2-23-17709/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17709

Tsiviilasi

OÜ OJA GRUPP avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): OÜ OJA GRUPP (registrikood

10627183), seaduslik esindaja juhatuse liige H. O.

Ajutine pankrotihaldur: Katrin Prükk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ OJA GRUPP avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada

OÜ OJA GRUPP pankrot välja 9. aprillil 2024 kell 14.00.

2. Nimetada OÜ OJA GRUPP pankrotihalduriks Katrin Prükk (Pepleri 32, Tartu

51010, telefon 7 420 442, e-post katrin@advocatus.ee).

3. Kohustada OÜ OJA GRUPP seaduslikku esindajat juhatuse liiget H. O. andma

võlgniku vande 6. mail 2024 kell 11.45 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja,

Vabaduse 13, Võru, saal 2.

Kohus hoiatab H. O. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2024 kl 11.45 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Jätta menetluskulud OÜ OJA GRUPP kanda.

8. Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasuks 2000 eurot, millele lisandub

käibemaks 440 eurot ning mis välja mõista OÜ OJA GRUPP pankrotivarast.

8.1.

Anda OÜ-le OJA GRUPP menetlusabi ajutise halduri tasu 820 eurot ja sellele

lisanduva käibemaksu 180 euro 40 sendi hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on OÜ OJA

GRUPP saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril OÜ OJA GRUPP pankrotivara

tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda.

8.2.

Ajutise halduri tasu kanda Advokaadibüroo Advocatus OÜ-le (registrikood

11045359), konto nr EE962200221025574604 (Swedbank AS), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

9. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ja resolutsiooni p 8.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art

19 alusel.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. OÜ OJA GRUPP (avaldaja, võlgnik) esitas 15. detsembril 2023 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 22. jaanuaril 2024.

Avalduse kohaselt on võlgniku tegevusalaks B2B hulgimüük hooldus- ja remondimaterjalide

alal. Erinevad kriisid on mõjutanud kliente, samuti on võlgnikule vajalikud teenused

kallinenud. Praeguseks müügitulu puudub. Võlgnik on tasunud igapäevased jooksvad kulud,

kuid võlausaldajatele käibevahendeid ei jätku. Võlgnik on ka lõpetanud teenuse lepingud.

Võlgnikul on varana laovaru (2777 eurot 25 senti), raha pangakontodel (7 eurot 64 senti),

kohustusi on 20 833 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2. Maakohus võttis avalduse 24. jaanuari 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku ajutiseks halduriks Katrin Prüki (ajutine haldur).

3. Ajutise halduri arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Ajutise halduri aruande kohaselt asutati võlgnik 13. jaanuaril 2000. Aastatel 2000–2002 tegeles

võlgnik seakasvatusega, 2003–2009 tegevus puudus ning alates 2010. a-st tegeles

hulgikaubandusega. Suurim käive oli 2016. a-l 115 588 eurot ning kasum 2017. a-l 19 187

eurot. 2018. a ja hilisemate majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks

hooldus- ja remondikeemia hulgikaubandus. Müüdi hoolduskeemiat, määrdeid, liime, värve

ning keevitusmaterjali ja -seadmeid. 2018 ja 2019 oli võlgnikul üks töötaja. Pärast seda pole

võlgnikul töötajaid olnud. Võlgniku väitel oli töötajaks H. O. . Raamatupidamise andmetel

maksti kuni 2019. a keskpaigani tasu E. O. . Võrdlemisi suure osa soetatud kaubast ostis võlgnik

seotud juriidiliselt isikult.

2018–2021. a majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgnikul materiaalne põhivara 10 000–30

000 eurot. Võlgniku väitel tal põhivara tegelikult polnud: raamatupidamises oli põhivarana

ekslikult kajastatud liisitud transpordivahendid. Võlgnik liisis aprillis 2020 kaks sõidukit:

xxxxxxxxxxxxxx (2016) ja xxxxxxxxxxxxxx (2017). Liisinglepingu lõppedes 2021. a lõpus

anti omand võlgnikule üle. Koheselt võõrandas võlgnik sõidukid kolmandatele isikutele

hinnaga 6730 eurot ja 9000 eurot. Sõidukite kasutajaks jäid võlgniku juhatuse liige ja tema

abikaasa.

Võlgnik esitas viimased müügiarved 2023. a novembri keskel. Seega tegevus lõppes siis.

Võlgniku väitel kuulub talle laovaru väärtuses kokku 2777 eurot 25 senti, mis jaguneb

keemiatoodeteks ja lõikeketasteks. Võlgnik väitis, et laovaru on soetatud 2016. a-l, mistõttu

soetusdokumente pole. Seega pole teada, mis hinnaga võlgnik kaubad soetanud on ja kauba

kohta puudub dokumentaalne info. Võlgniku sõnul on vähemalt osa laovarust võimalik

realiseerida – konkreetselt Antispatter, 25L (vara nimekirjas väärtusega 1384 eurot 56 senti).

See ja väärtus on mõnevõrra kaheldav. Vara tegelik väärtus võib olla vähemalt 1400 eurot.

Pangakontodel on raha kokku 5 eurot 24 senti, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on 36

senti. Seega on võlgnikul vara kokku 1405 eurot 24 senti.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 303 eurot. Tegemist on põhivõlaga, millele lisanduvad

kõrvalnõuded.

Võlgniku kohustused ületavad tema vara ja majandustegevus on lõppenud. Seega võlgnik on

maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine.

Võid esineda tagasivõitmise alus, kuid tuleb arvestada, et nii võlgniku juhatuse liikme, tema

abikaasa kui ka seotud juriidilise isiku suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus. Seega ei

pruugi tagasivõitmise otsust olla võimalik täita. Maksejõuetuse põhjuseks võivad olla

juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod.

Võlgniku varast on ilmselt võimalik katta osa pankrotimenetluse kulusid. Samas ei pruugi vara

olla realiseeritav. Arvestades ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, teeb haldur ettepaneku

määrata deposiidi summaks 5400 eurot. Kui deposiiti ei maksta, palun haldurit sellest teavitada.

Sel juhul kaalub haldur, kas anda nõusolek jätkata haldurina ilma deposiidita (nn halduri

majandusriski võtmine).

Ajutine haldur palub määrata kindlaks tema tasu 2000 eurot, millele lisandub käibemaks

Advokaadibüroo Advocatus OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb (täpsustatud 9. aprillil 2024).

4. Võlgniku vastuse kohaselt ei ole ta pahatahtlikult tahtnud kellegi huve kahjustada. Samuti

ei ole ta soovinud äriühingute maksejõuetust. Võlgnik tunnistab, et oleks pidanud suuremat

kasumi marginaali küsima. Ei välista, et on tehtud mõne juhtimisvea, aga see ei anna alust väita

et võlgnik oleks toime pannud kuriteo. Võlgnik ei näe võimalust edasi tegutsemiseks, kuna kõik

minimaalsete kulude katmine on halvatud (sidevahend, kütus, käibemaksu tasumine,

laopinnakulu), samuti ei ole vahendeid soetada vajalikke kaupu. Lisaks ei ole võlgnikul

võimalik autot rentida, et pakkuda realiseerimata kaupa.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

6. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (25 303 eurot) vara

väärtust (1405 eurot 24 senti). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku

majandustegevus on lõppenud. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks

oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli

kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises

menetluses täpsemalt kindlaks teha.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2024 kl 11.45

(PankrS § 78 lg 1).

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kell 11.45.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe

andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

10. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2000 eurot, millele lisandub

käibemaks 440 eurot.

12.1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule

maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

12.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 20 tundi (tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse

läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh praeguse ja võõrandatud vara

ning kohustuste kindlakstegemist) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud

ajakulu 20 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri

kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 100 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab

kohus ajutise halduri tasuks 2000 eurot (lisandub käibemaks).

12.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

(PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS

§150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

12.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(Advokaadibüroo Advocatus OÜ (registrikood 11045359)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on Advokaadibüroo Advocatus OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE100920323).

Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15

lg 1), s.o 440 eurot.

12.5. Ajutine haldur on 9. aprillil 2024 taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest

(TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna praegusel juhul on võlgnikule kuuluva vara müügihind ja võimalik vara tekkimine

menetluses ebaselge, mistõttu ei ole teada, kas võlgnikul on piisavalt vara ajutise halduri tasu

maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi

analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on võlgnik saanud

menetlusabi, tuleb pankrotihalduril võlgniku pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti

Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete

järjekorda.

Kohus märgib, et kui menetluses selgub, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule

viivitamatult teatama (PankrS § 158).

13. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama

haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste

nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema

ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja

menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89

sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust

võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt

1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav

isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui

nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida

vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni

kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik