2-23-6730/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6730

Tsiviilasi

Z E. hagi AS-i Postimees Grupp vastu ebaõige teabe

eemaldamise, ümberlükkamise, varalise kahju hüvitamise

ning lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

8750,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z E. (isikukood XXX)

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers

Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja

Karmen Turk

Asja läbivaatamise viis

13.03.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z E. hagi AS-i Postimees Grupp vastu vastu osaliselt.

2. Kohustada AS Postimees Grupp ümber lükkama 20.10.2022 artiklis «ИНТРИГИ В

ДЕТСАДУ > Моббинг стал причиной увольнения опытного педагога» hageja

kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja kohustada AS Postimees Grupp omal kulul

avaldama https://rus.postimees.ee veebilehel ümberlükkamise teade pealkirjaga

„Опровержение ложных данных“ muutmata kujul venekeelse tekstina:

„Опубликовали в статье от 20 октября 2022 года «ИНТРИГИ В ДЕТСАДУ >

Моббинг стал причиной увольнения опытного педагога» ложные утверждения:

Мы опубликовали, что после инцидента с увольнением учительницы Л.

родители рассказали, что педагоги и помощники детского садика подверглись

психологическому давлению со стороны завуча Ж. Э.. По их словам, после

визитов журналиста и представителя Департамента образования, завуч начала

срываться на учителей и угрожать им увольнением. Данные утверждения

являются ложными. Педагоги и помощники детского садика не подвергались

психологическому давлению со стороны завуча Ж. Э., Ж. Э. не срывалась на

учителей и не угрожала им увольнением.

В статье опубликовали, что ещё один педагог, также на условиях анонимности,

поделилась, что психологическое давление со стороны завуча Ж. Э.

продолжается не один год. Она также добавила, что педагоги очень боятся, что

намёки на возможное увольнение станут реальностью. Эти утверждения

являются ложными. Педагоги не подвергались психологическому давлению со

стороны завуча Ж. Э.. Вдобавок, завуч Ж. Э. не делала педагогам намёков об

увольнении.

2-23-6730

В статье опубликовали, что из-за конфликта с завучем Ж. Э. годом ранее,

женщина по имени Г. была вынуждена перевести своего ребёнка в

Линнамяэский детский сад. Также опубликовали, ещё как минимум 7 детей

перешли в другие детские сады по той же причине. Эти утверждения являются

ложными

Мы опубликовали, что Ж.Э. не отреагировала на наши звонки и письма,

поэтому получить её мнения не удалось. Это утверждение неверно.“

3. Jätta rahuldamata Z E. hagi AS-i Postimees Grupp vastu ebaõige teabe

eemaldamiseks.

4. Jätta rahuldamata Z E. hagi AS-i Postimees Grupp vastu varalise kahju ja kaasuva

viivise tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Z E. (hageja) esitas 05.05.2023 (täpsustatud terviktekstiga 12.12.2023) hagiavalduse AS

Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõige teabe eemaldamise, ebaõigete väidete ümberlükkamise

ja varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 20.10.2022 artikli pealkirjaga „ИНТРИГИ В

ДЕТСАДУ > Моббинг стал причиной увольнения опытного педагога“. Tõlge: „INTRIIGID

LASTEAIAS >Mobbing/töökiusamine põhjustas kogenud õpetaja vallandamise.“

3. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas artiklis hageja kohta 7 valeväidet, milliste

ümberlükkamist hageja nõuab:

3.1.

Kostja avaldas artiklis: „После инцидента с увольнением Л., родители рассказали,

что педагоги и помощники других групп подверглись психологическому давлению со

стороны завуча Ж. Э. . По их словам, после визитов журналиста и представителя

Департамента образования, завуч начала срываться на учителей и угрожать им

увольнением.“ Tõlge: „Pärast L. vallandamise vahejuhtumit rääkisid lapsevanemad, et

õppealajuhataja Z E. on survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid. Nende

sõnade järgi on õppealajuhataja asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi

kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama“ (väide 1).

2 (13)

2-23-6730

3.2.

Kostja avaldas: „Еще один педагог, также на условиях анонимности, поделилась, что

психологическое давление со стороны Ж. продолжаются уже не один год. Она так же

добавила, что педагоги очень боятся, что намеки на возможное увольнение, станут

реальностью.“ Tõlge: „Veel üks õpetaja jagas samuti anonüümseks jäämise tingimusel, et Z

poolne psühholoogiline survestamine on kestnud juba mitmeid aastaid. Samuti lisas ta, et

õpetajad kardavad väga, et võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks“ (väide 2).

3.3.

Kostja avaldas artiklis: „Представитель родительского комитета группы Н.

рассказала, что на собраниях родителей и директора завуч Ж.Э. тоже присутствовала и

«вела себя странно». «Она почему-то постоянно давала свои комментарии, и говорила, что

директор не имеет полного представления о коллективе детского сада. – говорит Н.. –

Раньше она всегда хорошо отзывалась о Л. и ее профессионализме, но на этих встречах

она напротив настаивала на том, чтобы не возвращать Л..“ Tõlge: „Rühma lastevanemate

komitee esindaja N. rääkis, et õppealajuhataja Z E. on samuti viibinud lastevanemate ja direktori

koosolekutel ning „käitunud kummaliselt“. „Millegipärast ta pidevalt kommenteeris ning rääkis,

et direktoril puudub täielik arusaam lasteaia kollektiivist“, ütleb N.. „Varem rääkis ta alati hästi

L.st ning tema professionaalsusest, kuid nendel kohtumistel on ta vastupidi tungivalt nõudnud, et

teda ei võetaks tagasi.“ (väide 3).

3.4.

Kostja avaldas artiklis: „О своем опыте неприятного общения с завучемꢀрассказала

также женщина по имени Г., которая из-за конфликта с Э. годом ранее даже была

вынуждена перевести своего ребенка в Линнамяэский детский сад […]“ Tõlge: „Oma

ebameeldivast kogemusest õppealajuhatajaga suhtlemisel rääkis samuti H. nimeline naisterahvas,

kes E.ga toimunud konflikti tõttu oli aasta varem lausa sunnitud üle viima oma lapse Linnamäe

lasteaeda […]“ (väide 4).

3.5.

Она [женщина Г.] утверждает, что кроме нее еще как минимум семь детей перешли

в другие детские сады по той же причине […]“ Tõlge: „Ta [naine G.] väidab, et peale tema

oma on veel vähemalt seitse last läinud samal põhjusel teistesse lasteaedadesse […]“ (väide 5).

3.6.

Kostja avaldas artiklis, et: „Ж. Э. не отреагировала на наши звонки и письма, поэтому

получить её мнение не удалось.“ Tõlge: „Z E. ei reageerinud meie telefonikõnedele ning

kirjadele, seepärast ei õnnestunud meil saada tema arvamust.“ (väide 6).

3.7.

Kostja avaldas artiklis: „Мы не можем подтвердить эти жалобы родителей, но все же

кое-что журналист Постимээс наблюдала сама. На собрании в детском саду Ж.

действительно много говорила за директора и настаивала, что у Л. проблемы с психикой.“

Tõlge: „Me ei saa kinnitada neid lastevanemate kaebusi õppealajuhataja aadressil, kuid

Postimehe ajakirjanik siiski märkas ise üht-teist. Lasteaia koosolekul rääkis Z tõepoolest palju

direktori eest ning jäi kindlaks, et L. on psüühika probleemid.“ (väide 7).

4. Hageja nõuab valeväidete ümberlükkamist vastavalt resolutsiooni sõnastusele. Kuivõrd

avaldamine toimus vene keeles, nõuab avaldaja ka ümberlükkamist vene keeles.

5. Hageja nõuab lisaks valeväidete ümberlükkamisele ebaõige teabe kustutamist, sest hagejale

pühendatud alapeatükk on valeväiteid täis ja hageja õiguste rikkumise heastamist ei saa

saavutada üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisega. Hageja palub kohustada kostjat

kustutama artikli alapeatükist „Есть жалобы и на завуча детсада.“ Tõlge: „On kaebusi ka

lasteaia õppealajuhataja kohta.“ alates alapaetüki pealkirjast kuni alapeatüki eel-eelviimase

lõiguni (k.a) – „[…] На собрании в детском саду Ж. действительно много говорила за

директора и настаивала, что у Л. проблемы с психикой.“ Tõlge: „Lastevanemate koosolekul

rääkis Z tõepoolest palju direktori eest ning jäi kindlaks, et L. on psüühika probleemid.“

6. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju, mis seisneb kulutustes kohtueelsele õigusabile 1584

eurot, hüvitamist, samuti nõuab hageja kostjalt viivist.

3 (13)

2-23-6730

7. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet.

8. Kostja on seisukohal, et kõik vaidlusalused väited vastavad tõele, mistõttu ei ole kostja

ebaõigeid andmeid avaldanud.

9. Kostja on samuti seisukohal, et ta on selgelt avaldanud teiste isikute tsitaate, millest

tulenevalt ei ole kostja tegevus õigusvastane. Kostja vaidleb vastu artikli osalise kustutamise

nõudele, sest see ei ole ümberlükkamise nõude kõrval proportsionaalne nõue ja riivab

väljendusvabaduse õigust. Samuti ei ole põhjendatud väidete kustutamiseks kohustamine

ajakirjanduse väljaandest virtuaalmaailmas, kui sama vahend ei ole paberväljaande puhul

võimalik. Kui kohus leiab, et kostja on ebaõigeid väiteid avaldanud, on kohaseks meetmeks vaid

ümberlükkamiseks kohustamine.

10. Kostja vaidleb vastu ka hageja varalise kahju hüvitamise nõudele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab

hagi osalist rahuldamist alljärgnevalt.

12. Kohus lahendab esmalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise (I), seejärel andmete

kustutamise (II) ja varalise kahju hüvitamise ning viivise nõuded (III). Samuti jaotab ja määrab

kohus rahaliselt kindlaks menetluskulud (IV).

(I)

13. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas 20.10.2022 artikli pealkirjaga „ИНТРИГИ В ДЕТСАДУ

> Моббинг стал причиной увольнения опытного педагога“ ning et artikkel sisaldab ülal

kohtuotsuse punktis 3 loetletud väiteid.

14. Kostja poolt artikli avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes.

Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine

(Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

15. Artiklis on hageja kohta esitatud 7 faktiväidet. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav,

selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.

Väited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema

mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).

16. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

17. Seega hindab kohus, kas hageja kohta avaldatud 7 faktiväidet sisaldavad ebaõigeid andmeid.

18. Väited 1 kuni 5 sisaldavad selgelt markeeritult teiste isikute tsitaate. Tulenevalt VÕS § 1047

lg-st 2 lasus väidete 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 tõele vastavuse tõendamiskoormis kostjal ning väite 3

ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.

18.1.

Vastuseks kostja väidetele, et kuivõrd kostja meediaorganisatsioonina vahendab kiusatava

ja kiusaja vahelist konflikti, siis on Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 8 mõttega kooskõlas

see, et vastav norm ja tõendamiskoormise pöördumine kohalduks ka käesolevas vaidluses, vastas

kohus eelmenetluses (dtl 206) ja jääb selle seisukoha juurde kohtuotsuses. VõrdKS § 8 lg 1

sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada,

et toimunud on diskrimineerimine, ning lg 2 kohaselt Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab

4 (13)

2-23-6730

menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub

tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.

18.2.

Kostja poolt osundatud VõrdKS § 8 lg-t 2 tuleb lugeda koostoimes lg-ga 1, mille kohaselt

on tõendamiskoormise ümberpöördumine ettenähtud juhuks, kui kohtusse on pöördunud

väidetav töökiusu ohver, vastaspooleks vaidluses aga väidetav töökiusaja. Käesolevas vaidluses

ei ole tegemist kirjeldatud olukorraga. Kohtusse on, kostja enda käsitluse järgi, pöördunud

väidetav töökiusaja. Veel enam, vaidluse teiseks pooleks ehk kostjaks käesolevas vaidluses ei ole

isik, kes oleks üldse saanud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuda.

18.3.

VõrdKS § 8 seletuskirja kohaselt on nõrgemaks ja kaitset vajavaks pooleks isik, kelle

suhtes kahtlustatakse diskrimineerimise toimepanemist. Sellist isikut käesoleva tsiviilasja

menetluses ei osale. Asjaolu, et kostja on vahendanud väidetavate kiusatud isikute sõnu, ei tingi

VõrdKS § 8 kohaldumist käesolevale vaidlusele, sest kostja meediaorganisatsioonina ei ole

nõrgas positsioonis olev ega täiendavat kaitset vajav isik. Asjaolu, et avaldatud andmed võivad

seostuda diskrimineerimisjuhtumiga, ei pööra tõendamiskoormist ega vabasta

meediaorganisatsiooni VÕS § 1047 lg-st 2 tulenevast kohustusest tõendada teise isiku au teotava

asjaolu vastavus tegelikkusele.

19. Kostja tugineb väidete 1 kuni 5 tõele vastavuse tõendamiseks tunnistaja A. U. ütlustele,

millistega kokkuvõtvalt soovib tõendada, et väited nr 1-5 vastavad täpselt allikate

(lapsevanemad/lasteaia õpetajad) sõnadele.

19.1.

Vastavasisulisi ütlusi tunnistaja 13.03.2024 kohtuistungil ka andis ning kohtul ei ole alust

kahelda selles, et tunnistaja ütlused on tõesed ehk selles, et allikad rääkisid tunnistajale seda,

mida tunnistaja hiljem artiklis kajastas. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole aga küsimus sellest,

kas tunnistaja on ajakirjanikuna kajastanud artiklis täpseid tsitaate, vaid küsimus sellest, kas

tsitaatides sisalduvad faktiväited hageja kohta on tõesed. Tunnistaja ütlused sellest, et allikad

rääkisid tunnistajale seda, mida tunnistaja artiklisse kirjutas, ei tõenda, et allikate väited hageja

kohta on tõesed.

19.2.

Asjaolude tuvastamine, s.o küsimus sellest, kas väited on tõesed, on kohtu pädevuses ning

kohtu veendumus peab saama tekkida vahetult. Nimetatut on kinnitanud ka Tallinna

Ringkonnakohus 31.01.2028 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-16-XXX (punktis 8), et isegi kui

tunnistajana ütlusi andval ajakirjanikul tekkis veendumus, et väited, mida ta avaldas, on tõesed,

ei piisa sellest väidete tõelevastavuse tõendamiseks kohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitas,

et hagilises tsiviilkohtumenetluses lasub asjaolude tuvastamise kohustus kohtul. See tähendab, et

kohus on see, kes peab menetlusosalise poolt kohtu ette toodud asjaolude ja asjaolude

tõendamiseks esitatud tõendite pinnalt saama jõuda veendumusele, et tõendamisele kuuluv

eluline asjaolu esines. Maakohus jagab seda seisukohta ning asub seisukohale, et see kohaldub

ka käesolevas tsiviilasjas. Oleks meelevaldne, et kohus loeks asjaolud tõendatuks tuginedes

sellele, et ajakirjanikul tekkis veendumus, et allikate väidetu on tõene, ja tunnistaja seda

veendumust kohtule kinnitab. Sellisel juhul võtaks asjaolude tuvastamise funktsiooni kohtult üle

artikli kirjutanud ajakirjanik, mis on aga õigusriigi põhimõtetega ilmselges vastuolus.

19.3.

Seega ei ole tunnistaja A. U. ütlustega võimalik tõendada väidete 1 kuni 5 tõelevastavust,

sest seda ütlustest ei tulene.

19.4.

Samadel põhjendustel ei ole väidete 1 kuni 5 tõelevastavust võimalik tõendada ka

ajakirjaniku kirjaliku selgitusega (dtl 117), milline oli esitatud kohtule enne ajakirjaniku

tunnistajana ülekuulamist.

20. Järgnevalt hindab kohus, kas ülejäänud kohtu ette toodud tõendid võimaldavad kohtul

tuvastada väidete 1 kuni 5 tõelevastavust.

5 (13)

2-23-6730

21. Väitena 1 avaldas kostja: „Pärast L. vallandamise vahejuhtumit rääkisid lapsevanemad, et

õppealajuhataja Z E. on survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid. Nende

sõnade järgi on õppealajuhataja asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi

kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama.“

21.1.

Selles väites sisaldub hageja hinnangul ebaõige faktiväide, et hageja on survestanud

psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid ja on asunud pärast ajakirjaniku ja

haridusameti esindaja külastusi kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama.

Vastavas osas nõuab hageja väite ümberlükkamist.

21.2.

Kostja on väite tõelevastavuse tõendamiseks esitanud G. M. 01.09.2022 e-kirja kostja

venekeelse väljaande peatoimetaja S. M. (dtl 115, tõlge dtl 186). Ajakirjaniku külastus leidis aset

pärast 01.09.2022, sest artiklist (vandetõlgi tõlge dtl 226) nähtub, et G. pöördus toimetuse poole

05. septembril ja koosolek pidi toimuma peagi pärast G. pöördumist ehk pärast 01.09.2022.

Seega ei saa G. M. 01.09.2022 e-kiri tõendada asjaolusid, mis olid e-kirjast hilisemad ehk seda,

et hageja asus pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi kärkima õpetajate peale ning

neid vallandamisega ähvardama. Tõendist ei tulene ka, et hageja oleks survestanud

psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid. G. M. kirjutab küll üldsõnaliselt õpetaja L.

sõnadest hageja kohta ja ühe teise lapsevanema väidetavat negatiivset kogemust hagejaga, kuid

kirjast on ühemõtteliselt aru saada, et G. M. ei ole ise vahetult hagejale etteheidetavat käitumist

kogenud, vaid vahendab teistelt kuuldut. Sellise kirja alusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, et

hageja kohta esitatud faktiväited vastavad tõele.

21.3.

Kostja on väite tõelevastavuse tõendamiseks esitanud kostja toimetusse juunis 2023

saadetud kirja (dtl 120, tõlge dtl 187), millest kostja hinnangul tuleneb väite tõelevastavus.

Viidatud tõendist ei nähtu, kes on selle koostanud, puuduvad nii allakirjutanute nimed kui

allkirjad. Eeltoodust tulenevalt on tõend TsMS § 238 lg 5 alusel ebausaldusväärne ja kohus jätab

tõendi arvestamata.

21.4.

Hageja tugineb lasteaia 26 töötaja ühisavaldusele (dtl 51, tõlge dtl 54), direktor J. D.

avaldusele (dtl 56, tõlge dtl 57) ning sekretäri arvamusega (dtl 58) ja on seisukohal, et tõendid

kinnitavad väite 1 ebaõigsust. Kohus asub seisukohale, et viidatud tõendid on liialt üldsõnalised,

et nendega üheselt tõendada, et väites 1 sisalduv vaidlusalune faktiväide tõele ei vasta. Samas ei

ole väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal. Kostja väite tõelevastavust tõendanud ei ole.

21.5.

Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja on survestanud psühholoogiliselt teiste

rühmade õpetajaid ja abisid ja on asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi

kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud

väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite.

22. Väitena 2 avaldas kostja: „Veel üks õpetaja jagas samuti anonüümseks jäämise tingimusel, et

Z poolne psühholoogiline survestamine on kestnud juba mitmeid aastaid. Samuti lisas ta, et

õpetajad kardavad väga, et võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks.“

22.1.

Selles väites sisaldub hageja hinnangul ebaõige faktiväide, et hageja allutanud õpetajaid

psühholoogilisele survestamisele ja et õpetajad kardavad, et võimaliku vallandamise vihjed

osutuvad tõeks. Vastavas osas nõuab hageja väite ümberlükkamist.

22.2.

Kostja vaidleb vastu „õpetajad kardavad“ lauseosale, sest see ei käi hageja kohta ega saa

hagejat kahjustada. Kohus asub seisukohale, et tegemist on hageja kohta avaldatud kaudse

faktiväitega, st mõistlik isik saab avaldatut lugedes aru, et hageja vallandamise vihjeid tajutakse

kollektiivis tõsistena ning neid kardetakse ehk hageja hirmutab töötajaid. Seega käib ka vastav

osa hageja kohta, kuid kohus nõustub kostjaga, et kostjat ei saa kohustada ümber lükata väidet

selliselt, et kostja avaldab, et „õpetajad ei karda…“. Teises sõnastuses väite ümberlükkamist ei

ole hageja taotlenud.

6 (13)

2-23-6730

22.3.

Kostja on väite tõelevastavuse tõendamiseks esitanud G. M. 01.09.2022 e-kirja kostja

venekeelse väljaande peatoimetaja S. M. (dtl 115, tõlge dtl 186). Nagu väite 1 puhul ei tulene

tõendist ka väite 2 puhul, et hageja oleks survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid

ja abisid. Ülal punktis 21.2 esitatud põhjendustel ei ole võimalik G. M. kirja alusel kohtul

tuvastada, et hageja kohta esitatud faktiväide vastab tõele.

22.4.

Kostja on väite tõelevastavuse tõendamiseks esitanud toimetusse juunis 2023 saadetud

kirja (dtl 120, tõlge dtl 187), millest kostja hinnangul tuleneb väite tõelevastavus. Kohus on ülal

punktis 21.3 lugenud tõendi ebausaldusväärseks ja tõendiga sel põhjusel ei arvesta.

22.5.

Kostja on väite tõelevastavuse tõendamiseks esitanud L. K. kinnituse (dtl 119). L. K.

kirjas kinnitab viimane, et tegelikkusele vastab artiklis avaldatud sisu „kaebusi on ka…“, sest

kaebusi Z E. käitumisele on olnud nii L. K.l, kui temale teadaolevalt tema endistel kolleegidel

Muhu lasteaias kui ka lapsevanematel. Kiri ei tõenda, et hageja oleks survestanud

psühholoogiliselt õpetajaid. Samuti ei tõenda kiri, et hageja oleks õpetajaid ähvardanud

vallandamisega ja et õpetajad seda kardaksid.

22.6.

Hageja tugineb lasteaia 26 töötaja ühisavaldusele (dtl 51, tõlge dtl 54), direktor J. D.

avaldusele (dtl 56, tõlge dtl 57) ning sekretäri arvamusele (dtl 58) ja on seisukohal, et tõendid

kinnitavad väite 2 ebaõigsust. Kohus asub seisukohale, et viidatud tõendid on liialt üldsõnalised,

et nendega üheselt tõendada, et väites 2 sisalduv vaidlusalune faktiväide tõele ei vasta. Samas ei

ole väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal. Kostja väite tõelevastavust tõendanud ei ole.

22.7.

Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja on survestanud psühholoogiliselt

õpetajaid, ähvardanud vallandamisega ja et õpetajad kardaksid ähvardamist. Kuivõrd kostja ei

ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõige faktiväite.

23. Väitena 3 avaldajas kostja, et „Rühma lastevanemate komitee esindaja N. rääkis, et

õppealajuhataja Z E. on samuti viibinud lastevanemate ja direktori koosolekutel ning „käitunud

kummaliselt“. „Millegipärast ta pidevalt kommenteeris ning rääkis, et direktoril puudub täielik

arusaam lasteaia kollektiivist“, ütleb N.. „Varem rääkis ta alati hästi L. ning tema

professionaalsusest, kuid nendel kohtumistel on ta vastupidi tungivalt nõudnud, et teda ei

võetaks tagasi.“

23.1.

Selles väites sisaldub hageja hinnangul ebaõige faktiväide, et hageja ütles koosolekul, et

direktoril puudub täielik arusaam lasteaia kollektiivist. Vastavas osas nõuab hageja väite

ümberlükkamist.

23.2.

Seega ei vaidle pooled selle üle, kas direktoril puudus arusaam lasteaia kollektiivist, vaid

selle üle, kas hageja nii ütles. Väide, et õppealajuhataja ütles, et direktoril puudub täielik

arusaam lasteaia kollektiivist, ei ole hagejat halvustav, eriti arvestades väite konteksti ehk seda,

et direktor oli värskelt ametisse asunud.

23.3.

Hageja tõendab väite ebaõigsust lasteaia kolme töötaja kinnituskirjaga (dtl 62, tõlge dtl

63), kuid kiri ei käsitle küsimust sellest, kas hageja ütles koosolekul, et direktoril puudub

arusaam lasteaia kollektiivist. Sel põhjusel ei tõenda tõend vaidlusalust küsimust.

23.4.

Hageja tõendab väite ebaõigsust lasteaia direktori J. D. avaldusega (dtl 64), kuid ka see

avaldus ei käsitle küsimust sellest, kas hageja ütles koosolekul, et direktoril puudub arusaam

lasteaia kollektiivist. Sel põhjusel ei tõenda tõend vaidlusalust küsimust.

23.5.

Kostja on seisukohal, et väite tõelevastavus on tõendatud G. M. 01.09.2022 e-kirjaga (dtl

115, tõlge dtl 186), kuid kiri ei käsitle küsimust sellest, kas hageja ütles koosolekul, et direktoril

puudub arusaam lasteaia kollektiivist. Kiri on koosolekust varasem. Sel põhjusel ei tõenda tõend

vaidlusalust küsimust.

7 (13)

2-23-6730

23.6.

Kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et väide 3 ei vasta tegelikkusele, seega tuvastab kohus,

et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet.

23.7.

Seoses väitega nr 3 on hageja asunud seisukohale, et kohus peaks saama tuvastada, et

väites avaldatud väärtushinnang, et hageja käitus lastevanematel koosolekul kummaliselt, on

ebakohane. Küsimus sellest, kas väites sisalduv väärtushinnang on ebakohane, ei ole käesoleva

vaidluse esemeks. Hageja ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist, väärtushinnangute

ümberlükkamise nõuet ei võimalda seadus esitada. Seega ei anna kohus hinnangut sellele, kas

avaldatud väärtushinnang on ebakohane.

24. Väitena 4 avaldas kostja, et „Oma ebameeldivast kogemusest õppealajuhatajaga suhtlemisel

rääkis samuti G. nimeline naisterahvas, kes E.ga toimunud konflikti tõttu oli aasta varem lausa

sunnitud üle viima oma lapse Linnamäe lasteaeda […]“ ja väitena 5, et : „Ta [naine G.] väidab,

et peale tema oma on veel vähemalt seitse last läinud samal põhjusel teistesse lasteaedadesse

[…]“

24.1.

Nendes väidetes sisalduvad hageja hinnangul ebaõiged faktiväited, et hagejal oli konflikt

G. nimelise lapsevanemaga ning et vanemad on lapsi ära võtnud lasteaiast just konflikti tõttu.

Vastavas osas nõuab hageja väidete ümberlükkamist

24.2.

Kostja on väidete tõelevastavuse tõendamiseks esitanud G. M. 01.09.2022 e-kirja kostja

venekeelse väljaande peatoimetaja S. M. (dtl 115, tõlge dtl 186). Kostja osundab kirjas lausele

„Ka ühel emal meie rühmast oli ebameeldiv kogemus lasteaiajuhatajaga. Direktori asetäitja lubas

endale karjuda ja lapsevanemat solvata.“ Kohus asub seisukohale, et tõendist ei tulene ei seda, et

antud lapsevanem oleks olnud G., ega seda, et väidetav konflikt päädis nii G. lapse kui veel 7

lapse lasteaiavahetusega ja oli lasteaiavahetuse põhjuseks. Seega kiri ei tõenda väidete 4 ja 5

tõelevastavust.

24.3.

Kostja on osundanud sellele, et hageja ei vaidle, et lapsevanema G. laps viidi teise

lasteaeda. Käesolevas vaidluses ei ole aga küsimus sellest, kas G. laps viidi teise lasteaeda või

mitte, iseseisvalt vaidluse all. Kitsalt küsimus sellest, kas G. laps viidi teise lasteaeda, ei käi ka

hageja kohta. Hageja vaidlustab väidet osas, milles väitest tuleneb, et hagejal oli G. nimelise

lapsevanemaga konflikt, mis oli nii G. lapse kui 7 teise lapse lasteaiavahetuse põhjuseks. Seega

fakt, et G. laps vahetas lasteaeda, ei tõenda kostja poolt hageja kohta avaldatud väite

tõelevastavust.

24.4.

Kostja osundab, et väidete tõelevastavus tuleneb ka endise Muhu lasteaia direktori kirjast

(dtl 67, tõlge dtl 68), millest kostja hinnangul nähtub, et suhted olid nii teravad, et G. asus salaja

salvestama vestlust lasteaia endise direktori ja hagejaga. Viidatud tõendist tuleneb küll endise

direktori kinnitus, et lapsevanem G. salvestas vestlust, kuid sellest faktist ei järeldu, et hageja ja

lapsevanem G. vahel oleks olnud konflikt ning et lapsevanem G. laps ja veel 7 last oleksid

vahetanud lasteaeda konflikti tõttu. Vastupidi, tõendist tuleneb eelmise lasteaia direktori, kelle

ametis oleku ajal väidetav konflikt ja laste lahkumine toimus, kinnitus, et konflikti ei olnud ja

laste lasteaiast äravõtmise põhjuseks ei olnud konflikt hagejaga. Seega kiri ei tõenda väidete 4 ja

5 tõelevastavust.

24.5.

Hageja tugineb lasteaia rühmaõpetajate kinnitusele (dtl 65, tõlge dtl 66) ja eelmise

direktori kinnitusele (dtl 67, tõlge dtl 68), millest tuleneb, et G. K. lapsed vahetasid küll

lasteaeda, kuid laste Muhu lasteaiast äraviimise põhjuseks ei olnud konflikt hagejaga. Samuti

tuleneb endise direktori kinnitusest, et keegi lapsevanematest ei ole toonud lapse äramineku

põhjuseks konflikti hagejaga. Seega on hageja tõendanud, et väidetes 4 ja 5 avaldatud faktiväited

tõele ei vasta.

24.6.

Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja ja lapsevanem G. vahel oleks olnud

konflikt ning et see konflikt oleks kaasa toonud G. lapse ja veel 7 lapse üleviimise teise

8 (13)

2-23-6730

lasteaeda. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on

avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväited.

25. Väitena 6 avaldas kostja: „Z E. ei reageerinud meie telefonikõnedele ning kirjadele, seepärast

ei õnnestunud meil saada tema arvamust.“

25.1.

Selles väites sisaldub hageja hinnangul ebaõige faktiväide, et hageja sai kostjalt

telefonikõned ja kirjad, kuid jättis neile vastamata.

25.2.

Kostja tõendab hagejaga ühenduse võtmise katseid ajakirjaniku kirjaliku selgituse ja

tunnistajana antud ütlustega. Ajakirjaniku ütluste kohaselt ta pidevalt helistas ja kirjutas hagejale,

direktorile, meilidele, otsis Facebookist, leidis ja kirjutas, kuid vastust ei saanud (ajamärge

00:13:56, dtl 331).

25.3.

Kostja on suhtlemise tõendamiseks esitanud e-kirja (dtl 125), milline on aga saadetud

valele e-posti aadressile. Kostja võttis 13.03.2024 istungil omaks, et kõnealune e-kiri on

saadetud valele e-posti aadressile (dtl 335, ajamärge 01:52:11).

25.4.

Ajakirjaniku kiri direktorile ei ole käsitletav pöördumisena hageja poole, mistõttu ei

tõenda pöördumine direktori poole avaldatud väite õigsust.

25.5.

Kostja on esitanud pöördumise Facebooki sõnumirakenduses (dtl 126), kuid selle

pöördumise osas puudub vaidlus, et hageja ei ole sõnumit Facebookis vastu võtnud (dtl 336,

ajamärge 02:06:54). Kostja on seisukohal, et hageja võis näha sõnumi sisu, hageja sõnumi sisu

nägemist eitab.

25.6.

Seega ei ole kostja tõendanud, et hagejani oleksid jõudnud kostja kirja teel saadetud

pöördumised, millistele hageja oleks jätnud reageerimata.

25.7.

Hagejale tehtud telefonikõnesid tõendab kostja tunnistaja A. U. ütlustega. Tunnistaja

ütlused on selles küsimuses väga üldsõnalised, tunnistaja märgib vaid, et ta „pidevalt helistas“

hagejale. Pooled ei vaidle, et hageja oli 10.10.2022 kuni 20.10.2022 puhkusel. Kostja ei ole

tõendanud, et kostjal oleks olnud olemas hageja isiklik telefoninumber, millele kostja tegi

kõnesid. Kostja on esitanud väite, et ajakirjanik helistas töötelefonile (12.01.2024 kostja vastuse

p 3.42.4). Hagejale helistamise katseid ei tõenda ka 19.10.2022 lasteaia direktorile saadetud e-

kiri, selles märgib ajakirjanik, et proovis ühendust võtta läbi sotsiaalmeedia ja avalike

kontaktide. Kostja väited telefonikõnede tegemise kohta on jäänud samuti äärmiselt

üldsõnaliseks, konkretiseerimata on nii kõnede ajad kui telefoninumber või numbrid, millistele

on helistatud. Kui hageja oli puhkusel, siis ei saanud hageja objektiivselt omada juurdepääsu

oma töötelefonile, et vastata ajakirjaniku kõnedele. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ei

pea kohus tunnistaja ütlusi kõnede tegemise osas usutavaks ja nendega ei arvesta.

25.8.

Kontakti soov koosolekul ei oma väite tõendamise osas tähtsust, kuivõrd väide käsitleb

hilisemaid kontaktivõtmisi telefoni ja kirja teel.

25.9.

Pressinõukogu järeldused (dtl 128) ei ole kohtule asja lahendamisel siduvad ning asjaolu,

et pressinõukogu pidas tõendatuks ajakirjaniku püüdlusi saada hagejaga ühendust, ei tähenda, et

samale järeldusele peaks jõudma ka kohus.

25.10. Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et kostja oleks hagejaga võtnud enne artikli

avaldamist ühendust viisil, mis oleks hagejani jõudnud ja et hageja oleks jätnud vastamata

kõnedele ja kirjadele, millest hageja oli teadlik. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele

vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväited.

26. Väitena 7 avaldajas kostja „Me ei saa kinnitada neid lastevanemate kaebusi õppealajuhataja

aadressil, kuid Postimehe ajakirjanik siiski märkas ise üht-teist. Lasteaia koosolekul rääkis Z

tõepoolest palju direktori eest ning jäi kindlaks, et L. on psüühika probleemid“

9 (13)

2-23-6730

26.1.

Selles väites sisaldub hageja hinnangul ebaõige faktiväide, et hageja tõi pidevalt

koosolekul esile õpetaja L. probleeme psüühikaga. Vastavas osas nõuab hageja väite

ümberlükkamist.

26.2.

Tunnistaja A. U. ütlustega (dtl 331) on tõendatud, et väites nimetatud ajakirjanik on A.

U.. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et „hageja pidevalt rääkis, et L.l on läbipõlemine,

vahepeal on vaja tööst loobuda, tervist parandada, mainis, et on vaimsed probleemid, et

sellepärast ei saa jätkata, see oli koosolekul kõigi vanemate ees.“

26.3.

Hageja nõustus 13.03.2024 istungil, et selles ei ole vaidlust, et läbipõlemist võib käsitelda

psüühika probleemidena (dtl 336, ajamärge 02:12:45).

26.4.

Hageja tõendab väite ebaõigsust lasteaia kollektiivi pöördumiste ja seletuskirjadega (dtl

62-64), millistega tõendab, et hageja käitumine koosolekul oli viisakas, rahulik ja lugupidav.

Vastusena kohtu küsimusele 13.03.2024 kohtuistungil, kas hageja viidatud tõenditest tuleneb, et

koosolekul ei ole käsitletud L. probleeme psüühikaga või läbipõlemist, vastas hageja, et viidatud

tõenditest ei ole kinnitatud, et hageja nii ei oleks öelnud (dtl 336, ajamärge 02:12:45). Kohus ei

tuvasta dtl 62-64 pöördumistes ja seletuskirjades, et nendega oleks tõendatud, et väide, et hageja

rääkis koosolekul, et L.l on läbipõlemine, oleks ebaõige.

26.5.

Hageja seadis kohtuistungil tunnistaja ütlused üldsõnaliselt kahtluse alla, märkides, et

tunnistaja on ebausaldusväärne. Tunnistaja ebausaldusväärsus tuleneb asjaolust, et tunnistaja

ütlused on vastuolus hageja esitatud kirjalike tõenditega ehk kollektiivi pöördumiste ja

seletuskirjadega (dtl 62-64). Kohtul, kuulates tunnistajat vahetult, tunnistaja usaldusväärsuses

kahtlusi ei tekkinud. Ühtlasi ei ole seletuskirjades ja tunnistaja ütlustes vastuolu, sest nagu hageja

ka ise kinnitas, ei käsitle seletuskirjad küsimust selles, kas hageja rääkis või ei rääkinud

koosolekul õpetaja L. läbipõlemisest.

26.6.

Kohus tuvastab, et väide 7 ei sisalda ebaõiget faktiväidet, et hageja tõi pidevalt

koosolekul esile õpetaja L. probleeme psüühikaga. Väide on tõene ja kohus tuvastab, et kostja ei

ole avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet.

27. Kohus nõustub kostjaga selles, et väidete 1, 2, 4 ja 5 avaldamine ei ole õigusvastane, kuivõrd

kostja on selgelt täitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites (Thoma vs Luksemburg; Jersild

v Denmak) rõhutatud kriteeriumi tuua lugejani selgelt eristuv teiste isikute

tsitaat/arvamus/mälestus ja mitte ajakirjaniku väide, ja nõustub ka sellega, et eeltoodu on

ajakirjandusvabaduse tagamiseks vääramatult oluline põhimõte. Seega esinevad VÕS §-s 1046

lg-s 2 sätestatud alused, mis välistavad kostja tegevuse õigusvastasuse. Samas ei võta

ajakirjanduse õigus avaldada tsitaate ajakirjanduselt ebaõigete andmete ümberlükkamise

kohustust, kui tsitaatides sisalduvad andmed osutuvad ebaõigeteks. Vastupidine tooks kaasa

olukorra, kus läbi tsitaatide avaldamise saaks välistada VÕS § 1047 lg 4 kohaldumise tsitaatide

avaldamisele. Nimetatu kujutaks endast aga äärmiselt rasket põhiõiguste riivet ja viiks poolte

õigused tugevalt tasakaalust välja.

28. Isiku, kelle kohta avaldatakse ajakirjanduses ebaõigeid andmeid, õigused ei saa jääda olulise

kaitseta pelgalt põhjusel, et ajakirjandus avaldab, ka selgelt markeerides, tsitaati.

29. Kohus rõhutab, et Euroopa Iniõiguste Kohtu Thoma vs Luksembrug lahendis (p-s 62) on

selgelt märgitud, et ajakirjaniku karistamine („punishment of a journalist“) vähendaks oluliselt

meedia õigust kajastada avaliku huvi keskmes olevad sündmusi. Ajakirjandusele ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustuse panemises, isegi kui need ebaõiged andmed sisalduvad

tsitaatides, puudub karistuslik iseloom. Tegemist on õigusrikkumist heastava toiminguga, mille

eesmärk ei ole karistada ajakirjanikku, vaid üksnes kõrvaldada artikli subjektiks oleva isiku

õiguste rikkumine. Samal põhjusel on VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ümberlükkamise kohustus

sõltumatu andmete avaldamise õigusvastasusest.

30. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete 1, 2, 4, 5 ja 6 tõele vastavust, tuvastab kohus, et

kostja on avaldanud ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid järgmiseid faktiväiteid.

10 (13)

2-23-6730

31. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS §

1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26;

19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12,

p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul

nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).

Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus venekeelse artikli avaldamisega

https://rus.postimees.ee veebilehel ja hageja taotleb andmete ümberlükkamist samal viisil.

32. Kohus kohustab kostjat väited 1, 2, 4, 5 ja 6 ümber lükkama järgmiselt. Kohus arvestab, et

väidete 1 ja 2 osas ei vaidle kostja vastu resolutsiooni punkti 3.2 sõnastusele, kui kohus peaks

leidma, et väited tuleb ümber lükata (kostja 12.01.2024 vastuse p 3.19, p 3.25). Väidete 4 ja 5

osas vaidleb kostja vastu hageja mõlemale ümberlükkamise tekstile, leides, et need ei vasta

tegelikkuses avaldatule. Kohus kostjate vastuväidetega ei nõustu ning asjaolu, et väited 4 ja 5

vastavad allkirja sõnadele, ei tähenda, et on tõendatud, et väited on tõesed. Väite 6

ümberlükkamise tekstile on hageja soovinud lisada teksti „ Z E. ei saanud meilt ühtegi

telefonikõnet ega kirja.“ Kostja vaidleb sellisele täiendusele vastu. Kohus peab vastuväidet

põhjendatuks ning täiendava lause avaldamiseks kostjat ei kohusta.

33. Seega kohustab kohus kostjat omal kulul avaldama https://rus.postimees.ee veebilehel

järgmise sisuga ümberlükkamise teade:

„Avaldasime 20.10.2022 artiklis „INTRIIGID LASTEAIAS > Mobbing põhjustas kogenud

õpetaja vallandamise" järgmised ebaõiged faktiväited:

Meie avaldasime, et pärast L. vallandamise vahejuhtumit rääkisid lapsevanemad, et

õppealajuhataja Z E. on survestanud psühholoogiliselt teiste rühmade õpetajaid ja abisid. Nende

sõnade järgi on õppealajuhataja asunud pärast ajakirjaniku ja haridusameti esindaja külastusi

kärkima õpetajate peale ning neid vallandamisega ähvardama. Need väited on valed. Õpetajad ja

abistajad ei allutatud psühholoogilisele survele õppealajuhataja Z E. poolt ning õppealajuhataja Z

E. ei kärkinud õpetajate peale ega ähvardanud neid vallandamisega.

Artiklis avaldati, et veel üks õpetaja jagas samuti anonüümseks jäämise tingimusel, et Z poolne

psühholoogiline survestamine on kestnud juba mitmeid aastaid. Samuti lisas ta, et õpetajad

kardavad väga, et võimaliku vallandamise vihjed osutuvad tõeks. Need väited on valed.

Õpetajaid ei allutatud psühholoogilisele survele õppealajuhataja Z E. poolt. Lisaks pole

õppealajuhataja Z E. vihjanud õpetajatele vallandamisest.

Artiklis avaldasime, et naine G. oli konflikti tõttu õppealajuhataja Z E.ga koguni sunnitud oma

lapse teise lasteaeda üle viima. Samuti avaldasime, et veel vähemalt 7 last viidi samal põhjusel

teistesse aedadesse. Need väited on valed.

Avaldasime, et Z E. ei vastanud meie telefonikõnedele ja kirjadele, seetõttu temalt arvamust

saada ei õnnestunud. See väide on vale.“

34. Kuivõrd artikkel ilmus vene keeles, taotleb hageja ka ümberlükkamise teate avaldamist vene

keeles. Kohus kohustab kostjat omal kulul avaldama https://rus.postimees.ee veebilehel

ümberlükkamise teade pealkirjaga „Опровержение ложных данных“ muutmata kujul

venekeelse tekstina:

„Опубликовали в статье от 20 октября 2022 года «ИНТРИГИ В ДЕТСАДУ > Моббинг

стал причиной увольнения опытного педагога» ложные утверждения:

Мы опубликовали, что после инцидента с увольнением учительницы Л. родители

рассказали, что педагоги и помощники детского садика подверглись психологическому

давлению со стороны завуча Ж. Э.. По их словам, после визитов журналиста и

представителя Департамента образования, завуч начала срываться на учителей и угрожать

им увольнением. Данные утверждения являются ложными. Педагоги и помощники

11 (13)

2-23-6730

детского садика не подвергались психологическому давлению со стороны завуча Ж. Э.,

Ж. Э. не срывалась на учителей и не угрожала им увольнением.

В статье опубликовали, что ещё один педагог, также на условиях анонимности,

поделилась, что психологическое давление со стороны завуча Ж. Э. продолжается не один

год. Она также добавила, что педагоги очень боятся, что намёки на возможное увольнение

станут реальностью. Эти утверждения являются ложными. Педагоги не подвергались

психологическому давлению со стороны завуча Ж. Э.. Вдобавок, завуч Ж. Э. не делала

педагогам намёков об увольнении.

В статье опубликовали, что из-за конфликта с завучем Ж. Э. годом ранее, женщина по

имени Г. была вынуждена перевести своего ребёнка в Линнамяэский детский сад. Также

опубликовали, ещё как минимум 7 детей перешли в другие детские сады по той же

причине. Эти утверждения являются ложными.

Мы опубликовали, что Ж. Э. не отреагировала на наши звонки и письма, поэтому

получить её мнения не удалось. Это утверждение неверно.“

(II)

35. Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele on hageja esitanud nõude kohustada

kostjat kustutama hagejat puudutav lõik artiklist, alates artikli alapeatükist „Есть жалобы и на

завуча детсада“ (tõlge: „On kaebusi ka lasteaia õppealajuhataja kohta.“) alates alapaetüki

pealkirjast kuni alapeatüki eel-eelviimase lõiguni (k.a) – „[…] На собрании в детском саду Ж.

действительно много говорила за директора и настаивала, что у Л. проблемы с психикой.“

Tõlge: „Lastevanemate koosolekul rääkis Z tõepoolest palju direktori eest ning jäi kindlaks, et

L.l on psüühika probleemid“.

36. Hageja tugineb kustutamise nõudes VÕS § 1055 lg-le 1, mille kohaselt kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib

kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 on rakendatav isikuõiguste rikkumise, isikuandmete

õigustamatu avaldamise korral.

37. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise esmane eeldus on õigusvastane tegevus. Kohus on ülal

punktides 27 kuni 29 põhjendanud, et kostja tegevus ebaõigeks osutunud väidete 1, 2, 4 ja 5

avaldamisel ei olnud õigusvastane. Seega ei ole VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise ja hagejat

puudutava artikli eemaldamise esimene kohustuslik eeldus ehk kostja tegevuse õigusvastasus

täidetud. Väite 6 puhul on küll kostja tegevus õigusvastane, kuid kogu hagejat puudutava artikli

osa eemaldamine põhjusel, et kostja avaldas õigusvastaselt ebaõige faktiväite, et hageja ei

reageerinud kirjadele ja kõndele, oleks äärmisel ebaproportsionaalne. Sel põhjusel jätab kohus

hageja nõude artikli osa kustutamiseks rahuldamata ning ülejäänud kustutamise nõude eeldusi ei

hinda.

(III)

38. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 1584

eurot, mis vastab 8,25 tunnile õigusabile tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Hagejale

osutatud kohtueelne õigusabi seisnes kohtuvälise nõude esitamises.

39. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel

peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13.

detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

40. Kostja vaidleb hageja kohtueelsete õigusabikulude nõudele vastu. Kostja on esiteks

seisukohal, et ta ei ole ebaõigeid ega õigusvastaseid väiteid avaldanud ja teiseks, kui kohus leiab

12 (13)

2-23-6730

on avaldatud kas ebaõigeid või õigusvastaseid väiteid, ei ole kohtueelsed kulud olnud

orienteeritud kompromissile ega ole mõistlikus suuruses.

41. Kohtueelse nõudekirja (dtl 26-32) kohaselt nõudis hageja kohtueelselt üksnes artikli osalist

eemaldamist (nõudekirja p 61, dtl 32) või alternatiivselt teabe eemaldamisest keeldumise korral

tõendite esitamist, et faktiväited vastavad tõele (nõudekirja p 63). Samuti nõudis hageja

nõudekirjas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

42. Kohus nõustub kostjaga, et kohtueelsed õigusabikulud ei olnud suunatud kompromissi

otsimisele. Kohtueelselt esitatud artikli osa kustutamise nõude jättis kohus rahuldamata. Sel

põhjusel ei olnud kohtueelselt nõutava õigusabi kasutamine vajalik ja kohus jätab hageja kahju

hüvitamise nõude rahuldamata, kuivõrd VÕS § 128 lg 3 ja § 127 lg 1 ja 4 eeldused ei ole

täidetud.

43. Hageja palub kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata

põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude.

(IV)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

45. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, mille kohaselt rahuldas kohus 7 väite

ümberlükkamise nõudest 5, kuid jättis samas rahuldamata nii andmete eemaldamise kui varalise

kahju hüvitamise nõude, peab kohus käesolevas vaidluses õiglaseks ja põhjendatuks jätta

menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

46. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

Kohtuotsus on osalised tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

13 (13)