4-24-1173/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-1173

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, llinn Ta Väärteoasja number 4-24-1173 (2315,24,001789) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi KarS §

1 ettenähtud väärtegu

218 -s lg

Menetlusalune isik D.C , ik XXX, ajutine asukoht: XXX, XXX XXX , kontakt: . E-posti ja oma telefoni ei saa kasutada. Kohtuvälise menetleja indaja es

K. P., prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond, Põhja menetlustalitu menetlusgrupp s, üldsüütegude RESOLUTSIOON

1. D.C

süüdi tunnistada S § 218 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja Kar -s karistada teda arestiga 4 (neli)

päeva. 2. KarS

5 (viis) tundi.

§ 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. tunni Tallinna D.C ´i 5 üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase asukohajärgse vangla -Harju Kriminaalhooldusosakond ( Tallinn, tel.:, 663 7076, Lääne Pärnu mnt 142, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5. ib karistust KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võ täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. 6. V k asuv -R plaat kaupluse turvakaamerate

äärteotoimikus ilekaante vahel ümbrikus CD videosalvestust

ega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise ko

rd

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud vää arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. rteoasja Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kä § 199 lg 3 sätete k ttesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 10.04.2024. VTMS ohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

13.03.2024 t koostatud väär eoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20240313184101 selles, et 13.03.2024 kell 03.50 menetlusalune isik, viibides Prisma Peremarketis asukohaga xxx, Tall rebides) AS inn, Harju maakond, lõhkus tahtlikult (kätega Prisma Peremarketile kuuluva toote vaklapid pakendi, tekitades teoga varalist kahju „Nööp kõr “ 9,95 eurot, pannes a vas . Sellise teoga sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asj tu pani menetlusalune isik toime KarS § 203 lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et istus on talle arusaadav. süüd Ei ole nõus, võttis neid kätte, pani tagasi, need asjad olid katkised, midagi ei lõhkunud. Turvatöötajad pidasid kinni, midagi ei leidnud. Mingis joobes ei olnud amfetamiin. On , kontrolliti, näitas jääknähtusid, kogu elu tarvitanud ainult amfetamiini. Muid narkootilisi aineid ei tarvita. Elas siis xxx, elas xxx, praegu on xxx. Oli Fenixi kasiinos, sai sotsiaaltoetust, Kaupluses oli mängis, läks poodi. pakend lahti, vaata ges, pani tagasi. oli, paberist, oli s kõrvaklappe, sul Läbipaistev pakend avatud. Tahtis osta neid, vaatas, ei meeldinud. Vaatas ainult neid, muud ei vaadanud, peeti kinni. Ei võtnud seetõttu, et Ei ole milleski süüdi. pakend oli juba katki. On rehabilitatsioonikeskuses, leidis võimaluse tööle asuda, saab trahve tasuda. 4 päeva, ei taha istuda, on valmis istuma, kuid ei taha. On nõus üldkasuliku tööga.

Ind alt kasutati menetlusaluse isiku seisundi ikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuv kindlakstegemiseks indikaatorvahendit Citest Multidrug 9 drugs rapid test, mis andis positiivse tulemusel amfetamiinile (AMP) (THC). ja tetrahüdrokannabinoolile

AS Prisma Peremarket avaldusest nr 6262 aluta 13.03.2024 kell nähtuvalt p kse vastutusele võtta

03.50 kaupluses Sikupilli Prisma aadressil xxx, Tallinn õigusvastase teo toimepannud meesterahvas. Avalduse kohaselt rikuti Nööpkõrvaklapid maksumusega 9, 95 eurot.

Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest aosakonda ja nähtub, et menetlusalune isik läheb tehnik tema vasakus n paberkott käes o . Menetlusalune isik kõigub kergelt, tema jalatsite paelad on lahti. Riiuli ette jõudes tõstab ta vasakus käes olnud paberkoti paremasse kätte ja hakkab vasaku käega , nihutama, seejärel u võtma ja tagasi panema. eejärel,

guses kaupu vaatama al kaup S natuke riiulist eemaldudes ja ringi vaadates läheb riiuli juurde tagasi, vaatab alla ja paneb pa ltosast kaupa ning ta e saa berkoti maha ning võtab riiuli a hab pakendist kaupa kätt da. Lõpuks ajab ta vasaku käe pakendis , käsi ei mahu sisse kätt sügavamale pakendisse ajades se ja ta lõhub pakendi ära, pakend jääb akendi külge. rebeneb, lahti rebenenud osa ripnema p Menetlusalune isik ei kendiga saa kaupa pakendist kätte ja paneb katkise pa kauba tagasi riiulisse. Pärast seda katsub veel parema käega kaupu, kuid paneb kauba tagasi ja avastab, et parema jalatsi paelad on lahti. Menetlusalune isik kummardub, kohendab seob paelad kinni. püksisäärt, Seejärel võtab järgmise kauba ja paneb tagasi ning avastab, et ka vasaku jalatsi paelad on lahti. Menetlusalune isik taas kummardub ja seob teise jalatsi paelad kinni. Seejärel võtab maast paremasse kätte paberkoti ja lahkub tehnikaosakonnast midagi isik teeb suure kaasa võtmata. Menetlusalune ringi nikaosakonna, kosmeetikaosakonna ja suundub siis kassade poole, hoides , läbides teh telefoni käes.

Kohtuvälise menetleja esindaja tlusalune isik on temale süüks arvatud teo toime leidis, et mene pan eja on nud. Rikkumine on tõendatud toimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetl seisukohal, et menetlusalust isikut on varem süütegude toimepanemise eest, sh varavastaste süütegude eest. Määratud on jäetud tasumata, jätkab süütegude toimepanemist. rahatrahvid Seetõttu ei ole rahatrahvi kohaldamine mõju avaldan ga 4 päe ud, taotleb aresti va. Ei ole vastu kui asendada üldkasuliku tööga.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku eitavaid tlusi, mille kohaselt ta süüd ü ainult võttis kauba ja nähes, et pakend oli katki, väärteoas pani tagasi, kontrollides ka muid ja materjale, s.h videosalvestist,

asub alljärgnevale seisukohale.

Videosalvestisest on näha, et menetlusalune isik võttis terve pakend ga toote, püüdis seda avada, i avamine ei õnnes seejärel ajas käe pakendisse. Kuivõrd pakend oli kitsas ja käest tunud ja väiksem sid ribad, mis jäid pakendi külge , rebenes pakend pealtpoolt selliselt, et pakendist eraldu rippuma. Seejärel, saamata rebenenud akendist kaupa kätte, pani menetlusalune is p ik rebenenud pakendiga kauba tagasi. Kaup i kauplusesse seisundis, millises ei ol jäet e võimalik kaupa enam realiseerida, kuivõrd on niivõrd palju rikutud, et seda kaupa ei ole võimalik enam kauba pakend realiseerida. Kuivõrd kaup asus kaupluses ja oli välja pandud müügiks, oli tegemist kauplusele kuuluva kaubaga ning kaupluse ppidega hinnaga avaldusest nähtuvalt oli tegemist nööpkõrvakla 9,95 eurot. pakendis n Kuivõrd sellises seisundis olevat kaupa ei ole võimalik e am müüa, on tegemist kauba rikkumisega, s.o kauba müügikõlbmatuks muutmisega ja sellega on kauplusele tekitatud varalist kahju 9,95 euro ulatuses.

Omaks võetud kohtupraktika kohaselt oetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis l muudab asja olemu bmatuks. Samuti loetakse asja st, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõl rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omad ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, usi ning vähendab asja kasutatavust kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt.

Käesoleval lõhkus menetlusalune isik kauba pakendi, millega rikkus kauba välisilme, mis muutis kauba müügikõlbmatuks ja tingis kauba müügilt eemaldamise. Seega ei muutunud asi lõplikult kasu amiskõlbmatuks, kuid seda ei ole võimalik enam müüa ega taastada. Seega saaks t asja sihtotstarbeliselt küll kasutada, kuid müüa seda enam ei ole võimalik. Seega on müügil oleva kauba ri dama kkumine sellise tagajärjega, et müüja peab rikutud kauba müügilt kõrval selle kauba majandusliku väärtuse olulise vähenemise tõttu ja seda kaupa ei ole võimalik välisilme rikkumise tõttu müüa lega on aga müüjale ehk kauba omanikule tekitatud varali . Sel st kahju kogu kauba väärtuse ulatuses kuna rikutud kaup tuleb maha kand KarS § 203 lg 1 a. kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 b 4000 eurot. p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületa Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest nähtuv lt oli rikutud kauba väärtuseks a 9,95 eurot, mis ei

4 kohaselt loetakse moodusta olulist kahju KarS § 203 lg 1 mõttes. KarS § 218 lg KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud -

olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (9,95 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana KarS

18 lg 4

§ 2 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, usel isikul kolm millest nähtuvalt on menetlusal kehtivat kriminaalka juures on menetlusalust isikut ristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. See karistatud ainuüksi viimase aasta jooksul karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest, s.h kahel korral KarS § 218 lg 1 ja § 251 est ja viimane ettenähtud väärteo toimepanemise e kord NPALS § 151 rteo toimepanemise eest. Seejuures on videosalvestiselt lg 1 ettenähtud vää näha, et menetlusalune isik on ilmselgete joobe tunnustega ning ka indikaatorvahendiga tuvastati tema poolt vähemalt kahe erineva narkootilise aine tarvitamine. Seega jätkab menetlusalune isik temale ja omaseks saanud väärtegude toimepanemist ning ei määratud tasumata jäetud rahatrahvid ega ka 7 päevane arest ei ole menetlusa - lust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kuna menetlusalusele isikule on määratud väärtegude toimepanemise eest karistuseks korduvalt rahatrahve ja ta on jätnud need tasumata, menetlusalusel isikul ei ole aastaid olnud legaalset sissetulekut ning viimase kohtuotsusega mõisteti temalt välja järjekordne menetluskulu, siis on ilmselge, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid tema suhtes kohaldatud rahaliste mõjutus saab järeldada, et vahendite tasumiseks. Sellest rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud menetlusalusele isikule oodatud mõju rahatrahvid ei ole avaldanud ja menetlusalune isik . Menetlusaluse isiku isikuandmetest jätab rahatrahvid tasumata

ei nähtu ka seda, et menetlusalusel isikul oleks püsivat legaals t sissetulekut, mistõttu ei oleks e rahatrahv kui karistusl leb iik ka täidetav. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tu kohaldada aresti, sest eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute egude süüt toimepanemisest.

Sellest tulenevalt , asub seisukohale, et menetlusalune kohus, juhindudes VTMS §st 107 lg 1 p 1 isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. K e isik õista aristuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalun on toime pannud

o arvestades seda, et ühe väärte . Seetõttu, väärteo asjaolusid ning menetlusalune isiku põhjustas väikese varalise kahju, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise. Kuigi isikut on viimase aasta jooksul ja enne osaliselt kandmisele kuulunud vangistuse ärakandmist on tegemist teiselaadse süüteoga ning koh arestiga karistatud, tu arvates ei pea see varasem arest mõjutama uue karistuse määra. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuseks aresti, mille määr on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Puutuvalt menetlusaluse isiku asub nõusolekusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik viibib kohtuotsusega määratud kohustuse tõttu rehabilitatsioonikeskuses ning käib järelevalve all tööl väljaspool keskust, siis arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta ja rehabilitatsioonikeskuses viibimise eesmärki, peab kohus võimalikuks asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Kuna vastavalt KarS § 69 lg 1 sätetele päev 1 le tunnile üldkasulikule tööle, kuid üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem vastab 1 - kui 5 tundi, siis on asenduskaristuseks 5 tundi üldkasulikku tööd. Kuna menetlusalune isik on seotud rehabilitatsioonikeskuses erinevate tegevustega ja käib tööl, ka vahetustega samuti peab samaaegselt alluma ka käitumiskontrollile, peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikema ajavahem

iku, s.o 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/