2-24-100316/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK. V. esitas alaealise lapse K. V. nimel 06.01.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. M. elatise saamiseks 250 eurot kuus. Kohus tegi 09.01.2024. a M. makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 16.01.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Legislator headnote
AI generated2-24-100316/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-100316
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-100316 Tsiviilasi
K. V. hagi R. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx); seaduslik esindaja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:); Kostja: R. M.
(isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 09.04.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja K. V. (seadusliku esindaja K. V. kaudu) ja kostja R. M. vahel 09.04.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. R. M. maksab lapsele K. V. elatist alates 1. maist 2024. a 260 eurot kuus. Seda elatise summat muudetakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 (s.o elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja elatise summale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast).
1.2. R. M. maksab lapsele K. V. elatist tagasiulatuvalt 2023. aasta 8 kuu eest ja
2024. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli eest kokku 2400 eurot, millise summa maksab R. M. K. V. osade kaupa igakuiste osamaksetena 24 kuu jooksul alates 1. maist 2024. a, tasudes igakuiselt lisaks punktis 1.1. kokku lepitud jooksvale elatisele 100 eurot.
1.3. R. M. maksab punktides 1.1. ja 1.2. kokku lepitud elatisemaksed K. V. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx) hiljemalt iga kuu viimasel kuupäeval.
1.4. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-100316 menetlus.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. K. V. esitas alaealise lapse K. V. nimel 06.01.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. M. elatise saamiseks 250 eurot kuus. Kohus tegi 09.01.2024. a
R. M. makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 16.01.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 13.02.2024. a esitas K. V. lapse K. V. nimel Tartu Maakohtule hagiavalduse R. M. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja K. V. K. V. ja kostja R. M. ühine alaealine laps, sündinud 21.02.2012. a. Hageja elab alates oma sünnist emaga. Isaga, s.o kostjaga hageja koos ei ela ja kostja ei osale lapse kasvatamisel ning hageja kostjaga ei kohtu. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks elatist ebaregulaarsetel aegadel. Eelmisel aastal tasus kostja neljal kuul elatist kokku summas 800 eurot. Kostja annab pidevalt lubadusi elatist maksta, aga tegelikult ei maksa. Hagejal puudub kindlustunne, et midagi muutub. Hageja esindaja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alates hagi esitamisest seaduse alusel arvutatud summas ning tagasiulatuvalt 2023. aasta kaheksa kuu eest kokku 1600 eurot, s.o arvestusega 200 eurot kuus.
3. Kohus võttis hagi 20.02.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4. Kostja, R. M. , esitas 20.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel sõlmisid nad K. V. lapse sündides kirjalikult kokku, et kostja maksab elatist 200 eurot kuus. Kostja on nõus, et elatise summa on vastavalt kokkuleppele ka edaspidi 200 eurot kuus. Elatise nõudele suuremas ulatuses vaidles kostja vastu. Kostja tõi välja, et ta ei ole kunagi hageja elus osalenud ega lapsega isegi mitte aega koos veetnud. Hetkel on kostjal oma pere, kus on kasvamas kolm alaealist last ja lisaks on kostjal abikaasa, kes kuni lapse 3. aastaseks saamiseni on kostja ülalpidamisel.
5. Hageja seaduslik esindaja esitas 21.02.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja esindaja teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu ja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.
6. 09.04.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja
K. V. ja kostja R. M. . Pooled jõudsid istungil elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask Kohtunik