2-24-2736/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2736

Tsiviilasi

J. E. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik J. E. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik

vandeadvokaat

Martin

Pärn

(e-post

martin@in.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. E. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. E. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 8. aprillil 2024 kell 17.15.

3. Nimetada J. E. pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärn.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. aprillil 2024 kell 15.00.

Üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb

võlausaldajatel pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude

esitamise

tähtaja.

Taotlus

koos

nõudeavaldusega

tuleb

esitada

pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

7. Algatada J. E. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 8. aprillil 2025.

8. Jätta menetluskulud J. E. kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot.

10. Rahuldada J. E. menetlusabi taotlus ja anda J. E.le menetlusabi usaldusisiku tasu

1000,40 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) ja

kanda

see

OÜ

Advokaadibüroo

Naur

&

Pärn

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

12. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte J. E.le ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada määrus

kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18

lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

(FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191

lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on J. E. (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt on võlgnik töötu ega suuda oma kohustusi täita. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus 320

eurot. Talle kuuluvas kogumispensioni fondis on hinnanguliselt 19 910,79 eurot, muu vara tal

puudub. Kohustusi on avalduse kohaselt 187 670,45 eurot, võlgnevused on tarbijakrediidi

andjate ees ning algatatud on ka täitemenetlusi. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku

pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg

1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärna. Usaldusisiku

18.03.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et

võlgnikul on kohustusi summas 180 911,19 eurot. Täitemenetlusi viiakse võlgniku vara suhtes

läbi juba vähemalt alates 2016 aastast. Võlgnikul on Swedbank Pensionifond Indeks II samba

fond, mille osakute väärtus on 20 173,95 eurot, kuid tegemist ei ole pankrotivaraga. Muu vara

tal puudub. Igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa töötutoetus 320 eurot. Võlgnik teatas,

et ta otsib tööd. Võlgniku AS Swedbank arvelduskonto jääk on 0 eurot (broneering 8,64 eurot

kaardi kuutasudest) ja LHV Pank AS kontojääk on samuti 0 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei

ole võlgniku sissetulek piisav, et tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi ning millele

lisanduvad igakuised jooksvad kulutused (kommunaalkulud, toit jne) vähemalt 1095 eurot

kuus. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tema varasem

vastutustundetu laenamine. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot

ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik

on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 180 911,19 eurot. Kohtu hinnangul on

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku

pankro.

2.2.

Võlgniku

usaldusisikuna

tegutsenud

Martin

Pärn

on

andnud

nõusoleku

pankrotihalduriks

nimetamiseks.

Seega

nimetab

kohus

võlgniku

pankrotihalduriks

vandeadvokaat Martin Pärna. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka

usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).

3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

4. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS

§ 33 lg 1 ja 2).

5. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab

menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara

käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36

lg 6).

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel.

Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega

algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb

usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal

aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

7. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal

kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

8. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu

laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg

2).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

10. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2

alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

10.1. Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 820 eurot (66 eurot tund),

millest on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos

taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust

ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning

tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54

lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo

on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg

11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks). FIMS § 54 lg 2 ja

PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

10.2. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav

kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66

eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi

vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 858 eurot (13 tundi x

66). Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav tasu töölepingu seaduse § 29 lg-s

5 kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot), tuleb lähtuda kuutasu alammäärast.

Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada

kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik