3-23-1870/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1870

Haldusasi

A.A. kaebus Mustvee Vallavalitsuse 18. veebruari 2021.

a korraldusega antud projekteerimistingimuste ja 4. märtsi

2021. a korraldusega antud päikeseelektrijaama ehitusloa

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. septembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – A.A.

Esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann

Vastustaja – Mustvee Vallavalitsus

Kolmandad isikud – X.X. ja Redang OÜ

Esindaja vandeadvokaat Raul Keba

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmandate isikute määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.

septembri 2023. a määrus muutmata.

2. Jätta kolmandate isikute taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab menetluse lõpetamata

jätmist. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavalitsus andis 18. veebruari 2021. a korraldusega

nr 118

projekteerimistingimused Mustvee vallas Kõveriku külas X.X.-ile kuuluvale Xxx

maaüksusele (katastritunnus xxx) rajatava päikeseelektrijaama ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimused kanti 19. veebruaril 2021 ehitisregistrisse numbriga

2111802/01504. Korralduse põhjenduste kohaselt on Xxx maaüksuse suurus 15,11 ha ja

sihtotstarve maatulundusmaa. Detailplaneeringu kohustust ei ole. Päikeseelektrijaam ei ole

olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei ulatu

naaberkinnistutele. Isikuid või asutusi, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine

puudutada, ei ole teada.

Mustvee Vallavalitsus andis 4. märtsi 2021. a korraldusega nr 140 ehitusloa Mustvee vallas

Kõveriku külas Xxx katastriüksusele (katastritunnus xxx) päikeseelektrijaama rajamiseks.

Ehitusluba kanti 5. märtsil 2021 ehitisregistrisse numbriga 2112271/06394. Ehitusloast ei

nähtu võimalike puudutatud isikute kaasamine või selle kaalumine.

2023. a 17. mail muudeti Xxx kinnistu koosseisu ning kinnistu jagati kaheks - Xxx ja xxx.

Viimati mainitule rajatakse päikeseelektrijaam, mille osas kuulub hoonestusõigus Redang

OÜ-le.

2. Xxx kinnistu omanik A.A. esitas 23. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse

projekteerimis-tingimuste ja ehitusloa tühistamise nõudes. Kaebajale kuulub Xxx ja xxx

kinnistutega piirnev naaberkinnisasi, mis asub Mustvee vallas Kõveriku külas. Kaebaja

omandas kinnisasja eesmärgiga rajada sinna üksikelamu ja abihooned. 2020. aastal on

kinnisasjale rajatud puurkaev, septik ja imbsüsteem ning 11. oktoobril 2022 on kaebajale

väljastatud ehitusluba. Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses.

Kaebajat ei kaasatud menetlusse projekteerimistingimuste ega ehitusloa andmisel.

Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses. Arvestades

päikesepargi suurust (1,34 ha), rikuvad projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebaja

omandipõhiõigust. Massiivne päikeseelektrijaam vähendab kaebaja kinnistu väärtust, kuna

senine hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö on rikutud.

Päikeseelektrijaamaga võib kaasneda päikesepaneelide peegeldusest tulenev valgusreostus,

paneelide peegelduv pool on kaebaja kinnisasja poole. Piiratud on kaebaja võimalus istutada

oma kinnisasjale puid. Vastustaja ei ole kaebajale projekteerimistingimusi ega ehitusluba

teatavaks teinud. Kaebaja märkas 24. juulil 2023 naaberkinnisasjal ehitamist ja pöördus teabe

saamiseks vastustaja poole. Kaebaja sai vastustaja 17. augusti 2023. a kirjast teada

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest, Xxx katastriüksuse jagamisest xxx ja Xxx

katastriüksusteks ning sellest, et 18. juulil 2023 esitati ehitisregistrisse ehitamise alustamise

teatis.

Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tartu Halduskohus

rahuldas ning peatas 25. augusti 2023. a määrusega ehitusloa kehtivuse kuni 29. septembrini

2023.

3. Tartu Halduskohus kaasas 22. septembri 2023. a määrusega menetlusse kolmandate

isikutena X.X.-i ja Redang OÜ ning jättis rahuldamata kolmandate isikute taotluse menetluse

lõpetamiseks. Ühtlasi jätkas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et

Mustvee Vallavalitsuse 4. märtsi 2021. a korraldus nr 140, millega väljastati ehitusluba ja

selle korralduse alusel väljastatud ehitusloa nr 2112271/06394 kehtivus on peatatud kuni

kohtuotsuse või kohtuasja lõpetanud määruse jõustumiseni. Halduskohtu määruse

põhjendused olid järgnevad.

3.1. Redang OÜ on vaidlusaluse ehitusõiguse alusel rajatava ehitise omanik. X.X.-i kaasas

halduskohus põhjusel, et reaalselt asub ehitis talle kuuluval maatükil.

3.2. Halduskohus leidis, et kaebus on tähtaegne. Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste

või ehitusloa andmist kaebajale teatavaks teinud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil

teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse

kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus selgitas 16. juuni 2021.a määruses asjas 3-20-999

viidetega varasemale kohtupraktikale, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul

hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal

haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või

mitte. Kui isik sai haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks

tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi. Kui haldusakti pole isikule

teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt,

peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks

tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul

pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning

pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-

päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks

tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse

esitanud. Ei ole tõendatud, et vastustaja oleks ka pärast kaebaja 9. augusti 2023. a nõude

saamist kaebajale haldusaktid teatavaks teinud. Vastustaja edastas 17. augustil 2023 kaebajale

teabe, mille põhjal kaebajal oli võimalik tutvuda ehitusloaga ehitisregistris, s.o

ehitisregistrisse kantud ehitusloa numbriga. Projekteerimistingimusi vastustaja ei maininud.

Kaebaja avaldustest tuleneb, et ta tutvus haldusaktidega ehitisregistris pärast selle teabe

saamist. Seega ei saa olla vaidlust, et kaebaja esitas kaebuse 30 päeva jooksul arvates sellest,

kui haldusaktide sisu talle teatavaks sai. Kolmandad isikud on seisukohal, et kaebaja oleks

pidanud tema ja X.X.-i vahel 13. juunil 2023 toimunud kohtumise alusel mõistma, et

projekteerimistingimused ja ehitusluba on antud. Kaebaja kirjeldab kohtumist sedasi, et

põhiosas arutati juurdepääsu küsimusi, X.X.-i kavatsus rajada päikeseelektrijaam oli

kõrvalteema ning X.X. ei edastanud talle selget teavet, et ehitusluba on juba antud. X.X.-i

kirjelduse põhjal oli kohtumise peateemaks päikeseelektrijaama rajamine ning ta ütles

kaebajale, et ehitusluba on antud. Halduskohus asus seisukohale, et ülekaalus on asjaolud, mis

kaudselt toetavad kaebaja väidet. Kui 13. juunil 2023 aset leidnud kohtumisel arutati

kinnisasjadele juurdepääsu tagamist nii õiguslikust aspektist kui ka tee rajamise ja korrashoiu

seisukohast ning peeti lisaks läbirääkimisi teeniva kinnisasja omanikuga, on usutav, et

kohtumise põhirõhk oli kinnisasjadele juurdepääsu korraldamisel. Seda toetab asjaolu, et

kaebaja pöördus telefoni teel X.X.-i poole juba 7. juunil 2023 ning vestlus kestis 11 minutit

24 sekundit, võrdluseks X.X.-i viidatud 13. juuni 2023. a kõne kaebajale kestis 1 minut 27

sekundit. Samuti see, et peagi pärast kohtumist sõlmiti teeservituudi seadmise leping. Kohut

ei veena kolmandate isikute arusaam, et X.X. edastas kaebajale 13. juuni 2023. a kohtumisel

või 5. juulil 2023 teeservituudi seadmise lepingu sõlmimisel piisavalt selgelt ja üheselt

mõistetavalt teabe, et juba rohkem kui kaks aastat tagasi on vastustaja andnud välja

projekteerimistingimused ja ehitusloa, millest kaebaja seniajani midagi ei teadnud. Usutav on

kaebaja väide, et ta sai aru, et päikeseelektrijaama rajamine on kavas tulevikus ja selle

ehitamiseks vajalikke õigustoiminguid alles tehakse ning ehitustööde avastamine 24. juulil

2023 tuli talle üllatusena. Kaebaja ei oleks ka ehitisregistrist teavet otsides jõudnud vajaliku

teabeni, sest oli toimunud naaberkinnisasja jagamine ning ehitusluba oli seotud varasema

katastritunnusega. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

3.3. HKMS § 249 lg-de 1 ja 3 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimuseks, et

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks, ning esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb kaaluda avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ehitamise jätkamise ja

valminud ehitisele kasutusloa andmise korral kaotab kaebaja õiguse nõuda ehitusloa

tühistamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tekkida olukord, kus ka kaebuse

rahuldamise korral ei saavuta kaebaja seda, et ehitis kõrvaldatakse. Seda ei muuda ka asjaolu,

et päikeseelektrijaama ehitustööd on suuremas osas tehtud. Oluline ei ole mitte üksnes

ehitustööde lõpuleviimine, vaid ka valminud ehitisele kasutusloa andmine ja selle kasutusele

võtmine. Kui ehitusloa kehtivus on peatatud, ei ole ehitisele kasutusloa andmine võimalik.

Halduskohus nentis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kolmandatele isikutele

ebameeldivusi põhjustada, kuid need ei kaalu üles kaebaja õigust, et esialgset õiguskaitset

kohaldataks. Halduskohus märkis, et kui peaks juhtuma, et vaidluse tulemusena selgub, et

vastustaja andis projekteerimistingimused ja ehitusloa õigusvastaselt, saavad kolmandad

isikud esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Esialgse õiguskaitse kehtivusajal on

võimalik anda luba selliste tööde tegemiseks, mis on vajalikud poolelioleva ehitise säilimise

tagamiseks vaidluse ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kolmandad isikud esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad Tartu

Halduskohtu 22. septembri 2023. a määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata nende

taotlus menetluse lõpetamiseks ning jätkati esialgse õiguskaitse kohaldamist. Alternatiivselt

paluvad kolmandad isikud võimaldada jätkata ehitusloa alusel ehitamist osas, mis puudutab

videovalvet (kaamerate paigaldamist) ning piirdeaia ehitamist. Määruskaebuse põhjendused

on järgnevad.

4.1. 13. juunil 2023 toimunud kohtumise käigus arutasid X.X. ja kaebaja xxx kinnistule

päikesepargi rajamist, sh käisid nad läbi Xxx maaüksuse omaniku juurest. Seal lepiti kokku

servituudi seadmises Xxx maaüksusele, et kaebaja pääseks ligi talle kuuluvale Xxx kinnistule

ning kolmandad isikud pääseksid ligi xxx ja Xxx kinnistule. Sama kohtumise käigus selgitas

X.X. kaebajale, et xxxkinnistule on väljastatud ehitusluba päikesepargi rajamiseks ning lepiti

kokku päikesepargi ja kaebaja kinnistule viiva juurdepääsutee rekonstrueerimises sügisel.

Selle väite kinnituseks esitasid kolmandad isikud koos määruskaebusega Xxx maaüksuse

omaniku 2. oktoobri 2023. a selgituse. Sellest tulenevalt on väär halduskohtu järeldus, et

ülekaalus on asjaolud, mis kaudselt toetavad kaebaja väidet nagu ei oleks 13. juunil 2023 aset

leidnud kohtumisel päikesepargi ehitusloast juttu tulnud. Kaebajale pidi jutuajamise järgselt

olema selge, et päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusluba ja lähiajal kavatsevad

kolmandad isikud alustada päikesepargi ehitamisega. Järelikult sai kaebaja ehitusloa

olemasolust teada juba 13. juunil 2023, mitte 24. juulil 2023 nagu väidab kaebaja. Xxx

kinnistut niidetakse suvel korduvalt ja seetõttu pidi päikesepargi ehitamine olema kaebajale

näha juba enne 24. juulit 2023. Kolmandad isikud tõid veel välja, et kui kaebaja sai

ehitusloast teada 13. juunil 2023, ei saa kohtusse pöördumiseks kulunud kaht kuud pidada

mõistlikuks ajaks, mistõttu on 23. augustil 2023 esitatud kaebus mittetähtaegne.

4.2. Kolmandad isikud ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et juba valmis ehitatud ehitisele

kasutusloa andmine ei ole võimalik juhul, kui ehitusloa kehtivus on peatatud. Kasutusloa

väljastamisest keeldumise alused on loetletud ehitusseadustiku (EhS) §-s 55. Nimetatud

sättest ei tulene keeldu kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus ehitusloa kehtivus on

peatatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et seadus ei näe ette absoluutset keeldu anda

kasutusluba ka ehitistele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel, eeldusel, et

kasutusloa andmine ei too kaasa avalike huvide ning kolmandate isikute õiguste ülemäärast

riivet või rikkumist (RKHKo asjas nr 3-3-1-69-16; nr 3-15-873).

4.3. Kui kohus ei rahulda taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamiseks, paluvad

kolmandad isikud lubada vaidlustatud ehitusloa alusel rajada projektikohane piirdeaed ja

valvekaamerad, mis kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ei saa. Nende asjade rajamine ei too kaasa

kahjuliku tagajärje ohtu ning kaebuse rahuldamise korral ei oleks piirdeaia ja kaamerate

demonteerimine liigseid kulutusi kaasatoov. Piirdeaia ja kaamerateta ei ole võimalik

päikeseparki kindlustada, mistõttu esineb reaalne oht, et paneelide kahjustamise või varguse

korral kannab kogu kahju Redang OÜ. Nimetatud äriühing võttis Luminor Bank AS-ilt

päikesepargi rajamiseks laenu ligi 60 000 eurot ning seadis selle tagatiseks xxx ja Xxx

kinnistule hüpoteegi. Laenuleping näeb ette päikesepargi kindlustamise kohustuse, mille

rikkumise korral on pangal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda.

5. Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles märgib, et nõustub kolmandate isikute

esitatud määruskaebuse ja selle põhjendustega.

6. Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta kolmandate isikute määruskaebus

rahuldamata järgnevatel põhjendustel.

6.1. Kaebaja nõustub halduskohtu määruses esitatud arusaamaga, et kaebus on tähtaegne.

Kolmandate isikute määruskaebus ei lükka ümber halduskohtu seisukohti. Kaebaja leiab, et

määruskaebusele lisatud Xxx kinnistu omaniku selgitus tuleb tagastada või jätta

määruskaebuse lahendamisel arvestamata. HKMS § 56 lg 2 kohaselt võivad

halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de

251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud

tõendid. Määruskaebusele lisatud isiku selgitus ei vasta ühelegi TsMS § 251–305 ega HKMS-

is nimetatud tõendi liigile. Sisuliselt on tegemist tunnistaja ütlustega. TsMS §-de 252 ja 262

kohaselt saab tunnistaja ütlusi anda kohtuistungil või TsMS §-s 253 sätestatud juhul

kirjalikult, kusjuures tunnistaja peab vastavalt TsMS § 262 lg-le 2 olema hoiatatud. Praegusel

juhul ei ole TsMS-is tunnistaja ütlustele sätestatud nõuded täidetud, mistõttu ei saa seda

tõendina arvestada. Kui ringkonnakohus peaks siiski nimetatud dokumendi vastu võtma ja

sellega asja lahendamisel arvestama, märgib kaebaja, et Xxx kinnistu omaniku selgitustest ei

nähtu selgesõnaliselt, et kaebaja kuulis, et X.X. oli öelnud, et hakkab suvel oma kinnistu

heinamaale päikeseparki ehitama. Neist selgub, et Xxx kinnistu omanik oli päikesepargi

ehitusloast saanud teada juba kahe aasta eest vallalehest. Ei ole välistatud, et kui X.X. mainis

kohtumisel päikesepargi rajamist, tegi Xxx kinnistu omanik ise sellest järelduse, et tegemist

on kaks aastat tagasi väljastatud ehitusloaga, kuna ta oli sellest ise teadlik vallalehes olnud

info tõttu. Kaebaja ei ela veel Xxx kinnistul. Talle on alles väljastatud ehitusluba kinnistule

üksikelamu püstitamiseks. Ehitustöödega ei ole ta veel algust teinud. Kaebajani ei ole

vallalehes olnud info jõudnud. Kuna kaebajal puudus varasem teadmine päikesepargi rajamise

kohta, ei saanud ta vestluses kuuldu põhjal aru nii, et ehitusluba on juba väljastatud, vaid ta

mõistis seda selliselt, et päikeseelektrijaama rajamine on plaanis kaugemas tulevikus. Kaebaja

eeldas, et kui ehitusloa menetlusega alustatakse, teavitatakse teda sellest.

6.2. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta pidi päikeseelektrijaama ehitamisest saama teada varem

kui 24. juulil 2023. Valla 17. augusti 2023. a kirja kohaselt esitati ehitisregistrisse

päikeseelektrijaama ehitamise teatis 18. juulil 2023. EhS § 43 lg 1 kohaselt on ehitusloa

taotlenud isik kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise

alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Seega pidid päikeseelektrijaama ehitustööd

algama mitte varem kui 22. juulil 2023, mis oli laupäev. Esimene tööpäev, mil

ehitusseadustiku kohaselt oli võimalik alustada päikeseelektrijaama rajamisega, oli 24. juuli

2023. Isegi kui kolmandad isikud tegid enne seda kaebaja naaberkinnistul ettevalmistavaid

töid, ei pidanud kaebaja sellest aru saama, et on asutud rajama päikeseelektrijaama.

6.3. Kaebaja rõhutab, et vastustaja on andnud talle ehitusloa üksikelamu püstitamiseks ja ta on

sellega seoses teinud ka ettevalmistusi. Vastustaja rikkus olulisel määral tema õigusi, kui

andis maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale projekteerimistingimused ja ehitusloa 1,34

ha suuruse päikeseelektrijaama rajamiseks, mis paikneb kaebaja kinnistu piirist 7 m kaugusel

ning jättis seejuures kaebaja menetlusse üldse kaasamata ning tema arvamuse ja seisukohad

ära kuulamata ning põhjendatud huvid kaalumata. Kui kaebaja oleks 13. juunil 2023

toimunud vestlusest saanud aru selliselt, et ehitusluba on väljastatud, oleks ta varem

pöördunud vastustaja poole dokumentide väljanõudmiseks. Kaebajal puudus põhjus sellega

viivitamiseks. Kaebaja asus oma õigusi kaitsma koheselt, kui sai aru, et tema õigusi võib olla

rikutud. Kaebaja ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud.

6.4. Halduskohus on esialgset õiguskaitset õigesti kohaldanud. Põhjendamatu on kolmandate

isikute seisukoht, et kuna EhS § 55 ei sisalda keeldu kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus

ehitusloa kehtivus on peatatud, ei takista ehitusloa kehtivuse peatamine kasutusloa

väljastamist. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on

täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kuna halduskohus peatas esialgse õiguskaitse

korras ehitusloa kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni, ei ole kolmandatel isikutel hetkel

kehtivat ehitusluba, mille alusel nad saaksid kasutusluba taotleda. Sisuliselt on tegemist EhS §

55 p-s 3 nimetatud olukorraga – ehitis ei vasta ehitusloale, sest puudub kehtiv ehitusluba.

Viited Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-3-1-69-16 ja 3-15-873 ei ole praegusel juhul

asjakohased. Viidatud lahendites selgitas Riigikohus, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

kasutusloa anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral. Eristada tuleb ehitusloa õigusvastasust ja

kehtivust. Ka õigusvastane ehitusluba on kehtiv vastavalt HMS § 61 lg-le 2. Praegusel juhul

on ehitusloa kehtivus peatatud.

6.5. Halduskohus viitas juba 22. septembri 2023. a määruses, et esialgse õiguskaitse

kehtivusajal on kohtul võimalik anda luba selliste tööde tegemiseks, mis on vajalikud

poolelioleva ehitise säilimise tagamiseks vaidluse ajal. Asja materjalidest ei nähtu, et

kolmandad isikud oleksid halduskohtule esitanud taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks.

Seetõttu on määruskaebus esitatud selles osas ennatlikult.

7. Kolmandad isikud esitasid vastuse kaebaja määruskaebuse vastusele, milles märgivad

täiendavalt järgnevat.

7.1. Riigikohtu 25. novembri 2020. a otsuses asjas nr 2-18-10961 p-s 11 on leitud, et

menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse

tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes.

7.2. Nõustuda ei saa ka kaebaja selgitusega, et kuna tal puudus varasem info ehitusloa kohta,

ei saanud ta sellest, kui X.X. mainis päikesepargi rajamist, aru selliselt, et ehitusluba on juba

väljastatud. Kolmandad isikud mainivad, et servituudi seadmise vajadus oli otseselt seotud

sellega, et juulis algas päikesepargi ehitamine ja tekkis vajadus xxx kinnistule igapäevaseks

juurdepääsuks. Seega ei saa kahtlust olla selles, et X.X. teavitas kaebajat asjaolust, et

ehitusluba päikesepargi rajamiseks on välja antud ja selle ehitus algab sisuliselt koheselt,

mitte kaugemas tulevikus. Vastasel korral ei oleks olnud X.X.-il vajadust servituudilepingut

koheselt sõlmida. Ka Xxx kinnistu omanik kinnitas oma selgituses, et kaebaja kuulis, et X.X.

hakkab suvel oma kinnistu heinamaale päikeseparki ehitama ja luba selleks on vallalt juba

kahe aasta eest saadud.

7.3. Ehitustööd päikesepargi ehitamiseks algasid 12. juulil 2023. Asjaolu, et ehitamise

alustamise teatis esitati 18. juulil 2023, ei tõenda, millal faktiliselt ehitamisega alustati.

Tegemist on teavitamiskohustusega, mille õigeaegne täitmata jätmine võib omada tähendust

ehitusjärelevalve menetluses, kuid ei näita ega tõenda faktilist ehitamise alustamise aega.

7.4. Kaebaja küll väidab, et on asunud tegema ettevalmistusi enda kinnistule üksikelamu

püstitamiseks, kuid ta ei ole seda kuidagi tõendanud. Kolmandad isikud on seisukohal, et

kuivõrd kaebajal puudub tänasel päeval tegelik huvi Xxx kinnistu hoonestamiseks, ei pidanud

ta ka vajalikuks pärast 13. juunil 2023 toimunud vestlust välja otsida päikesepargi ehitusluba

ning seetõttu viivitus tekkiski. Kuigi kaebaja pidi ehitusloa olemasolust teada saama 13. juunil

2023, pöördus kaebaja haldusorgani poole ligi kaks kuud hiljem kuigi Riigikohtu praktika

kohaselt tuleb seda teha 30 päeva jooksul.

7.5. Kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid on loetletud EhS § 55 lg-des 2 ja 3,

seejuures on välja toodud, et esitada tuleb ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Kehtiva

ehitusloa olemasolu ega selle esitamise kohustust kasutusloa taotlemise eeldusena seaduses ei

sisaldu. Riigikohtu lahendid, millele kaebaja viitas, puudutasid juba kehtetuks muutunud

ehituslube. Riigikohus leidis, et kasutusloa väljastamiseks ei pea esinema ehitusluba, vaid

kasutusloa saab anda ka selleta.

7.6. Kolmandad isikud ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal esineb esialgse õiguskaitse

vajadus ehitusloa kehtivuse peatamiseks, sest kohtupraktika kohaselt ei saa pärast kasutusloa

andmist ehitusluba enam tühistada. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-63-10 selgitanud, et sellisel

juhul tuleb kaebust muuta ning vaidlustada kasutusluba. Seega ei ole kasutusloa menetluse

võimalik läbiviimine põhjuseks, mis tõendaks esialgse õiguskaitse vajadust. Vastupidi –

kasutusloa menetluses on võimalik vähendada kaebaja õiguste riivet, kui see faktiliselt esineb.

Kolmandad isikud on seisukohal, et ka juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu

määruse tühistamise vajadusega, on ringkonnakohtul võimalik lubada hädavajalikud tööd

ilma, et kolmandad isikud seda eraldi halduskohtult taotleks. Täiendava taotluse esitamine

halduskohtule tooks kaasa pooltele täiendavad menetluskulud, mida on võimalik antud juhul

ära hoida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kolmandad isikud on määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu määrust, millega jäeti

menetlus käesolevas haldusasjas lõpetamata, kuna kaebus on esitatud tähtaegselt, ning

esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkamist, mille tõttu on peatatud ehitusloa kehtivus.

9. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebuse tähtaegsuse küsimuses (I) ning analüüsib

seejärel esialgse õiguskaitse kohaldamise õiguspärasust, sh võtab seisukoha küsimuses, kas

ringkonnakohus saab lahendada kolmandate isikute taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks

(II).

I

10. Reeglina tuleb tühistamiskaebus HKMS § 46 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna kaebaja ei olnud

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse kaasatud, tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-st 7,

mis sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on

haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult

tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

11. Olukorras, kus kaebajat ei olnud haldusaktide andmisse menetlusse kaasatud, tema

initsiatiivil alustati teeservituudi seadmist Xxx kinnistule kaebajale ja X.X.-ile kuuluvate

kinnistute teenindamiseks, ei pidanud ta 13. juunil 2023 toiminud kokkusaamisel mõistma, et

ehitusluba päikeseelektrijaama ehitamiseks on juba väljastatud ja ehitustegevusega alustatakse

peagi. Ringkonnakohtule on usutav, et kaebaja pidas kohtumisel päikeseelektrijaama

rajamisse puutuvat projektiks, mis realiseerub tulevikus. Seda enam, et kohtumise peaeesmärk

ei olnud päikeseelektrijaama rajamisse puutuv, vaid teeservituudi seadmine. Ringkonnakohtu

arusaama sellest, millal kaebaja pidi aru saama, et on antud tema õigusi riivata ja rikkuda võiv

haldusakt, ei muuda ka see, et koos määruskaebusega on kolmandad isikud esitanud Xxx

kinnistu omaniku 2. oktoobril 2023 dateeritud ja allkirjastatud selgituse. Ringkonnakohus

võtab nimetatud dokumendi asja materjalide juurde. Selle tagastamise vajadust

ringkonnakohus erinevalt kaebajast ei näe. Kuigi esitatud selgitust ei saa tõepoolest pidada

tunnistaja ütluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § TsMS § 251 tähenduses ning see ei

vasta ka viidatud seadustiku 27. peatüki muudele nõuetele, on tegemist dokumentaalse

tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes ning see on esitatud lubatavas vormis. Ringkonnakohus

leiab, et eelkõige kajastab esitatud selgitus Xxx kinnistu omaniku arusaama sellest, mis

hakkab X.X.-ile kuuluval kinnistul toimuma, seda enam, et tal oli erinevalt kaebajast olemas

teadmine, et on väljastatud ehitusluba päikesepargi rajamisest. Sellest sai Xxx kinnistu

omanik teada vallalehe kaudu. Kaebaja aga Xxx kinnistul ei ela ning kohalikke ajalehti ei loe.

Eelnevale tuginevalt ei leia ringkonnakohus, et tuleks asuda teistsugusele seisukohale kaebuse

tähtaegsuse osas kui halduskohus. Ringkonnakohus mainib täiendavalt, et kuna kolmandatel

isikutel oli tulenevalt EhS § 43 lg-st 1 kohustus esitada pädevale asutusele vähemalt kolm

päeva enne ehitamise alustamist teatis ehitamise alustamise kohta, on usutav, et ehitamine ei

saanud alata enne viidatud aja möödumist. Lisaks nähtub ka ehitamise alustamise teatisest, et

ehitamise alustamise aeg oli 24. juulil 2023 (dtl 58). Kuna kolmas isik ei ole kohtule suutnud

esitada piisavalt veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks pidanud varem teadma

ehitamisloa olemasolust, oli tõenäoline, et kaebaja sai aru, et on olemas ehitusluba, kui ta

nägi, et on alustatud reaalse ehitustegevusega. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus

halduskohtu vastavasisuliste põhjendustega ega pea neid vajalikuks enam siinkohal korrata.

II

12. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks on

vajalik ning ehitusloa kehtivuse peatamine põhjendatud vältimaks seda, et

päikeseelektrijaamale saaks väljastada kasutusloa, sest viimane muudaks kaebaja võimaluse

oma õigusi tühistamiskaebusega kaitsta sisutühjaks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse

tühistamine põhjendatud ning määruskaebus vastavas osas rahuldamisele ei kuulu.

13. Kolmandad isikud on määruskaebuses esitanud taotluse, milles paluvad lubada

vaidlustatud ehitusloa alusel rajada projektikohane piirdeaed ja valvekaamerad. Nimetatud

tööd on vajalikud ka seetõttu, et Redang OÜ võttis päikeseelektrijaama rajamiseks pangalt

laenu ning seadis selle tagatiseks xxx ja Xxx kinnistule hüpoteegi. Laenuleping näeb ette

päikesepargi kindlustamise kohustuse, mille rikkumise korral on pangal õigus laenuleping

erakorraliselt üles öelda. Kaebaja leiab, et kolmandad isikud on esialgse õiguskaitse taotluse

esitanud ennatlikult ning peaksid seda taotlema hoopiski halduskohtult.

14. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmine ei ole

määruskaebemenetluses lubatav. Kolmandad isikud peavad vastava taotluse esitama

lahendamiseks hoopiski halduskohtule, sest HKMS § 253 lg-test 1-2 tulenevalt peab sellise

taotluse lahendama kohus, kes esialgset õiguskaitset kohaldas. Kui ringkonnakohus sellise

taotluse ise lahendaks, tegutseks ta esimese astme kohtuna. Seetõttu jätab ringkonnakohus

esitatud taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)