3-24-643/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-643 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri

28. veebruari 2024. a vastuse nr VRP-10/24/7-19 õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Taotluse esitaja/kaebaja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule 4. märtsil 2024 kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri 28. veebruari 2024. a vastuse nr VRP-10/24/7-19 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja põhjendas, et palus teavet enda esitatud kahjunõude kohta, et saada kahjunõue registreerituna tagasi. Kaebaja soovis teavet, millal tema kahjunõue on registreeritud, mitte lahendamise seisu kohta. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 6. märtsi 2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kaebaja esitas 6. märtsil 2024 Tartu Ringkonnkohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja soovib riigi õigusabi kaebuse tagastamise määruse vaidlustamiseks. Kaebaja märgib, et kohus rikub kaebaja õigusi.

4. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib ta esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu

6. märtsi 2024. a määruse peale.

5. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval asjas esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)