3-24-578/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-578

Haldusasi

E.F.L kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale ja kahju

hüvitamise nõue

Menetlusosalised

Kaebaja E.F.L (reg.kood XXX), seaduslik esindaja Y.D

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.F.L kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta E.F.L riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta E.F.L menetlusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta E.F.L esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 203 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.02.2024 juriidilise isikute E.F.L ja U.I.G nimel

esitatud kaebus, milles taotletakse juriidilisele isikule mõista välja hüvitis 8500 eurot

mittevaralise kahju eest. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul Tallinna Vangla valvurite

tegevuse ja töökorraldusega ning teda segab teise kinnipeetava käitumine. Kaebaja soovib, et

teda häiriv kaasvang eemaldataks tema lähedusest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse.

2. Kohus jättis kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 11.03.2024 määrusega käiguta

ning palus kaebajal täpsustada, kas ta soovib esitada kaebuse füüsilise isikuna või jääb ta oma

esialgse kaebuse juurde ning soovib kaebuse esitada siiski juriidiliste isikute esindajana.

Kohus selgitas, millal saab kaebajaks olla juriidiline isik ja millal füüsiline isik. Kohus palus

kaebajal täpsustada oma nõudeid ning selgitada, milles temale tekitatud kahju seisneb ning

millist ja kelle tegevust täpsemalt ta peab kahju tekitamise aluseks. Samuti seda, kes

mittevaralise kahju hüvitamist taotleb. Samuti tuli kaebajal tasuda kaebuselt ja esialgse

õiguskaitse taotluselt riigilõiv 275 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.

3-24-578

3. Vastuseks käiguta määrusele teatas kaebaja 14.03.2024 kirjaga, et soovib esitada kaebuse

E.F.L nimel, kelle seaduslikuks esindajaks ta on. Samas palus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks anda menetlusabi kinnipeetav Y.D, kuid jättis täitmata kohtu poolt saadetud

menetlusabi vormi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb vaadata, kas isikul on riivena väljenduv puutumus

vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral

tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib vaid füüsiline

isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Juriidiline isik mittevaralise kahju hüvitamist

sellel alusel nõuda ei saa. Juriidilisele isikule ei ole võimalik tekitada vanglas mittevaralist

kahju. Vangistust kohaldatakse vaid füüsiliste isikute suhtes ning käesoleval juhul on

vangistus kohaldatud Y.D suhtes. Inimväärikuse austamisest ja õiguste järgimisest saab seega

rääkida vaid füüsilise isiku kontekstis, juriidilisel isiku puhul ei saa kõne alla tulla

inimväärikuse rikkumine. Inimväärikus on omane ainult inimesele, st füüsilisile isikule.

Füüsiline isik võib kaebuse esitamisel olla küll juriidilise isiku esindaja, kuid sellisel juhul on

kaebaja ikkagi juriidiline isik ning rikutud peab olema just selle juriidilise isiku (praegusel

juhul ettevõtte) õigusi. Selgitan veel kord, et kui Tallinna Vangla kinnipeetav Y.D soovib

esitada kaebust Tallinna Vangla tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale, tuleb seda teha

füüsilise isikuna.

6. Seega ei saa käesoleval juhul vangla tegevusega olla kaebaja õigusi ka rikutud. E.F.L-l

puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu kuulub kaebus selle esitajale

tagastamisele läbivaatamatult.

7. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, jätab kohus läbi vaatamata õigusabi taotluse.

8. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast

tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega

või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuivõrd kohus põhjendas

eelnevalt, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus, tuleb menetlusabi taotlus rahuldamata jätta.

9. Kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab kohus rahuldamata. Kuna

kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, sest puudub kaebaja õiguste riive,

ei ole kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

2(2)