2-18-7842/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7842

Tsiviilasi

Xe kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx,

telefon: xxx),

Puudutatud isik võlausaldaja J I OÜ (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku X (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku X kanda.

5. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 28.08.2018 määrusega kuulutati välja X pankrot. 19.02.2019 määrusega lõpetati

võlgniku X pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku X pankrotimenetluses jäi rahuldamataY nõue 48 539,58 eurot (praegune võlausaldaja J I

OÜ).

Käesolevaks hetkeks on võlgniku Xe kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlausaldaja J I OÜ teatas, et talle on menetluse kestel laekunud nõude katteks kokku 535,88 eurot.

Palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud talle seaduses ettenähtud kohustusi ja jätab asja kohtu

otsustada.

Võlgnik ega võlausaldaja ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks Xe kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 15.01.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub

ennast kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega

võlausaldaja ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel. Võlausaldaja J I OÜ jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Muid võlausaldajaid

menetluses ei ole.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse

kestel olnud hõivatud tööga. Võlgnik töötab osakoormusega, kuivõrd ta on osaliselt töövõimetu.

Tööandja tõendi kohaselt on käesoleval hetkel võlgniku brutotöötasu 7,25 eurot tunnis. Võlgnik on

enda igakuiseks sissetulekuks märkinud 400-700 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust

318 eurot kuus. Püsikulusid kannab võlgnik üksinda.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses

ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja

esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse

kestel olnud hõivatud tööga ja töötanud pikaajaliselt samal ametikohal. Kuigi kohtule esitatud

aruannete kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud, siis võlausaldaja andmetel on

talle menetluse kestel laekunud 535,88 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, siis

loovutamiskohustust tal menetluse kestel tekkinud ei ole. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 62

kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. Seega oli näiteks 2023. aastal võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks 725 eurot

ühes kuus. Võlgniku igakuise töötasu suurus ei ole olnud piisav sellele sissenõude pööramiseks.

Arvestades võlgniku osalist töövõimetust, on ta teinud endale jõukohast tööd. Kohus on seisukohal,

et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi süüliselt rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku Xe pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku Xe majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate Xe (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik