2-23-129620/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-129620

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A.S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2405,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: A.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OK Incure OÜ hagi A.S. vastu.

2. Välja mõista A.S.lt OK Incure OÜ kasuks võlgnevus 1984,85 eurot.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A.S. vastu intressi 192,09 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 178,80 euro

väljamõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 82,5% ulatuses A.S. kanda ja 17,5% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 350

eurot, millest 288,75 eurot mõista A.S.lt OK Incure OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.S. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Tsiviilasi nr 2-23-129620

2 (5)

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 27.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult A.S.lt (kostja) 2267,31 euro saamiseks. Kohus tegi 28.07.2023

makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

28.09.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 03.10.2023 hagiavalduse käiguta ning

määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

(sh krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja

kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja

poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui

suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste

nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuda täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile

ja esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule

kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Hageja esitas 17.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A.S. vastu põhivõlgnevuse

1984,85 euro, intressi 192,09 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 178,80 euro ja võla

sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 350,00 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3. Pärnu Maakohus võttis 23.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 18.03.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

4. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

4.1. Hagiavalduse kohaselt BB Finance OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 23.01.2023

laenulepingu nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 1984,85 eurot.

Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 34,29% aastas ja viivisemääras 24%

aastas.

Tsiviilasi nr 2-23-129620

3 (5)

4.2. Enne laenuotsuse tegemist kontrollis laenuandja lisaks kostja poolt esitatud andmetele ka

kostja tausta, tehes päringud avalikest andmebaasidest. Andmete analüüsimisel oli laenuandja

veendumusel, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi (igakuine osamakse

99,41 kuus) kokkulepitud tingimustel.

4.3. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid. Kuna

kostja võlgnevust ei likvideerinud hiljemalt 01.06.2023 ning oli täielikult viivituses vähemalt

kolme järjestikuse 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamakse tasumisega, ütles

laenuandja lepingu üles 02.06.2023.

4.4. Laenuandja loovutas 03.06.2023 kostja vastase nõude hagejale. Lepingu alusel nõuab

hageja intressi 192,09 eurot ja viivist põhivõla summalt 178,80 eurot.

4.5. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud kogusummas 50 eurot lähtudes

VÕS 1132 lõikes 1 sätestatust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-st 3.

5. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

5.1. Dokumendid toimetati kostjale TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 18.03.2024 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 01.04.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 23.01.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1 lg 5, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks

on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma

(VÕS § 396 lg 1). Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS

§ 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

Tsiviilasi nr 2-23-129620

4 (5)

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4

kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse

korral tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas

nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse

kohta.

Krediidiandja

kohustuseks

on

hinnata

krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

12. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei

nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et laenuandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti

krediidivõtja maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka

krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata

kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust.

13. Eeltoodust tulenevalt rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus

VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates

lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab

kohus rahuldamata hageja intressinõude ja võla sissenõudmiskulud. Kostja on saanud

laenulepingu alusel 1984,85 eurot, mida kostja esitatud asjaoludel tagastanud ei ole (kostja ei

ole ühtegi tagasimakset teinud), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1984,85 eurot.

14. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

Tsiviilasi nr 2-23-129620

5 (5)

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 82,5% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

288,75 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik