3-23-1895/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprillil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1895

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 24. juuli 2023. a otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. mail 2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa määras 29. märtsi 2022. a otsusega nr TVH/22/013134 Xile osalise

töövõime üheks aastaks alates 25. märtsist 2022 kuni 24. märtsini 2023. Otsuse alusel määrati

kaebajale töövõimetoetus.

3-23-1895

2(7)

2. 13. mail 2023 esitas kaebaja töötukassale töövõime hindamise taotluse. Töötukassa leidis

24. juulil 2023. a otsuses nr TVH/23/027921, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on kõrgvererõhk-

ja südamehaigused ning dorsopaatiad. Kaebajal on vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude,

vererõhu kõrgenemise, pearingluse ja südame vahelöökide esinemise tõttu kergelt piiratud

pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine, pikem kehaasendi säilitamine ja

kehaasendi muutmine. Talle ei sobi raske füüsiline koormus. Kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on artroosid. Valude tõttu

vasakus õlaliigeses on tal raskendatud küünitamine ning esemete tõstmine ja kandmine.

Tuvastatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.

3. X esitas 28. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa otsuse

tühistada. Vaidlustatud otsusega leidis vastustaja 2023. a jooksul kolmandat korda, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Esimene otsus (TVH/23/011971) põhines ekspertarst K. Kanguri

hinnangul, teine (TVH/23/015565) ekspertarst Ü. Melnikovi hinnangul. Kaebaja leiab, et

vaidlustatud otsus on põhjendamata. Tema tervislik seisund pole paranenud. Tervise äkilisest

halvenemisest päästab teda vaid pidev ravi ja arstide ettekirjutuste range järgimine.

4. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema 13. mai 2023. a taotluses

märgitud hinnangu oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Töötu-

kassa otsuse aluseks on tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS Arstikeskus Confido ekspertarsti

dr N. Neglasoni 23. juulil 2023 koostatud eksperdiarvamus. Kohtumenetluse raames vaatas

kaebaja juhtumi üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr I. Kukk. Dr Kukk koostas

28. septembril 2023 seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarstiga.

4.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on kerge piirang liikumise valdkonna võtmetegevustes

„liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“. Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses

arst piirangut ei tuvastanud. Kaebajal on nimmevalu, mis kiirgub vasakusse jalga. Talle on

soovitatud valuravi ja taastusravi. Valuravi on ta saanud, taastusravi mitte. Kaebaja südametööd

on kontrollitud. Tema parem koda ja vasak vatsake on kergelt laienenud ning esinevad südame

vahelöögid. Vererõhu väärtused on kõrgenenud, vajalik on ravi. Õhupuudust, hingeldust,

tasakaaluhäireid ja püsivat lonkamist terviseandmed ei kinnita. Pearinglustunne võib kaasneda

vererõhu kõrgenemisega. Ekspertarst järeldas kokkuvõttes, et kaebajal on piiratud pikkade

vahemaade läbimine ja treppidest liikumine. Pikemaajalisel kehaasendi säilitamisel ja keha-

asendi muutmisel tunneb kaebaja valu. Kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus.

4.3. Käelise tegevuse valdkonnas tuvastas ekspertarst kaebajal mõõduka piirangu käte

sirutamise ja kerge piirangu asjade liigutamise võtmetegevuses. Arst selgitas, et kaebajal

esinevad valud vasakus õlaliigeses. Kaebaja õlaliigese liikuvus on piiratud (abduktsioon 70

kraadi). Kaebajale on soovitatud valuravi, mis vajab tõhustamist. Taastusravil käis kaebaja

2022. a-l. Kaebaja esile toodud käte jõudluse langust terviseandmed ei kinnitanud. Arst leidis

kokkuvõttes, et kaebajal on piirangud küünitamisel, esemete tõstmisel ja kandmisel.

4.4. Võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on eeltoodu põhjal kaks. Seetõttu on

kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Kaebaja tervisest tulenevad tegutsemise ja osalemise

piirangud ei ole sellised, mis takistaks tal töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita

kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet.

Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet. Hindamisel võetakse arvesse kõiki

võimalikke töötamise valdkondi, samuti seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on

3-23-1895

3(7)

võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid see ei too veel

kaasa üldist töövõime vähenemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime

hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul

kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa).

I Töövõime hindamise põhimõtted

6. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töö-

võime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri

7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb

ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.

7. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi

inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).

Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse

vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel

juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS

§ 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik

kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

8. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

9. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel

juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

tehtav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).

10. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega

üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust,

kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust

ning piirangute mõju igapäevategevustele.

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

3-23-1895

4(7)

11. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul,

kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga.

Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

II Kaebaja töövõime

Liikumise valdkond

12. Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“

12.1. Kaebaja märkis 13. mail 2023 esitatud taotluses (digitoimiku lehed (dtl) 25–34), et

suudab ilma raskusteta läbida 100 meetrit. Treppidel liikuda ja takistusi ületada suudab kaebaja

mõõdukate raskustega. Kaebaja sõnul tekkib tal liikudes tugev seljavalu, mis kiirgub vasakusse

jalga. Valu tekkib ka labajalas. Pikemal liikumisel hakkab kaebaja vasakut jalga lonkama ja

lohistama. Lisaks tekkib tal tugev õhupuudus, hingeldus, valu rinnus ja tasakaaluprobleemid.

Kaebaja on sunnitud sageli peatuma ja puhkama. Vererõhu kõrgenemise tõttu peab kaebaja

trepist liikudes toetuma käsipuule. Seda saab ta teha ainult parema käega, kuna vasakut kätt ta

õlaliigese valu tõttu vajalikule kõrgusele tõsta ei suuda.

12.2. TTO ekspertarsti 23. juuli 2023. a hinnangu järgi (dtl 130) vastavad kaebaja piirangud

selle võtmetegevuse sooritamisel kergele raskusastmele (arvväärtus 1). Piiranguid põhjustavad

kaebajal diagnoositud täpsustamata enneaegne depolarisatsioon, radikulopaatia ja südame-

kahjustusega hüpertooniatõbi. Kaebajal on nimmevalud, mis kiirguvad vasakusse jalga.

Kaebaja on saanud valuravi. Talle on soovitatud ka taastusravi seljavalude leevendamiseks,

kuid seal ta käinud ei ole. Detsembris 2022 tehtud ehhokardiograafia koormustesti järgi on

kaebaja koormustaluvus keskmine. Kaebaja vererõhk on kõrgenenud, ravi oli 2022. a lõpus vaja

korrigeerida. Õhupuudust, hingeldust, tasakaaluhäireid ja püsivat lonkamist kaebaja tervise-

andmed ei kinnita. Pearinglus võib kaasneda vererõhu kõrgenemisega.

12.3. Kaebusele vastamiseks küsis vastustaja töötukassa ekspertarsti dr Kuke seisukoha

(dtl 146). Dr Kukk leidis, et TTO ekspertarsti hinnang oli põhjendatud.

Eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse piirang hinnatakse raskeks juhul, kui inimene vajab

pikemaks liikumiseks abivahendeid, nt ratastooli. Seljavalu ei ole kaebajal pidevalt, küll aga

esineb aeg-ajalt ägenemist. Viimase aasta jooksul on kaebaja vajanud seljavalu tõttu kahel

korral töövõimetuslehte. Kaebaja käis neuroloogi juures 2023. a mais. Viimane soovitas

kaebajale lisaks valuravile ka taastusravi. Varem käis kaebaja selja- ja jalavaluga neuroloogi

juures 2022. a novembris. Ka siis soovitati talle valu- ja taastusravi.

2022. a detsembris tehtud koormustesti järgi oli kaebaja koormustaluvus eakohane. Üheksa

minuti jooksul hingeldust, väsimust ega südamelihase isheemiat ei tekkinud. Tekkisid üksikud

healoomulise kuluga südame vahelöögid. Vererõhk oli pisut kõrgem. 8. juunil 2023 tehti

kaebajale 24-tunnine EKG monitooring ning vererõhu ööpäevane monitooring. 28. juunil 2023

tehti kaebajale täismahus ehhokardiograafia. Kaebajal esines kerget aordi- ja mitraalklapi

fibroosi ja südamelihase hüpetroofiat, kuid südame üldfunktsioon oli normis ning väljutus-

fraktsioon EF oli 64%. Kaebajal ei esine raskeid rütmihäireid. Kardioloog korrigeeris vererõhu-

ravi, soovitades kaebajale kolesterooli langetavat ravi, millest kaebaja on korduvalt loobunud.

Kaebajal ei esine sellist südamehaigust, mis põhjustaks olulist koormuse langust või südame-

puudulikkust. Koormusel esineb kaebajal vererõhu tõusu. Kaebaja vereõhu korrigeerimiseks

sobiliku raviskeemi leidmisega on olnud probleeme. Kaebaja ravi muudeti ning vereõhu raviks

määrati kahte toimeainet sisaldav preparaat. Vererõhu korrigeerimise võimalused uue raviga ei

ole veel ammendunud.

3-23-1895

5(7)

12.4. Kohus tõdeb, et kaebaja terviseandmed kinnitavad tema kirjeldatud piiranguid eri tasa-

pindadel liikumisel seoses seljavalu ja kõrge vererõhuga. Kaebaja terviseandmed ei kinnita aga

seda, et tal esineks olulisi piiranguid tal diagnoositud südamehaiguse tõttu.

Töövõime piiranguid hinnates tuleb arvestada inimesele määratud ravi ja seda, kas ta on ravi-

soovitusi järginud. Dr Kukk viitas õigesti sellele, et kaebaja pole vaatamata neuroloogi

soovitustele seljavalu leevendamiseks taastusravis käinud. Nii vererõhuprobleemide kui ka

südamehaiguse vastu määrati kaebajale vahetult enne vaidlustatud otsuse tegemist uus ravi.

Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga võis töötukassa seega tugineda sellele, et kaebaja

probleemid võivad leeveneda, kui ta käib taastusravis ja võtab kasutusele arstide soovitatud

uued ravimid. Kui ravisoovituste järgimine siiski leevendust ei too, saab kaebaja mõistliku aja

möödumise järel esitada uue töövõime hindamise taotluse.

13. Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“

13.1. Kaebaja märkis taotluses, et suudab ringi liikuda mõõdukate raskustega. Õues liikudes

peab kaebaja enda sõnul jõu kogumiseks sageli peatuma seljavalu ja vererõhu kõrgenemise

tõttu, mis võib põhjustada pearinglust. Kaebaja märkis, et suudab siseruumides ohutult liikuda

mõõdukate raskustega. Seljavalu ja pearingluse tõttu peab ta liikuma ettevaatlikult. Tasakaalu-

häire tõttu on kaebajal oht kukkuda.

13.2. TTO ekspertarst kaebajal selle võtmetegevuse sooritamisel piirangut ei tuvastanud,

leides, et kaebaja esile toodud probleeme on hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri

tasapindadel“ raames.

13.3. Töötukassa ekspertarst nõustus selle hinnanguga. Kaebajal ei esine selliseid liikumis-

piiranguid, mis võiks põhjustada kukkumist. Ka ei esine tal nägemise või kuulmise kahjustust,

mis ohutut ringiliikumist takistaks.

13.4. Kohus selgitab, et töövõime hindamise metoodika järgi mõistetakse ohutu ringiliikumise

all raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning

mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning

nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist.

13.5. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale tuleb praeguse võtmetegevuse piirangute

hindamisel arvestada sellega, et kaebaja sõnul peab ta liikudes sageli peatuma. See tähendab, et

ta ei pruugi jõuda sihtkohta sama ruttu, kui terviseprobleemideta inimene. Siiski ei anna kaebaja

esitatud kirjeldus alust järeldada vähemalt mõõduka piirangu esinemist, mis võiks tema töö-

võimele antud lõpphinnangut muuta. Seljavalu ja vererõhuprobleemide leevendamise võimalusi

käsitles kohus võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ raames. Taastusravi abil ja arsti

soovitatud raviskeemi järgides võivad leeveneda kaebaja probleemid ka ohutu ringiliikumine

võtmetegevuse sooritamisel. Muid terviseprobleeme, mis võiks anda aluse jõuda selle võtme-

tegevuse juures teistsugusele järeldusele, nt nägemis-, kuulmis- vm tajuhäireid, kaebajal ei

esine. Tasakaaluprobleemid kaebaja terviseandmete järgi kinnitust ei leidnud. Kaebajal võib

esineda küll pearinglust, kuid sellele on võimalik saada leevendust hüpertoonia kohase ravi abil.

14. Võtmetegevus „Seismine ja istumine“

14.1. Kaebaja märkis taotluses, et suudab seistes või istudes valu või väsimust tundmata ühel

kohal olla vähem kui ühe tunni. Selle põhjuseks on vasakusse jalga kiirguv seljavalu ja valu

jalalabas. Kehaasendit vahetades (tõustes ja istudes) peab kaebaja enda sõnul kasutama tuge

tooli või laua näol.

3-23-1895

6(7)

14.2. TTO ekspertarsti hinnangu järgi on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang.

Ekspertarst tõi esile kaebajal diagnoositud radikulopaatia. Kaebajale on soovitatud valuravi ja

taastusravi, kuid taastusravil ta seljavalude tõttu käinud pole.

14.3. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Neuroloogi märkmetes

(16. mai 2023 ja 17. november 2022) on esile toodud, et kaebajal on piiratud painutused nimme-

osas igas suunas, kuid muid asendivahetuse piiranguid kirjeldatud pole. Ekspertarst märkis, et

seljavalude ägenemine esineb kaebajal 5–24% ajast. Ta teeb rasket füüsilist tööd ehitajana. Teda

ei ole peetud vajalikuks suunata taastusravisse. Töövõime hindamisel ei eeldata, et inimene

suudaks istuda või seista järjest enam kui ühe tunni. Eeldatakse, et inimene saab 4–5 minuti

järel asendeid vahetada.

14.4. Kohus märgib, et töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik

sooritada ilma häiriva valuta. Töötukassa ekspertarst on ekslikult märkinud, et kaebajat pole

peetud vajalikuks suunata taastusravile. Nagu varem märgitud, on arstid kaebajale seljavalu

tõttu taastusravi soovitanud, kuid kaebaja pole senini taastusravis käinud. Seda arvestades on

selle võtmetegevuse piirang põhjendatult kergeks hinnatud. Kui valuprobleem kõigi ravi-

soorituste järgimisest hoolimata ei leevene, saab kaebaja taotleda oma töövõime uut hindamist.

Käelise tegevuse valdkond

15. Võtmetegevus „Käte sirutamine“

15.1. Kaebaja märkis taotluses, et suudab mõõdukate raskustega käsi tõsta niipalju, et näiteks

riiulilt mingit eset kätte saada. Kaebaja ei saa oma vasakut kätt erinevatele kõrgustele sirutada

ega õlaliigesest painutada. Õlaliigeses on valu, liikuvus on piiratud ja käes pole jõudu.

15.2. TTO ekspertarst hindas kaebaja piirangu selles võtmetegevuses mõõdukaks. Arst märkis

selle võtmetegevuse juures ära kaebajal diagnoositud liigeste traumajärgse artroosi. Töötukassa

ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Kaebaja hinnang ja ekspertarstide hinnang

langevad kokku. Seega pole poolte vahel selle võtmetegevuse piirangu üle vaidlust.

16. Võtmetegevus „Asjade liigutamine“

16.1. Kaebaja märkis taotluses, et suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada üheliitrist

vedelikuga täidetud anumat. Kaebaja sõnul ei saa ta kahe käega esemeid haarata ja neid vöö

kõrgusel soovitud kohta liigutada. Probleemiks on valu vasakus õlaliigeses ja jõupuudus

vasakus käes. Parem käsi tuleb appi võtta. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja

liigutada suuri ja kergeid esemeid.

16.2. TTO ekspertarst leidis, et piirang on kerge. Piirangu põhjuseks on samuti liigeste

traumajärgne artroos. Kaebaja õlaliigese liikuvus on piiratud, abduktsioon on 70 kraadi.

Kaebajale on soovitatud valuravi, mis vajab tõhustamist. Käte jõudluse langust terviseandmed

ei kinnita.

16.3. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarstiga. Arst viitas taastusravi arsti

25. märtsi 2022. a sissekandele, mille järgi kaebaja õlale tehtud lihasjõudluse testimine andis

normilähedase tulemuse (viie palli süsteemis 4–5 palli). Tegevuse sooritamine ei ole takistatud,

kuid võib esineda valu.

16.4. Kohus leiab, et arstide hinnangud vastavad metoodika nõuetele. Kaebaja kirjeldatud jõu-

puudust vasakus käes terviseandmed ei kinnita. Kaebaja pole ka kaebuses esile toonud, miks

arstide hinnang tema meelest ekslik on. Kaebaja tugineb üksnes sellele, et vastustaja on tal

varem tuvastanud osalise töövõime ning tema seisund pole paranenud. Ka varasemal töövõime

3-23-1895

7(7)

hindamisel, kus töötukassa tuvastas kaebajal osalise töövõime, hinnati tal käelise tegevuse vald-

konnas esinev piirang kergeks (vt 29. märtsi 2022. a otsus, dtl 2).

Kokkuvõte

17. Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus ja

küünitamist vajavad tegevused. Kaebaja töövõime toetamiseks on vajalik regulaarne ravi.

Dr Kukk tõdes, et kaebajal on terviseprobleeme, millest täielik paranemine ei ole tõenäoline.

Töövõimet ei hinnata siiski diagnooside, ravi vajaduse või ravimite tarvitamise alusel.

Piiranguid hinnatakse kujuteldavas olukorras, kus inimene on järginud kõiki ravisoovitusi.

Töövõime loetakse vähenenuks, kui vaatamata ravile jäävad püsima sellised piirangud, mis

piiravad inimese töövõimet. Praegusel juhul on kaebaja südamehaigust ja kõrget vererõhku

eeldatavasti võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Seljavalude ägenemise vältimiseks tuleks

kaebajal pöörduda taastusraviarsti vastuvõtule, omandada seljalihaseid tugevdavad harjutused

ja neid järjepidevalt sooritada. Kui valud sagenevad, siis on võimalik teha uuringud valu

põhjuste selgitamiseks ja konsulteerida kas neurokirurgi või ortopeediga. Kaebaja vasaku

õlaliigese taastusravist on möödas enam kui aasta. Ravi tuleks vajadusel korrata.

Dr Kukk märkis põhjendatult, et inimese töövõimet hinnatakse üldiselt, mitte konkreetset tööd

silmas pidades. Kaebaja raviandmete järgi teeb ta rasket füüsilist tööd. See, et kaebaja ei pruugi

olla suuteline jätkama senise raske füüsilise töö tegemist, ei anna veel alust tuvastada tema

töövõime vähenemist, kuni ta on võimeline tegema täiskoormusega füüsiliselt kergemaid töid.

18. Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud õigusnormide ega metoodika nõuete vastu. Ka pole

kaebaja kaebuses esile toonud konkreetseid väiteid selle kohta, milles vastustaja ja ekspertarstid

tema meelest eksisid. Üksnes asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud osaline töövõime, ei anna

alust nõuda uuesti samasugust hinnangut.

2022. a-l tuvastas töötukassa kaebajal osalise töövõime mõõduka piirangu tõttu liikumise vald-

konnas. Käelise tegevuse valdkonnas tuvastati toona kerge piirang. 2022. a otsuses oli märgitud,

et kaebaja tervisekahjustuse iseloom on muutlik ja töövõimet on pikemaks kui üheaastaseks

ajavahemikuks raske prognoosida. Käeliste vaevuste püsimisel on vaja terviseandmeid

täpsustada. Praegu ongi kaebajal tuvastatud mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas, st

piirangud on hinnatud varasemast raskemaks. Liikumise valdkonna piirangud on aga hinnatud

varasemast kergemaks. Seda mitte põhjusel, et kaebaja terviseseisund oleks viimase aasta

jooksul paranenud, vaid eeskätt põhjusel, et kaebaja pole käinud talle soovitatud taastusravis.

Samuti põhjusel, et kaebaja seisund võib paraneda hüpertoonia raviks määratud uue raviskeemi

järgimisel. Kui liikumise valdkonna piirangud jäävad sellegipoolest püsima ning käelise

tegevuse piirangud ei leevene, võib edaspidi olla alust tuvastada kaebajal osaline töövõime.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad nende endi

kanda.

20. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/