2-24-1243/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-24-1243

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-1243 Tsiviilasi R. T. hagi R. T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja: T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:) Kohtuistungi aeg 09.04.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja R. T. (seadusliku esindaja T. L. kaudu) ja kostja R. T. vahel 09.04.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. R. T. maksab lapsele R. T. elatist alates 01.05.2024. a 160 eurot kuus hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval kuni R. T. täisealiseks saamiseni. 1.2. Poolte vahel ei ole vaidlust tagasiulatuvalt perioodil enne 01.05.2024. a R. T. poolt R. T. makstud elatise suuruse üle ja pooled loevad perioodil enne 01.05.2024. a R. T. poolt R. T. ülalpidamiskohustuse täidetuks. 1.3. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-1243 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. L. esitas 24.01.2024. a kohtusse alaealise R. T. nimel hagiavalduse R. T. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja R. T. T. L. ja kostja R. T. ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja elab aastaid emaga ja käib kodu lähedal koolis. Kostja juures käib hageja ühes kuus kolmel nädalavahetusel (6 ööd). Koolivaheajad on jagatud. Hageja igakuised vajadused ühes kuus on kokku 608 eurot, sh eluasemekulud 94,79 eurot, kulutused toidule 130 eurot, kulutused transpordile 75 eurot, sidekulud 11,21 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 17 eurot, koolikohustuse täitmiseks 75 eurot, riietele ja jalanõudele 135 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 65 eurot. Kostja on kandnud hagejale elatisraha 06.04.2023. a 320 eurot (2022. aasta novembri ja detsembri eest), 17.08.2023. a 320 eurot (2023. aasta jaanuari ja veebruari eest) ning 22.11.2023. a 320 eurot (2023. aasta märtsi ja aprilli eest). Hageja esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.01.2024. a seadusega ettenähtud miinimumsummas. 2. Kohus võttis hagi 29.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja, R. T. , esitas 13.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse hagile. Kostja teatas, et on nõus maksma hagejale elatist, aga leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta, et suvel on laps kuu aega (ühel kuul kaks nädalat ja teisel kuul kaks nädalat) tema juures. Kostja avaldas, et soovib asja lahendada kompromissiga. 4. 09.04.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja T. L. ja kostja R. T. . Hageja seaduslik esindaja avaldas täiendavalt, et 26.03.2024. a maksis kostja hagejale ära elatise 2023. aasta mai, augusti, septembri ja novembri eest, kokku 640 eurot, ning pärast seda maksis veel elatist 2024. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli eest, arvestusega 160 eurot kuus. Hageja esindaja teatas, et on nõus kompromissiga tingimusel, et kostja maksab alates 1. maist 2024. a hagejale elatist 160 eurot kuus hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Kostja teatas, et on nõus kompromissiga tingimusel, et ta maksab hagejale edasi elatist 160 eurot kuus hiljemalt iga aasta 10. kuupäeval. Pooled jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

3 määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks mingeid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik