2-23-136802/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-136802

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi J. G. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2320,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee, 1,

Haabersti linnaosa, Tallinn, 13521, Harju maakond;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja J. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi J. G. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja J. G. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks poolte 28.09.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 709281358 alusel põhivõlg 142,71 eurot ja

perioodil 11.10.2022 kuni 09.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 23,50

eurot ning poolte 13.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 711441871

alusel põhivõlg 1000 eurot ja perioodil 23.10.2022 kuni 09.04.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 162,06 eurot.

3. Mõista välja J. G. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla

jäägilt alates 10.04.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.

2

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 339,57

eurot.

5.3. Välja mõista J. G. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulude

katteks 339,57 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5.5. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja

määrata, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole

nr

EE147700771000526428,

kasutades

viitenumbrit

916791869.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Liivi 4, Tartu 50409; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, Tartu 50409; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus

tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid

hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.02.2024. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb

kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13,

p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p

12).

6. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes

1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

7. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr 709281358, millega

kostja sai laenu summas 800 eurot. Hageja toob hagiavalduses esile, et lepingu krediidi

kulukuse määr on 59,08%. Eesti Panga 31.05.2021 avaldatud statistika kohaselt oli

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, kolmekordne määr seega 56,04%.

Seega on leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

8. Hageja toob esile, et kostja on hagejale lepingu alusel tasunud 657,29 eurot. Kuna

lepingutasu ei ole hagejal tühise lepingu alusel õigus nõuda, tuleb kostja tasutu

arvestada põhinõude (800 eurot) katteks, seega on kostjal tagastamata 142,71 eurot.

Hageja toob esile, et lepingu tühisuse puhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, vaid

leping lõppes tähtaja saabumisega 10.10.2022, mil tühise tarbijakrediidilepingu järgi

pidi kostja laenu tagastama. Seega on kostja laenu tagastamisega võlgnevuses alates

11.10.2022, millest alates palub hageja välja mõista viivise kuni kohustuse täitmiseni.

9. Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr 711441871, millega

kostja sai laenu summas 1000 eurot. Hageja toob esile, et lepingu esialgne krediidi

kulukuse määr oli 35,59%, samas on krediidiandja vastavalt poolte kokkuleppe 30

4

kalendripäeva pärast lepingu sõlmimist tõstnud esialgselt kokkulepitud intressi 5%

võrra ja arvestanud nõuete hulka lepingutasu 50 eurot.

10. VÕS § 4061 lg 2 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta

mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad,

loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud

kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki

tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete

kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige

krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel.

11. Seega tuleb VÕS § 4061 lg-st 2 juhindudes arvutada lepingu krediidi kulukuse määra

lähtudes kõige kõrgematest tasudest ja määradest ning VÕS §-ga 421 ei ole kooskõlas

olukord, kus lepingu sõlmimisel lepitakse kokku tingimustes, mille puhul lepingu

tegelik krediidi kulukuse määr hakkab ületama seaduses lubatud piirmäära. Lepingu

tegelik krediidi kulukuse määr 50,26% ületab Eesti Panga 31.05.2022 avaldatud

statistika järgi tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordset määra (48,9%) ning

sellest tulenevalt on tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

12. Hageja toob esile, et kostja ei ole lepingu nr 711441871 alusel tagasimakseid teinud,

mistõttu kuulub tagastamisele põhivõlg terves ulatuses. Kohus leiab, et tühise lepingu

puhul ei ole hagejal õigust nõuda kokkulepitud lepingutasu, vaid üksnes lepingu alusel

saadu ehk 1000 eurot tagastamist. Tühise tarbijakrediidilepingu järgi tuli kostjal laen

tagastada 22.10.2022. Seega on kostja laenu tagastamisega võlgnevuses alates

23.10.2022, millest alates palub hageja välja mõista viivise kuni kohustuse täitmiseni.

13. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja tarbijakrediidilepingu nr 709281358 alusel põhivõla 142,71 eurot, perioodil

11.10.2022 kuni 09.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 23,50 eurot ja

edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

tegemisest kuni kohustuse täitmiseni ning tarbijakrediidilepingu nr 711441871 alusel

põhivõla 1000 eurot, perioodil 23.10.2022 kuni 09.04.2024 sissenõutavaks muutunud

viivise 162,06 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.

14. Ühejäänud nõuete osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Menetluskulud

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (63%), tuleb menetluskulud jätta

63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.

16. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

17. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

18. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Hageja esindaja

tunnihind on 169 eurot.

5

19. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist vajaliku ja

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja

tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses

avaldaja menetluskulu. Tunnitasu määr 169 eurot käibemaksuta vastab kohtupraktikat

arvestades kogenud vandeadvokaadi tunnitasule. Sellise tunnihinnaga õigusabiteenuse

osutamisel kehtib eeldus esindaja kõrgele kvalifikatsioonile, sh suurepärastele

õigusalastele teadmistele. Nõude olemust ja tsiviilasja keerukust arvestades on

hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ilmselgelt liiga suur. Kohtu hinnangul on

mõistlik aeg sellise tunnitariifiga õigusabi osutamisel selleks toiminguks

maksimaalselt 1 tund. Hageja ei ole täiendavatest menetluskuludest teatanud. Seega on

hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 539 eurot (350 + 20 + 169),

millest 63% ehk 339,57 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

21. Kohus

rahuldab

hageja

taotluse

menetluskulude

hüvitise

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik