2-22-141491/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-141491

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4901,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: G.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi G.K. vastu.

2. Välja mõista G.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 2994,74 eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi G.K. vastu intressi 267,10 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 544,06 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista G.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2994,74 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-141491 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 65,99% ulatuses G.K. kanda ja 34,01% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 730 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560 euro, hageja lepingulise esindaja

tasu 150 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot), millest 481,73

eurot mõista G.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on G.K. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-141491

2 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 31.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3645,07 euro saamiseks. Kohus tegi 03.11.2022 võlgnikule

makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 01.12.2022 maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 06.12.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 03.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.K. vastu

põhivõlgnevuse 2994,74 euro, intressi 267,10 euro, sissenõudekulude 50,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 544,06 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates

04.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9%

aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 560,00 eurot ning hageja

õigusabikulud 600,00 eurot. Hageja 30.01.2023 teatas, et jääb sissenõudmiskulude nõude

juurde ja ei soovi seda muuta. Hageja 13.07.2023 selgitas, et kostja poolt edastatud andmete

põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest.

4. Pärnu Maakohus võttis 08.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 08.02.2024. G.K. esitas

22.02.2024 hagiavaldusele vastuse.

5. Pärnu Maakohus 04.03.2024 pooltele tähtaja 3 nädalat kompromissi sõlmimiseks ja kohtule

esitamiseks. Kohus leidis, et kompromissi sõlmimine on mõistlik mõlemale poolele. Hagejal

Tsiviilasi nr 2-22-141491

3 (6)

tuli kriitiliselt üle vaadata kõik kõrvalnõuded ning teha nende osas järeleandmine, kostjal oli

võimalus tasuda võlgnevus osamaksetena. Kohus selgitas, et kui kohus peaks tuvastama, et

hageja ei ole kõiki seaduses sätestatud nõudeid seoses tarbijakrediidilepinguga täitnud, ei

vabasta see kostjat laenu tagastamisest ning sellelt seaduses sätestatud intressi maksmisest.

Kostja ja hageja said kohtu ettepaneku kätte vastavalt 04.03.2024 ja 14.03.2024, pooled

määratud tähtaja jooksul kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

6. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

6.1. Hagiavalduse kohaselt PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 24.01.2021

krediidikonto lepingu nr. KK3596853, mille alusel kostja on kasutanud krediiti 2994,71 eurot,

mida kostja tagastanud ei ole. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. 27.06.2022 ütles krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja loovutas 28.06.2022

kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Krediidiandja krediiti andes

järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja konto väljavõtet.

6.2. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 34,9% aastas. Krediidiandja on

esitanud kostjale arveid maksetähtajaga 12.04.2022, 12.05.2022, 12.06.2022 kokku summas

267,10 eurot (90,00 + 87,10 + 90,00). Kostja intressi tasunud ei ole.

6.3. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2

sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis koosneb: 07.07.2022 - tasulise

kirja saatmine 25 eurot; 25.07.2022 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.09.2022 – tasulise kirja

saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

6.4. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2994,74 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.01.2023

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,9%.

6.5. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

7. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

7.1. Dokumendid toimetati kostjale 08.02.2024. Kostja võttis hagi õigeks ja tunnistas

hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Samuti palus kostja kohtul vähendada kõrvalnõuete

(intressi ja viivise) määra seadusele vastava lubatud määrani.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tsiviilasi nr 2-22-141491

4 (6)

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja

kohaselt täitnud krediidiandjaga 24.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr KK3596853

tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

11. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

13. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse

kohta.

Krediidiandja

kohustuseks

on

hinnata

krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

Tsiviilasi nr 2-22-141491

5 (6)

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

14. Hageja poolt esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete

alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud, et kostja igakuine sissetulek on

850 eurot, milles on maha arvatud igakuised väljaminekud 0,00 eurot, elamiskulud 300,00 eurot

ja taotletava laenu osamakse 49,98 eurot. Nähtuvalt kohtule esitatud kostja pensioniregistrist

oli kostja töötasu perioodil 26.02.2020 kuni 30.06.2020 vahemikus 571,40 eurot kuni 622,87

eurot. Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 04.02.2020 kuni 02.08.2020 nähtub, et kostja

töötasu on olnud vahemikus 728,53 eurot kuni 797,32 eurot. Kohtule ei ole esitatud selgitust

selle kohta, miks on laenuandja arvestanud kostja igakuiseks sissetulekuks 850,00 eurot.

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostjal tasunud Coop Finants AS-le 5 erineva

laenulepingu alusel igakuiseid osamakseid (veebruaris 2020 maksed kogusummas 130,52

eurot, märtsis 2020 maksed kogusummas 201,87, aprillis 2020 maksed kogusummas 211,21

eurot, juunis 2020 maksed kogusummas 140,88 eurot, juulis 2020 maksed kogusummas 157,88

eurot). Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks nimetatud makseid arvestanud krediidi

andmisel. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud oma pangakontole 24-l korral

sularahas sissemakseid kogusummas 3270 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja

oleks raha päritolu kohta küsimusi esitanud. Pangakonto väljavõttest on kostja korduvalt teinud

ülekandeid oma teis(t)e pangakonto(de) vahel, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja

oleks kostjal palunud esitada ka teiste pangakontode väljavõtteid.

15. Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et

krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides

tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja piisavalt andmeid kohtule esitanud

ei ole. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg

7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu

sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus

rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud. Kostja on kasutanud krediiti 2994,74 eurot,

mida kostja tagastanud ei ole, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2994,74 eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-22-141491

6 (6)

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

17. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 560 eurot, kuna riigilõivude tasumine on

nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

18. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 600,00 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 600,00 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 5 tundi summas 600,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma

käibemaksuta. Kohus mõistab lisaks kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulude katteks.

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 65,99% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

481,73 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude

nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

20. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik