2-22-118998/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osas, millega Tallinna Ringkonnakohus tühistas

Harju Maakohtu 20. septembri 2022 tagaseljaotsuse.

2. Välja mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis 87,54 eurot.

3. Välja mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis alates

23.07.2022 kuni põhinõude summas 100 eurot täitmiseni määraga 44,63 % aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud G. H.i kanda.

7. Mõista kostjalt G. H. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja hageja menetluskulude

katteks 510 eurot.

8. Mõista kostjalt G. H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-118998

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi G. H. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

284,88 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-

post: jurist@julianus.ee)

Kostja: G. H. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing Aktiva Finants (uue ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas

31.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. H.i (kostja) vastu. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 30.06.2022 määrusega, kuna võlgnikule ei

õnnestunud maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22.07.2022 Harju Maakohtule hagi G. H.i (kostja) vastu põhivõla 100

euro, intressi 3,48 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 106,77

euro ning jooksva viivise väljamõistmiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 31.01.2020 laenulepingu nr xxxx, mille

alusel sai kostja laenu 100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. B OÜ loovutas 11.03.2021 oma nõude

kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on saadetud teatis nõude

loovutamise kohta.

4. Kostja põhivõlg on 100 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras

44,63% aastas. Kostjal on intressivõlg 3,48 eurot.

5. Kostjale on saadetud korduvalt võla kohta meeldetuletusi, mille eest on hagejal vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le 2 õigus nõuda vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot.

Lisaks nõudis hageja võlgniku makseviivitusega seotud muude kulude hüvitamist summas 5

eurot. Kokku nõudis hageja sissenõudmisega seotud kulusid 30 eurot.

6. Hageja nõudis kostjalt viivist põhivõlalt 100 eurolt alates lepingu lõppemisest, s.o

01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.07.2022 lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,63%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 106,77 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist

põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.

7. Maakohus rahuldas hagi 20.09.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 100 eurot, intressi 3,48 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 19,23 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 23.07.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

8. Menetluskulud jättis kohus 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulud 360 eurot. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 230,40 eurot ja viivise

seadusjärgses määras.

9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni

summas 106,77 eurot. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis

menetluskuludest 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda ning rahuldada hageja

menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

10.

26.10.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 20. septembri

2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2 22-118998 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 87,54 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ja saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

11. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt maakohus ei ole viivisenõude osalist

rahuldamata jätmist nõutavalt põhjendanud. Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär 43,8

% aastas on tühine, kuna see ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära enam

kui kolm korda. Nimetatud järelduse tegemisel tugines maakohus Riigikohtu seisukohtadele

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud lahendis. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et viidatud

asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga ning selle puhul ei olnud lepingus kokku lepitud

intressimääras. Käesoleval juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 415 lg 1 kohaselt

ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus

oleks hinnanud viivisekokkuleppe kehtivust lähtudes VÕS § 415 lõikes 1 sätestatust. Aga ka

olukorras, kus maakohus leidis, et viivisekokkulepe on tühine, ei ole maakohus nõuetekohaselt

seaduse normidele ja kohtupraktikale tuginedes põhjendanud, miks tuleb lähtuda VÕS § 113

lõikes 1 teises lauses sätestatust ega ole võimalik lähtuda VÕS § 113 lõikes 1 kolmandas lauses

sätestatust. Praegusel juhul oli laenulepingus kokkulepitud intressimääras 44,63% aastas ning

intressimääraga võrdsele viivisemäärale tugines hageja ka hagiavalduses. Riigikohus on

leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist VÕS §

113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1 ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12).

Kohtuotsuse põhjendused

12. TsMS § 658 lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja

uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja

läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu

otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

14. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui

makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus

leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.

Pärnu Maakohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused

kostjale makseettepaneku kättetoimetamiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt toimetas Harju Maakohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise

määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 20.08.2022.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.09.2022. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust

esitanud.

16. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

17. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

kuni hagiavalduse esitamiseni summas 106,77 eurot. Samuti osas, milles kohus jättis

menetluskuludest 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda ning rahuldada hageja

menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Ringkonnakohus on hageja apellatsioonkaebuse

rahuldanud ja maakohtu otsuse nimetatud osas tühistanud.

18. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 20. septembri 2022 tagaseljaotsusega rahuldamata

nõude osas hagi kuulub rahuldamisele.

19. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivist põhivõlalt 100 eurolt alates lepingu

lõppemisest, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.07.2022 lepingus kokkulepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,63%. Hagiavalduse esitamise päeva

seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 106,77 eurot. Hageja nõudis kostjalt

edaspidi viivist põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63%

aastas.

20. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab,

et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohtu 14.01.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus

lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS

§ 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta

viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2

1 120 08, p 12). Seega on kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o

44,63% aastas (VÕS § 11 3 lg 1 kolmas lause).

21. Eeltoodust on põhjendatud kostjalt täiendavalt välja mõista 23.07.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,54 eurot ja viivis põhinõudelt 100 eurolt alates

23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.

22. Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse

kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse dokument

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

23. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1

kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja maakohtus hagiavalduselt

tasutud riigilõivu 100 eurot, apellatsioonkaebuse esitamise tasutud riigilõiv 150 eurot ja

maakohtus kantud õigusabikulud 360,00 eurot ilma käibemaksuta ning kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse eitamisel kantud õigusabikulude osas

ei ole hageja kohtule taotlust esitanud.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

tuli hagejal tasuda maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ja apellatsioonkaebuse

esitamisel 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

27. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma

käibemaksuta ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise

ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule

on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik

260 euro ulatuses ilma käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu

summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu

TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele.

28. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 510 eurot.

29. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et

kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik