2-24-2282/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Asja menetlev kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2282 Tsiviilasi Txxx Txxxxxxx maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja/võlgnik: Txxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx, xxxxalevik,xxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond, Eesti, e-post x RESOLUTSIOON

1. Keelduda Txxx Txxxxxxxx maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Txxx Txxxxxxx esitas 09.02.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus jättis avalduse 13.02.2024 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtumäärus on avaldajale kätte toimetatud 07.03.2024. Seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 18.03.2024. Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud.

2. Alates 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

3. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel keelduda.

4. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus selgitas avaldajale, et kohtule esitatud maksejõuetusavaldus on osaliselt täitmata. Vaatamata kohtu juhistele avaldaja nõuetekohaselt täidetud

2/2 maksejõuetusavaldust kohtule ei esitanud. Seega ei ole kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid kohtu ette toodud.

5. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMSis või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Kohus leiab, et kuna avaldus ei vasta seaduse sätestatud nõuetele, ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 371 lg 2 (koostoimes TsMS § 477 lg 1) kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna avaldaja ei esitanud hoolimata kohtu selgitustest avalduse asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.

6. TsMS § 372 lg 6 järgi, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Seega keeldub kohus esitatud avalduse menetlusse võtmisest ja selgitab, et avaldajal on õigus uuesti kohtusse pöörduda, esitades nõuetekohaselt täidetud avalduse ja tasudes ettenähtud ulatuses riigilõivu.

7. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on avalduse menetlusse võtmata jätmise korral õigus taotleda avalduse eest tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagasi saamiseks tuleb esitada Tartu Maakohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Avalduse menetlusse võtmata jätmise korral on avaldajal võimalik hiljem esitada ka uus avaldus.

8. Seoses avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172). Kuna teisi menetlusosalisi ei ole praeguses staadiumis asja menetlusse kaasatud, ei saa olla menetluskulusid tekkinud ja menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik