ja 1991,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.N , isikukood XXX; elukoht Ropka 6-35,

Tartu;

Hageja B.W , isikukood XXX; elukoht samas;

Hagejate seaduslik esindaja S.M, isikukood XXX;

Kostja X.E , isikukood XXX;

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Birje

Kalmus ja vandeadvokaat Grete Kirsimaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

Eelistung 4. oktoober 2023, edasi kirjalik menetlus

istungisekretär Kärt Savisto

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.N-i hagi.

2. Välja mõista Virgo U.N S.M-i kasuks igakuine elatis alates

14. juunist 2023 kuni U.N-i täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1

alusel arvutatud summas, s.o 260,33 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista Virgo U.N S.M-i kasuks tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku

1. aprill 2023 kuni 13. juuni 2023 eest ühekordse summana 553,97 eurot.

4. Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue 79,50 euro ulatuses.

5. Välja mõista Virgo U.N S.M-i kasuks viivis tagasiulatuva elatise nõudelt 553,97

eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud märas alates

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 553,97

eurot.

6. Rahuldada B.W hagi.

7. Välja mõista Virgo B.W

S.M-i kasuks igakuine elatis alates

1. juulist 2023 kuni B.W täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1

alusel arvutatud summas, s.o 221,28 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

8. Välja mõista Virgo B.W S.M-i kasuks tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku

1. aprill 2023 kuni 13. juuni 2023 eest ühekordse summana 458,99 eurot.

9. Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue 79,50 euro ulatuses.

10. Välja mõista Virgo B.W S.M-i kasuks viivis tagasiulatuva elatise nõudelt 458,99

eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 458,99

eurot.

11. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval S.M-i arvelduskontole nr

EE847700771006487079, selgitusega „elatisraha“.

12. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

13. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealised lapsed.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. U.N ja B.W (hagejad) esitasid 14. juunil 2023 Tartu Maakohtule hagi X.E (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud määras

alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, samuti

tagasiulatuv elatis ajavahemiku 1. aprillist 2023 13. juunini 2023 eest U.N-ile 633,47

eurot ja B.W-le 538,49 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks

tagasiulatuvalt elatiselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hagejad

paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on laste püsiv elukoht ema juures, kus lapsed on elanud kogu

oma eluaja. Vanemate abielulised suhted lõppesid detsembris 2022. Hagejad ei ela

koos kostjaga alates 21. detsembrist 2022, mis kostja reisis Rootsi. Hagejatel puudub

vahelduv elukoht, hagejate elukorraldus on seotud ainult hagejate esindaja elukohaga,

kes korraldab kõiki hagejate igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ainsa vanemana

panuse hagejate eest hoolitsemisesse ja hagejate vajaduste katmisesse. Kostja on

osalenud hagejate ülalpidamises ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini

2023, arvestuse aluseks on hagejate esindaja poolt esitatud kulutšekid. Alates 1.

aprillist 2023 ei ole kostja hagejate ees ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsed viibivad

isa juures keskmiselt alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 6 sätestatud ööpäevade

arvu. Hagejate esindaja ei nõustu kostja seisukohtadega kostja poolt tehtud hagejate

ülalpidamiseks vajalike kulude kohta.

Hagejate esindaja seisukohast lähtuvalt ei ole tagasiulatuv nõue selline, mis oleks

kostjale ebamõistlikult koormav.

Poolelioleva tsiviilasja nr 2-23-14130 raames on 18. oktoobril 2023 tehtud

kohtumäärus, mille kohaselt viibivad hagejad alates 26. oktoobrist 2023 kostja juures

iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Hagejad on

kohtumääruse tegemisest alates olnud kostja juures 2023. aastal kokku viiel korral –

ajaperioodidel 26. - 29. oktoober; 9. - 12. november; 23. - 26. november; kostja soovil

lühendatult 8. - 10. detsember ja 21. - 24. detsember. Ühel korral on kostja hagejad

võtnud reedel pärast kooli (8. detsembril), ühel korral (23. - 26. november) on hageja

II kostjaga olnud 24. - 26. november, kuivõrd oli 23. novembril oli hageja II haige.

Hagejad on kostja juures 2023. aasta algusest kuni esialgse õiguskaitse korra kohaselt

välja antud kohtumääruse kehtima hakkamiseni viibinud kostjaga kokku 527 tundi

ehk 21 päeva ja 23 tundi. Esialgse õiguskaitse korra kohaselt oli alates 26. oktoobrist

2023 kuni aasta lõpuni hagejatel õigus kostjaga koos veeta veel 355 tundi ehk 14

päeva ja 19 tundi, tegelikkuses veetis hageja I kostjaga maksimaalselt 335 tundi

(kuivõrd reedesel päeval tuli hageja I pärast kooli hagejate esindaja elukohta ja kostja

võttis hageja I pärast oma tööpäeva) ehk ligikaudu 14 päeva ja hageja II 313 tundi ehk

13 päeva. Kokku on seega 2023. a kostja poolt hagejatega koos veedetud tundide arv

hageja I puhul 862 tundi ehk ligikaudu 36 päeva ja hageja II puhul 840 tundi ehk 35

päeva. Keskmiselt veetsid hagejad kostjaga 2023. a kokku vastavalt 3 päeva ja 2,9

päeva kuus. Ka esialgse õiguskaitse korra kohaselt on hagejate ja kostja koos

veedetav aeg kuus kokku 142 tundi ehk 5,9 päeva, seega alla PKS-i § 101 lõikes 6

sätestatud aja.

Puudub teadmine, millises ulatuses võivad hagejad hakata viibima kostjaga. Hagejad

ei ole ise soovinud kostjaga veeta võrdse osa ajast. Lisaks on kostja ebaõigelt asunud

seisukohale, et ülalpidamiskohustust saab täidetuks pidada juhul, kui lapsed on

mõlema vanema juures võrdse osa ajast. Lapse ülalpidamise kohustust täidetakse

siiski lapsevanemana oma kohustusi täites ning vahetult kulutusi tehes, mitte vaid

lapsega koos olemiseks vajalikke tunde täis nõutades, mis ilmselgelt on kostja ainsaks

eesmärgiks vältimaks ülalpidamiskohustuse täitmist.

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Vastuse kohaselt on hagejate kulutused ülepaisutatud. Kostja on panustanud laste

ülalpidamisse vahetult. Kostja arvates tuleb elatist vähendada seetõttu, et 2023. a

juulikuus on hagejad viibinud kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus ning välistatud ei

ole, et aasta lõpuks koguneb lastel kostja juures veedetud aega vähemalt 7 ööpäeva

kuus. Elatise nõue kuni 30. juunini 2023 ei ole põhjendatud, sest selle ajani olid

vanemad abielus ja laste kulud kaeti ühisvarast.

Hagejate ema takistab hagejatel kostja juures viibimist eesmärgiga, et elatise summa

tuleks võimalikult suur. Kostja on suhtlemise takistamise tõttu pöördunud kohtu poole

ning on taotlenud nn võrdset suhtluskorda, mille kohaselt hagejad viibiksid mõlema

vanema juures sama aja. Suhtluskorra arutamine on veel pooleli.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et jooksva elatise nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele,

tagasiulatuva elatise nõuded on põhjendatud osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

7. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et U.N ja B.W on S.M-i ja X.E

alaealised lapsed.

8. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et laste vanemad S.M ja X.E olid abielus kuni 30.

juunini 2023; X.E elab lastest eraldi sügisest 2022; U.N ja B.W elavad oma ema

S.M-i juures; ning et kohtus on pooleli suhtluskorra menetlus X.E avalduse alusel.

9. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps.

10. PKS § 100 lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on

elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (PKS § 100 lg 1).

11. PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette ehk hiljemalt iga

kuu esimeseks kuupäevaks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS

§ 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva

kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (PKS § 101 lg 6). Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele,

väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

12. Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

s.o 1 685 × 0,03 = 50,55 eurot ehk 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Arvestades, et

lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast

lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse

määrast, s.o 300,33 - (80 : 2) = 260,33 eurot. Seega on X.E-l kohustus tasuda U.N-i

ülalpidamiseks elatist 260,33 eurot kuus.

13. Arvestades, et laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis väheneb järgneva lapse puhul

elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega on X.E-l

kohustus tasuda B.W ülalpidamiseks elatist 221,28 eurot kuus.

14. Kohus leiab, et põhjusi elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimumi ei esine.

Miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik hagejate vajaduste rahuldamiseks

tehtud kulusid tõendada. Hagis toodud hagejate kulude loetelu on hagiavalduse

näidisvormi silmas pidades näitlik ja mittetäielik ega ole kalkuleeritud täpse

arvepidamise alusel, mida miinimummääras elatise nõudmine ka ei eelda. Seega ei ole

asjakohased kostja vastuväited selle kohta, et tegelikud kulutused on väiksemad.

15. Kostja on esitanud vastuväite, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud. Kostja on

esitanud tõendid, et ta on kandnud mitmeid kulusid, sh bussikaardid, telefoni kõneaeg,

koolitoit, elukoha elektri- ja kindlustusmaksed, telefoni ja arvuti, transpordikulud (dtl

75-107). Kostja esitatud kulud transpordi ja koolilõuna eest on suuresti tehtud

ajavahemikul, mille puhul tagasiulatuvat elatist ei nõuta, ning puudub selgus, kelle

eest need ülekanded on tehtud (dtl 90-91). Elektrikulude kohta on kostja esitanud

kaasomandis oleva kinnistuga seotud arveid (dtl 82-84) mis hagejate ülalpidamisse

mingilgi moel ei puutu. Ülejäänud elektriarved on ajavahemiku eest, mille eest ei ole

esitatud nõuet tagasiulatuvalt elatise maksmiseks. Asjassepuutumatud on kostja

esitatud kindlustusmaksed nii kaasomandis oleva kinnistu kohta kui ka kaasomandis

oleva kinnistu laenutagatiseks oleva korteri kohta (dtl 88-89). Väidetavalt hagejate

kõneaegadega seotud ülekanded on kostja poolt tõendamata. Arvutiost on tehtud enne

1. aprilli 2023 (3. märtsil 2023) (dtl 77) ehk enne seda aega, mis ajast kostja

ülalpidamiskohustust ei täida, pealegi oli tegemist sünnipäevakingitusega, mille ostu

panustasid nii mõlemad vanemad kui ka laps ise. Kostja on teinud ülekandeid

hagejate seaduslikule esindajale, kuid ülekannetel puudub selgitus (dtl 106).

16. Kohus märgib, et kostjal on õigus maksta hagejatele taskuraha või teha hagejatele

kulutusi, kuid see ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest.

17. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Kostja väitel viibivad lapsed ka tema juures, seejuures olid lapsed

kostjaga juulikuus 2023 üle seitsme ööpäeva ning kuna aasta ei ole veel läbi, siis ei

ole välistatud, et aasta lõpuks koguneb lastel isa juures veedetud aega vähemalt seitse

ööpäeva kuus. Hagejate seadusliku esindaja väitel ei ole lapsed keskmiselt ühes kuus

seitse ööpäeva isa juures. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmisel saab arvestada

üksnes käesolevat olukorda ja senini toimunud suhtlemist lahuselava vanemaga.

18. Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud esialgse

õiguskaitse määruse alusel viibivad hagejad alates 26. oktoobrist 2023 kostja juures

iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kell 20.00 kuni pühapäeva õhtuni kell

19.00. Seega kohtumääruse alusel peaksid hagejad viibima kostja juures ca 6 ööpäeva

kuus. Nimetatud ööpäevade arv ei ole piisav, et seda aluseks võtta elatise

vähendamisel. Veelgi enam, hagejate väitel on esialgse õiguskaitse alusel hagejad

kostja juures 2023. aastal määruses ettenähtud ajast vähem seoses lapse haigestumise

ja kostja enda sooviga.

19. Seega ei ole kostja tõendanud, et lapsed veedaksid säärasel määral aega tema juures,

et oleks alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetud ajaga.

20. Kohus selgitab, et väide, et tagasiulatuvalt elatise nõudmise aluseks oleval

ajavahemikul on üks vanem ülalpidamist andnud ühisvara arvel, ei ole tagasiulatuva

elatisenõude üle otsustamisel asjakohane. Tagasiulatuv elatisenõue on lapse nõue

vanema vastu. Ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid,

mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses. PKS § 34 lg 1 kohaselt peab

abikaasa, kes on kasutanud ühisvara oma lahusvara huvides, kasutatud vara väärtuse

hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka (vt Riigikohtu 25. mai 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 21).

21. Väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva seaduse alusel alaealise lapse elatise summa

võrreldes seaduses sätestatud korraga muutmine on võimalik üksnes erandkorras,

kuna seaduses sätestatud määr on individualiseeritud, võttes arvesse last ja tema

kasvatamist puudutavaid asjaolusid. Käesoleval juhul mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks puudub. Kostja on töövõimeline isik, kes teenib regulaarset

sissetulekut ning kellel puuduvad teised ülalpeetavad. Seetõttu puudub alus elatise

vähendamiseks.

22. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

23. Seega puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

24. Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates 1. aprillist 2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni.

25. Kohus leiab, et kostja vastuväited tagasiulatuva elatise nõudele ei ole tõendatud.

26. Asjas ei ole tõendatud poolte kokkulepet elatise tasumiseks kostja poolt teatud kulude

kandmise arvelt.

27. Kostja on teinud aprillis 2023 kaks ülekannet hagejate seaduslikule esindajale, 1.

aprillil 2023 summas 342,30 eurot selgitusega „laste kingitused, söök“ ja 17. aprillil

2023 summas 159 eurot selgitusega „laste kulud (söök, riided, trennid)“. Kohus

nõustub hagejaga, et elatis on mõeldud laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja

lastele tehtud hinnalisemate kingitustega seda tasaarveldada ei saa. Seega ei ole

õigustatud kostja seisukoht arvata selline kulu laste ülalpidamiskulude alla. Küll aga

tuleb kohtu arvates 17. aprillil 2023 tehtud ülekanne lugeda tehtuks laste

ülalpidamiseks ning selle võrra vähendada tagasiulatuva elatise summa suurust,

lugedes kummagi lapse osaks 79,50 eurot.

28. Kostja on tuginenud sellele, et tagasiulatuva elatise nõue on talle ebamõistlikult

koormav. Kohus leiab, et tagasiulatuva nõude suurust arvestades ei ole tegemist

olukorraga, kus tagasiulatuva elatise nõude võiks kostja asetada äärmiselt raskesse

olukorda või olla talle ebamõistlikult koormav.

29. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja

kasuks elatisevõlalt sissenõutavaks muutunud viivise alates kohtuotsuse tegemisest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendiga põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

30. Kohtu hinnangul on võimalik ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse

täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral võimalik nõuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud

elatise summa. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudelt saab viivist

nõuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus

märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju

olemasolu (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).

Kohus leiab, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise

väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui põhinõue.

31. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Maksmata elatis tuleb kostjal tasuda

viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja jooksev elatis PKS § 100 lg 4 järgi iga

kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku

esindaja S.M-i arvelduskontole nr EE847700771006487079, selgitusega „elatisraha“.

32. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik