4-24-667/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tartu Kohtuasja number 4-24-667 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi F.M kaebus Politseija Piirivalveameti

7. veebruari 2024 otsusele väärteoasjas nr 233023003515 Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. 2024 märtsi määrus kaebuse läbi vaatamata jätmises Määruskaebuse esitaja F XXX .M (isikukood ) Menetluse vorm kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2024 määrus muutmata ja F.M määruskaebus rahuldamata.

2.

Jätta .M taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. F

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 7. veebruari 2024 kiirmenetluses otsusega väärteoasjas nr 233023003515 karistati .M-i F narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot.

2. 19. veebruaril 2024 esitas .M Viru Maakohtule kaebuse, F milles märkis, et pole nõus PPA 7. veebruari 2024 otsusega. Muu hulgas palus .M anda talle tasuta juriidilist abi. F

3. Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määrusega jäeti .M kaebus riigi õigusabi F koos saamise taotlusega p käiguta. Esimese astme kohus leidis, et kaebus ole kooskõlas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § s 115 sätestatud nõuetega – selles pole märgitud, kas -

F.M tahab kaitsja osalemist menetluses kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib . Kohtu hinnangul ei sisalda kaebus konkreetset taotlust ning pole selge, millises osas F.M kohtuvälise menetleja otsust vaidlustab. Kuna .M kaebus on kirjutatud vene keeles, F tuleb sellele lisada eestikeelne tõlge. Juhul, kui F.M soovib riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb tal esitada sellekohane kirjalik taotlus ning lisada sellele teatis oma majandusliku seisundi kohta. Loetletud puuduste kõrvaldamiseks andis maakohus .M ile kümnepäevase F - tähtaja.

4. F.M sai Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määruse kätte 21. veebruaril 2024. Määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud ta ega uut kaebust ei esitanud.

5. Viru Maakohtu 5. märtsi 2024 määrusega jäeti .M 19. veebruaril 2024 esitatud F kaebus ning selles sisalduv

riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. 13. märtsil 2024 esitas .M Viru Maakohtu 5. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, F paludes kohtul .

ei valda eesti kaebuse esitamise tähtaeg ennistada märgib, et F.M ta keelt ega saa õigusdokumentidest aru. Seetõttu taotles ta juriidilist nõu. Ta on sügav

l nägemispuu püüdis teha kõik selleks, et otsida e ning ta dokumentide vormistamiseks abi: ta võttis ühendust tõlgiga, kes lubas Viimane jäi aga kokkulepitud talle kaebuse vormistada. tähtajal kättesaamatuks – õik dokumendi jäid tema kätte. PPA poolt määratud 100 euro ka k d suurune trahv ning ekspertiisikulu 134 eurot on suur summa. soovib

Seetõttu määratud ta raha

trahvi vähendamist.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Vaidlust ei ole selles, et .M F jättis kaebuses esinevad puudused kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata Lähtudes VTMS § 118 lg 2 p .

-st 3 oli maakohtul niisuguses olukorras (iseenesest) õigus jätta kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtul tuleb aga hinnata, kas .M F määruskaebuses saab öelda, et puuduste kirjeldatud asjaoludele tuginedes kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja lasi ta mööda mõjuval põhjusel.

8. VTMS § 38 lg 1 tuleb väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgida kohaselt kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 reguleerib kaebetähtaja ennistamist – sellest sättest tuleb . KrMS § 172 lg 2 järgi

ki praegu juhinduda on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjus äraolek, mis ei seondu teks teks kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

9. F.M märgib, et ta laskis tähtaja mööda suuresti seetõttu, et ta ei mõista eesti keelt ega saa õigusdokumentidest aru: pöördus ta teise isiku poole, kes lubas talle nõuetekohase nii ki kaebuse koostada. Kuna viimane seda ei teinud, jäi tal kaebus esitamata. Taolist põhjendust ei pea ringkonnakohus mõjuvaks. Kuigi puudulik riigikeele oskus võis tõesti .M ilt võtta F - võimaluse kohtumääruse sisust puuduste kõrvaldamiseks antud koheselt aru saada, oli talle kümnepäevane tähtaeg piisav, et leida mõni mõistlik viis määruse tõlkimiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Nii saanuks .M küsimuste korral pöörduda näiteks F kohtu kantselei poole või kasutada mõnda Internetis kõigile ligipääsetavat tõlkeprogrammi (kas ise või mõne oma sõbra/tuttava abiga) aakohtu määrusest arusaamine õigusalaseid . Seejuures ei eeldanud m eriteadmisi selles o esitatav kaebus vastama. – põhjalikult selgitatud, millistele nõuetele peab li

Muu hulgas andis kohus F - .M ile juhtnöörid, kuidas tuleb käituda siis, kui ta soovib endale taotleda

riigi õigusabi korras kaitsjat. Jättes nõuetekohase kaebuse tähtaja jooksul esitamata, pole .M teinud enda poolt mõistlikke pingutusi kaebuses esinevate puuduste F kõrvaldamiseks. Järelikult ei saa tema põhjendust kaebetähtaja möödalaskmise kohta pidada mõjuvaks. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

10. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § st 194, § 196 lg st 2 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab - - - ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. 2024 märtsi määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)