2-23-135917/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135917

Tsiviilasi

B. P. , R. P. ja B. P. hagi A. P. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

B. P. hagi hind 1620 eurot

B. P. hagi hind 1620 eurot

R. P. hagi hind 1620 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: B. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Hageja II: R. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Hageja III: B. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Hagejate seaduslik esindaja: M. M. , e-post

xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx

Kostja: A. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxx@xxxxxxxxx

Kohtuistung

Protokollija

25. märts 2024

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B. P. , R. P. ja B. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A. P. elatis B. P. kasuks järgmiselt:

1.1. 1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;

1.2. 180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni B. P. täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxxxxxxx.

3. Välja mõista A. P. elatis R. P. kasuks järgmiselt:

1.1. 1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;

1.2. 180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni R. P. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxx.

4. Välja mõista A. P. elatis B. P. kasuks järgmiselt:

1.1. 1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;

1.2. 180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni B. P. täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. A. P. tasuda elatis M. M. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

7. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

8. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetluses oli B. P. , R. P. ja B. P. 8. septembri

2023 avaldus A. P. vastu 450 euro elatise saamiseks. A. P. esitas nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

B. P. (hageja I), R. P. (hageja II) ja B. P. (hageja III) esitasid 7. oktoobril 2023 Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 180 eurot

kuus iga hageja kasuks alates 1. septembrist 2023.

2. Hagiavalduse kohaselt elavad alaealised B. P. , R. P. ja B. P. alates 1. septembrist 2023

ema üürikorteris. Lapsed viibivad isa (kostja) juures kuu jooksul kokku neli ööpäeva.

Kostja ei ole alates septembrist 2023 laste ülalpidamises osalenud, v.a kuu jooksul neli

ööpäeva, mil lapsed viibivad temaga. B. käib isa juures kuu jooksul 2 ööpäeva, sest ei

soovi rohkem käia. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korter xxxxxxxxxxxxxxxxxx

alevikus. Hagejate seadusliku esindaja töötasu suurus on 750 eurot kuus. Peretoetus 929

eurot 18 senti laekub hagejate seaduslikule esindajale. Kostja varaline seisund ei ole teada.

Hageja I vajadusteks kulub 417 eurot kuus, hageja II vajadusteks 347 eurot kuus ja hageja

III vajadusteks 436 eurot 11 senti kuus. Hagejad paluvad iga hageja kasuks kostjalt välja

mõista 180 eurot kuus alates 1. septembrist 2023. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku

esindaja arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks

selgitusega „elatisraha lastele“.

Hagejate seaduslik esindaja lisab 17. novembri 2023 seisukohas, et laste kolimisel tema

juurde küsis ta pidevalt kostjalt laste ülalpidamise kohta, kuid vastust kostja ei andnud.

Hagejate seaduslik esindaja ei saa üüritulu.

Hagejate seadusliku esindaja 4. detsembri 2023 seisukoha järgi on kostjal alates 1.

detsembrist 2023 ka teine töökoht xxxxxxxxxxxxx-is. Kostja nimele on registreeritud

xxxxxxxxx, mille alt teostab ta mootorsõidukite remonttöid. Kontoväljavõttest on näha, et

kostja on hiljuti teinud suuri sissemakseid oma kontole ning kannab sealt raha oma

elukaaslase toetamiseks. Maikuus 2023 kinkis kostja ühe oma mootorratastest oma

elukaaslasele. Kostja andis teise mootorratta 13. juunil 2023 tasuta oma emale ning 9.

septembril 2023 andis isale auto. Kostja väidab, et tal puuduvad sõidukid, kuid

kontoväljavõtte kohaselt on enamus kulutustest tehtud just tanklates.

3. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Laste kostja juures viibimine on piiratud nende ema

keeldude tõttu. B. on äraostetud loaga poolenisti elada sõbranna juures, mille tõttu tema

õppeedukus on langenud. Alates lahutusest elas B. kostja juures ning kõik temaga seotud

kulud, v.a telefonikulu, tasus kostja. Kui lapsed elasid kostja juures, sai kostja laste

vajaduste täitmisega hakkama. xxx valla lastekaitse juures kokkulepitud lepingu järgi pidi

hagejate ema kandma peretoetustest kaks kolmandikku kostja pangakontole, kuid hagejate

ema rikkus seda pidevalt.

27. novembri 2023 seisukoha kohaselt puudub kostjal vara. Kostjal puuduvad isiklikud

sõidukid. Veel hiljuti omatud sõidukid on müüdud. Ülejäänud kostja nimel olevad sõidukid

on fantoomsõidukid, mida reaalselt pole olemas, kuid mida ei saa arvelt maha võtta.

Kostja leiab 5. detsembri 2023 seisukohas, et hagejate ema vähendab tahtlikult enda

toimetulekut, kandes raha elukaaslasele. Kostja töötab xxxxxxxxxxxxx-is hetkel ema

asendajana.

4. Eelistungitel 21. novembril 2023 ja 5. veebruaril 2023 arutas kohus pooltega kompromissi

sõlmimise võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Kostja selgitas, et tema

sissetulek on liiga väike, et maksta hagejate poolt taotletud summat. Kostja töötasu on 700

eurot kuus. Kostja elab üürikorteris. Kostja tasub üüri koos kommunaalkuludega 600 eurot.

Kostja nimel on autod, mida ei ole enam olemas. Lastekaitses on kokkulepitud suhtluskord

selliselt, et iga paarisnädala nädalavahetusel on lapsed reedest pühapäevani kostjaga.

xxxxxxxxx tegeleb autoremondiga, kuid on pakroti äärel. Kostja müüs Volvo 3500 euro ja

BMW 3200 euro eest ning kandis saadud sularaha oma pangakontole. Elukaaslasele

kingitud Kawasaki väärtus on umbes 2000 eurot. Kohtuistungil 25. märtsil 2024 jäi

hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse juurde ning kinnitas, et kostja ei ole lapsi

rahaliselt toetanud sel ajal, kui lapsed on tema juures elanud. Hagejate seadusliku esindaja

töötasu tõusis 800 eurole. Hagejate seadusliku esindaja üürikorteri üür on 250 eurot kuus,

mida tasub tema ema. Kostja nõustus tasuma igale lapsele elatist 120 eurot kuus, kuid

rohkemaks ei ole ta võimeline. Kostja otsib tasuvamat tööd. xxxxxxxxxxxxx-is teenib

kostja 100-200 eurot kuus, aga ainult siis, kui on vaja teha asendust.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt

täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

7. xxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja I), xxxxxxxxxxxx sündinud R. P. (hageja II) ja

xxxxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja III) vanemad on M. M. (hagejate seaduslik

esindaja) ja A. P. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 74-76). Vaidlust ei ole selle üle,

et hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning hagejad elavad alates 1. septembrist 2023

hagejate seadusliku esindaja juures (sellele leiab kinnitust ka kirjavahetusest dtl 110-120

ja 175-185).

8. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-19).

9. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hagejate ülalpidamiseks hagejate seaduslikule

esindajale elatist. Kostja on kohtumenetluse kestel sõnades väljendanud valmisolekut laste

ülalpidamiseks elatist tasuda kuni 120 eurot kuus iga lapse kohta, kuid sellele ei ole

järgnenud tegelikku tasumist. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealiste laste

ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista.

10. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus

määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

11. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist 180 eurot kuus iga hageja kasuks alates 1.

septembrist 2023, s.o alates hetkest, kui lapsed asusid elama ema juurde.

12. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa.

PKS § 101 alusel oleks miinimumelatise arvutamise käik september 2023 seisuga hagejate

puhul järgmine: PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini

2024 oli elatise baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast.

Lisanduv

summa

arvutatakse

vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel

avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks

1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 300,33

eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlust ei ole, et kostjate

seaduslikule esindajale laekub hagejate I ja II lapsetoetus kummagi puhul 80 eurot ja hageja

III puhul 100 eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis kuni 31. detsembrini

2023 oli 650 eurot kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud

kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 246,16 eurot. Võttes

sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul 206,16

eurot ja hageja III puhul 196,16 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Vaidlust ei ole, et PKS § 101 lg-s 6 nimetatud elatissumma vähendamise alust ei

esine. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat,

mistõttu saaks iga hageja elatise täismäära.

Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale

perele 450 eurot kuus (perehüvitise seaduse § 21 lg 2). Seega, PKS § 101 lg 5 sätestatut

arvestades, on alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 miinimumelatise summa

hagejate I ja II puhul 222,83 eurot ning hageja III puhul 212,83 eurot.

Pärast 1. aprillil 2024 aset leidnud indekseerimist, on kuni 31. märtsini 2025 elatise

baassummaks 272,76 eurot. 1. aprillil 2024 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli

eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1832 eurot, millest 3%

on 54,96 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 327,72 eurot. Eemaldades

elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga,

kes saavad toetust, moodustub 290,22 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool

lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul lõplikuks elatise miinimumsummaks

250,22 eurot ja hageja III puhul 240,22 eurot.

13. Eeltoodust tuleneb, et hagejate poolt nõutav elatissumma 180 eurot kuus hageja kohta on

väiksem kui elatise miinimum alates 1. septembrist 2023 kuni praeguse hetkeni. Seetõttu

ei ole hagejatel kohustust tõendada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurust.

14. Kuigi hagejad nõuavad elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja seisukohal,

et tema sissetulekud ei võimalda elatist sellises summas tasuda. Kostja on pidanud

võimalikuks tasuda igale hagejale 120 eurot kuus. Kostja on seega palunud elatise

väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist vähendada 120 eurole kuus.

15. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse

olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10).

PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist

alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole lisaks hagejatele teisi alaealisi lapsi.

Samuti ei väida kostja, et ta oleks töövõimetu. Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes

sellele, et tema sissetulek on väike.

16. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102

lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt

Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem

on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).

17. Kostja avaldas 21. novembri 2023 eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on

põhiharidus (dtl 123). Kohtuistungil 25. märtsil 2024 selgitas kostja, et ta on omandanud

koka ja lihatehnoloogi eriala, aga tegeleb sõidukite remondiga (dtl 454). Kostja on kohtule

esitanud oma töölepingu (dtl 186-187), millest nähtuvalt töötab kostja alates 1. aprillist

2023 elektrik-remondilukksepana xxxxxxxxxxxxxx-s. Töölepingu punktide 4 ja 5 järgi

töötab kostja osalise tööajaga, s.o 20 tundi nädalas, ning tema brutotöötasu on 750 eurot.

Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 331-385) kohaselt laekub temale töötasuna 700 eurot

kuus (v.a detsembris 2023, mil laekus 723 eurot). Kohtuistungil antud selgituste (dtl 454)

kohaselt on kostjal kehtiv tööleping ka xxxxxxxxxxxxx-iga, mille alusel on ta teatud

postiringidel asendajana töötanud ning teeninud kuus 100-200 eurot, kuid ainult siis, kui

on olnud asendust vaja. Kostja pangakontode väljavõtetel (dtl 331-396, 412-421)

xxxxxxxxxxxxx-i poolt tasutud töötasu ei kajastu. Kostjale kuulub xxxxxxxx, mis pakub

autoremondi teenust, kuid kostja sõnul ei ole hetkel selleks ruume ega võimalust.

xxxxxxxxx kontoväljavõtte kohaselt on konto lõppsaldo 10. oktoobri 2023 seisuga 2,72

eurot (dtl 92 ja 275). Kostjale ei kuulu kinnisvara. 27. novembri 2023 menetlusdokumendis

(dtl 127) on kostja avaldanud, et tal puuduvad isiklikud sõidukid. Veel hiljuti omatud

sõidukid on müüdud. Ülejäänud kostja nimel olevad sõidukid on fantoomsõidukid, mida

reaalselt pole olemas, kuid mida ei saa arvelt maha võtta. Kohtule esitatud sõiduki ostu-

müügilepingutest nähtub, et kostja on 1. mail 2023 võõrandanud G. T. sõiduki Kawasaki

Z750 (dtl 188), 13. juunil 2023 E. P. sõiduki BMW K1200LT (dtl 190) ja 9. septembril

2023 L. P. sõiduki Volvo V70 (dtl 189). Kostja selgitas 5. veebruari 2023 eelistungil (dtl

303-304), et kinkis mootorratta Kawasaki oma elukaaslasele, selle väärtus oli umbes 2000

eurot. Mootorratta BMW müüs 3200 euro eest ja sõiduauto Volvo 3500 euro eest sularahas,

mille kandis oma kontole. Kostja AS-i SEB Pank kontoväljavõttelt perioodi 1. mai 2023

kuni 8. veebruar 2024 kohta (dtl 331-385) nähtub, et kostja on teinud oma kontole sularaha

sissemakseid 1. mail 2023 510 eurot, 28. mail 2023 55 eurot, 8. juunil 2023 550 eurot, 27.

septembril 2023 235 eurot, 7. oktoobril 2023 1355 eurot, 22. oktoobril 2023 45 eurot, 3.

novembril 2023 210 eurot, 15. detsembril 2023 880 eurot ja 13. jaanuaril 2024 400 eurot,

kokku 4240 eurot. Arvestades sissemaksete kuupäevi ja summasid, ei leia kostja

kontoväljavõttelt kinnitust selle kohta, et ta oleks sõidukite müügist saadud sularaha oma

kontole kandnud. Eeltoodust võib järeldada, et kostja võõrandas sõidukid oma vanematele

näilikult, et kohtumenetluse ajal oma varalist seisu kehvemana näidata (seda väidet toetab

ka kohtule esitatud väljavõte sõidukiga Volvo V70 tehtud toimingutest, millest nähtuvalt

on omanikuvahetus vormistatud 23. novembril 2023, dtl 204-208) või ei kandnud kostja

sõidukite võõrandamisest saadud tulu oma pangakontole. Ühtlasi järeldub sissemaksetest,

et kostjal on lisaks töötasule olnud ka muud tulu.

18. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxxxxxxx alevikus (dtl 209-211)

ning 2009. aasta sõiduk Volvo S40 (dtl 212). Hagejate seaduslik esindaja töötab toitlustuse

klienditeenindajana xxxxxxxxxxxxxxx-s; hagejate seaduslik esindaja töötab täistööajaga

ning brutotöötasuga 786,59 eurot kuus (tööleping, dtl 278-279). Hagejate seadusliku

esindaja pangakonto väljavõtte (dtl 263-268) kohaselt on temale maist kuni novembrini

2023 töötasuna laekunud 750 eurot kuus. Kohtuistungil 25. märtsil 2024 täpsustas hagejate

seaduslik esindaja, et tema töötasu tõusis 800 eurole netos (dtl 454). Samuti selgitas

hagejate seaduslik esindaja, et temale kuuluv korter ei ole välja üüritud ning ta ei saa sealt

tulu. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt (dtl 213-268) ei nähtu, et

temale oleks laekunud perioodil 1. maist kuni 30. novembrini 2023 üüritulu.

19. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine ja

töövõimeline, põhiharidusega, omandanud koka ja lihatehnoloogi eriala, töötanud

autoremondi valdkonnas keretehniku ja elektrik-remondilukksepana, omab kogemust ka

ettevõtluses ning on väidetavalt mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige) seniste

sissetulekute suurendamiseks kas täiskoormusega töötades, töökohta vahetades või

ettevõtlusega tegutsedes. Kostja töötab alates 1. aprillist 2024 osalise tööajaga, s.t kostjal

on aega ja võimalust muu tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kostja selgitustest ja kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud

kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku

puudumise korral ka muu vara arvel. Kostjale kuulus vara (sõiduvahendid), mida oleks

olnud võimalik hagejatele ülalpidamise andmiseks müüa, kuid kostja võõrandas ühe

sõiduki tasuta (väärtus ca 2000 eurot) ning isegi kui kostja võõrandas teised kaks sõidukit

6700 euro eest, nagu kostja väitis, ei kasutanud ta saadud 6700 eurot hagejate

ülalpidamiseks. Eeltoodust järeldub, et kostjal on (olnud) võimalusi oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalike vahendite leidmiseks.

20. Hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, s.o 180 eurot kuus igale hagejale. See on

hagejate I ja II puhul 70,22 eurot ja hageja III puhul 60,22 eurot kuus vähem kui praegune

elatise miinimumsumma. Seega on hagejad juba nõuet esitades arvestanud kostja

väidetavalt raske majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et vähendades nõutavat

elatist kostja taotlusel veel 60 euro võrra lapse kohta (kostja on nõus tasuma 120 eurot), ei

ole laste minimaalne toimetulek enam tagatud. Üldteadaoleva elukalliduse taustal on

kallinenud ka laste ülalpidamise kulud. Hagejate seadusliku esindaja töötasu on samas

suurusjärgus nagu kostjal, seejuures töötab hagejate seaduslik esindaja täistööajaga. Nii

kostja kui hagejate seaduslik esindaja elavad üürikorteris, mõlemal on kanda nii üüri- kui

kommunaalkulu.

Mõlemad

saavad

kulusid

jagada

elukaaslasega.

Mõlema

kontoväljavõtetelt nähtuvad ülekanded elukaaslastele. Mõlemaid toetavad vanemad –

hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt tasub üüri tema ema (dtl 454); kostja

kontole teevad tema vanemad L. ja E. P. sagedasi rahalisi ülekandeid (dtl 331-385, 412-

421). Asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand, millelt tulu

saamine ei ole käesolevas menetluses tõendatud, ei aita tal lapsi ülal pidada ega mõjuta

kostja ülalpidamiskohustust. Samuti ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust asjaolu, et

hagejate seaduslikule esindajale laekuvad lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse summad.

Perehüvitistega on miinimumelatise summa kujunemisel arvestatud; hagejad nõuavad

miinimumist väiksemat elatist, mistõttu jääb laste suurem ülalpidamiskohustus nii ehk naa

hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta laste

ülalpidamise kulud veelgi suuremas osas hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohus on

seega seisukohal, et PKS § 102 lg 2 alusel elatise veelkordseks vähendamiseks põhjust ei

ole.

21. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista

igakuine elatis summas 180 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Käesolev vaidlus on

alguse saanud maksekäsu kiirmenetlusest, mille tõttu tuleb hagi lugeda hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg

2), s.o alates 8. septembrist 2023.

22. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023,

s.o 7 päeva eest enne hagiavalduse esitamist. Vaidlust ei ole selles, et alates 1. septembrist

2023 elavad kõik hagejad ema juures ning kostja ei ole neid ülal pidanud. Hagejad on

esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on 7. septembril

2023 küsinud kostjalt laste kulude katteks elatist (dtl 405).

PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12,

14; Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20).

Arvestades hagejate nõuet, on 1. septembri kuni 7. septembri 2023 eest tasumisele kuuluv

elatise summa 42 eurot hageja kohta, s.o kokku 126 eurot. Kohus leiab, et 126 euro suuruse

tagasiulatuva elatise nõude täitmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda, kuna tegemist on vaid 7-päevase elatisevõlaga, mille summa ei ole suur.

Hagejate toonased vajadused ja kostja toonane ülalpidamisvõime ei erine praegustest.

23. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus mõistab seega

elatise välja alates 1. septembrist 2023 kuni 30. aprillini 2024 1440 eurot iga hageja kohta

ning alates 1. maist 2024 180 eurot kuus iga hageja kohta kuni nende täisealiseks

saamiseni.

24. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hagejad on palunud elatise tasuda

hagejate seadusliku esindaja pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“ (dtl 73). Kostja ei ole otsuse täitmise korra

taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab

hagejate taotluse ning kohustab kostjat tasuma hagejate elatise hagejate seadusliku esindaja

nimetatud pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“.

25. Kohus jätab otsuse tegemisel tõenditena arvestamata hagejate seadusliku esindaja ja kostja

kirjavahetuse 5.-6. veebruaril 2024 (dtl 406-407), kuna sel ei ole elatise vaidluses tähtsust.

Samuti jätab kohus arvestamata hagejate poolt esitatud kostja kontoväljavõtte koos

märgetega sõidukiga tehtud toimingute kohta (dtl 200-203), kuna kontoväljavõte on kohtul

tervikuna juba olemas ning muus osas ei nähtu dokumendilt, milliste sõidukite kohta

andmed on esitatud. Kohus ei arvesta ka kostja poolt esitatud kontoväljavõtteid (dtl 94-

101, 129-174), kuna kohus nõudis pankadest ise andmed välja.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg

1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik