1-11-1428/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2011 Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht

24. mai 2011 Kriminaalasja number 1-11-1428

Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi

Mihhail Mitrofanovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7

järgi ja B.I süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 15. märtsist 2011 Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Mihhail Mitrofanov ja tema kaitsja advokaat Talvi Vaske ning süüdistatav B.I Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatavad

Mihhail Mitrofanov ja B.I (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Mihhail Mitrofanovi kaitsja advokaat Talvi Vaske ja B.I kaitsja advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 15. märtsist 2011 Mihhail Mitrofanovi ja B.I suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 15. märtsi 2011 otsusega süüdi tunnistada Mihhail Mitrofanovi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa)

kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg

2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Mihhail Mitrofanovile mõistetud karistust Harju Maakohtu

28.07.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta, 7 (seitse)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning Mihhail Mitrofanovile mõisteti

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja

hulka eelvangistus, lugedes mõistetud liitkaristuse ärakandmise alguseks Mihhail Mitrofanovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 19.11.2010.

Samuti tunnistas Harju Maakohus 15. märtsi 2011 otsusega süüdi B.I KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistas teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) aastat. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati B.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 182 tundi tegemata üldkasulikku tööd, arvestusega, et kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust, s.o 3 (kolm)

kuud ja 1 (üks) päev vangistust ning B.I-le mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat, 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev. KarS §

68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, lugedes mõistetud liitkaristuse ärakandmise alguseks B.I kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 24.11.2010.

Mihhail Mitrofanov mõisteti süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 18.11.2010 ajavahemikus kell 00:00 kuni 02:52, Tallinnas XXXXX XXX XXX asuva L.

Kämpingu kämpingus nr X ja kämpingute territooriumil, tungis isikute grupis koos B.I-ga kallale R. L., lüües kannatanut samal aadressil kõigepealt kämpingus nr X korduvalt rusikatega näo, keha ja pea piirkonda ning seejärel lüües kämpingust ära jooksnud kannatanut veel väljas korduvalt – vähemalt 20 korda jalgadega näo, pea ja keha piirkonda ja samuti kägistasid kannatanut kätega kaela ümbert pigistades nii, et

kannatanu ei saanud hingata. Kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda ära

kasutades võtsid B.I ja Mihhail Mitrofanov omastamise eesmärgil ära

3 kannatanu mobiiltelefoni №kia 5233, väärtusega 3090 krooni (197,49 EUR) ja hõbeketi, väärtusega 1000 krooni (63,91 EUR). Kannatanult äravõetud esemed B.I ja

Mihhail Mitrofanov omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ning

tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, pea pindmised hulgivigastused, pealae lahtise haava ning varalist kahju kokku summas 261,40 EUR (4090 krooni).

B.I mõisteti süüdi selles, et tema 18.11.2010 ajavahemikus kell 00:00 kuni 02:52, Tallinnas XXXXX XXX XXX asuva L. Kämpingu kämpingus nr . ja kämpingute

territooriumil, tungis isikute grupis koos Mihhail Mitrofanoviga kallale R. L., lüües kannatanut samal aadressil kõigepealt kämpingus nr X korduvalt rusikatega näo ja keha

ja pea piirkonda ning seejärel lüües kämpingust ära jooksnud kannatanut veel väljas

korduvalt – vähemalt 20 korda jalgadega näo, pea ja keha piirkonda ja samuti

kägistasid kannatanut kätega kaela ümbert pigistades nii, et kannatanu ei saanud hingata. Kannatanu suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda ära kasutades, võtsid B.I ja Mihhail Mitrofanov omastamise eesmärgil ära kannatanu mobiiltelefoni №kia 5233, väärtusega 3090 krooni (197,49 EUR) ja hõbeketi, väärtusega 1000 krooni (63,91 EUR). Kannatanult äravõetud esemed B.I ja Mihhail Mitrofanov omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi – ülalõualuumurru, pea pindmised hulgivigastused, pealae lahtise haava ning varalist kahju kokku summas 261,40 EUR (4090 krooni).

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava Mihhail Mitrofanovi kaitsja advokaat Talvi Vaske vaidlustab esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse süüdistatava M. Mitrofanovi taotlusel.

Kaitsja leiab, et puuduvad otsesed tõendid kannatanu peksmise kohta kämpingumajast väljas, kuna selle kohta ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis andmeid. M. Mitrofanovi süü KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ei ole vastuvaidlematult tõendamist leidnud, mistõttu

tuleks kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav süüdi

mõista KarS § 121 järgi. Kaitsja on kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks

tõlgendamise põhimõttele viidates lähtunud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-15-10 väljendatud seisukohast.

Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus leiab, et M. Mitrofanovi poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi on seaduslik, tuleb

M. Mitrofanovi puhul siiski arvestada tema noorust ning asjaolu, et teda võidi mõjutada,

mis annaks aluse arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust ning uurimisele kaasaaitamist, mida I astme kohus luges põhjendamatuks. Samuti väärib äramärkimist

asjaolu, et M. Mitrofanov õppis täiskasvanute gümnaasiumis ja töötas koos isaga.

Kannatanu sõnadega on leidnud tõendamist, et M. Mitrofanov püüdis peatada B.I

tegevust, kuid see tal ei õnnestunud. Tulenevalt eeltoodust taotleb M.

Mitrofanovi kaitsja advokaat T. Vaske Harju Maakohtu 15. märtsi 2011 kohtuotsuse tühistamist M. Mitrofanovi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning kvalifitseerida see ümber KarS § 121 järgi või kergendada juba mõistetud karistust.

4

Apellatsiooni esitas ka süüdistatav M. Mitrofanov, kes vaidlustab maakohtu otsust nii

kuriteo kvalifikatsiooni kui mõistetud karistuse osas. Eeluurimise ajal avaldati temale survet uurija poolt. Uurija kasutas ära tema tingimuslikku karistust ja pettuse teel sundis

teda ennast rõõnama. Pärast enda vastu ütluste andmist suunati M. Mitrofanov

kambrisse ja kohaldati lähedastega suhtlemise keeldu. Nii M.Mitrofanovi esialgsed

ütlused kui kannatanu ütlused kinnitavad, et M. Mitrofanov ei osalenud tüli alguses. Esialgselt ei olnud temal omakasu motiivi, nagu väidetakse süüdistusaktis. See, et M.

Mitrofanov omastas kannatanu asjad, on täielik vale ja seda ei ole ta teinud. M. Mitrofanov tunnistab täielikult oma süüd vastastikuses kakluses, mida kahetseb.

Apellatsiooni esitas ka süüdistatav B.I, kes vaidlustab nii esitatud süüdistust kui

mõistetud karistust. Süüdistatav ennast KarS §-s 200 sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista, kuid tunnistab süüd KarS § 121 järgi. M. Mitrofanovi

ütlustest (tl 135-136) võib järeldada, et asjad varastas M. Mitrofanov ja tema, s.o B.I

isegi ei teadnud seda. M. Mitrofanov võttis puhtsüdamlikus ülestunnistuses

omaks, et varastas mobiiltelefoni ja hõbeketi. B.I puhtsüdamlikust

ülestunnistusest aga nähtub, et tema pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuid kannatanu asju võtnud ei ole. B.I andis enda vastu süüstavaid ütlusi

vaid seetõttu, et tema number oli fikseeritud varastatud telefoni kasutamisel. Sellest tulenevalt ja suurest hirmust, et kogu teo eest peab kandma vastutust vaid tema, andis B.I süüd tunnistavaid ütlusi. Mingit tahtlust panna toime röövimist tal ei olnud. B.I

tunnistab oma süüd kannatanu peksmises, mida ka puhtsüdamlikult kahetseb

ning on nõus selle eest karistust kandma. Süüdistatav taotleb enda suhtes õiglase otsuse tegemist.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör vaidles nendele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

M. Mitrofanovi kaitsja advokaat T. Vaske on esitatud apellatsioonis asunud seisukohale,

et kannatanu peksmine kämpingumajast väljaspool ei ole tõendamist leidnud, M.

Mitrofanovi süü tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja sellest tulenevalt

vähendada ka süüdistatavale mõistetud karistust. Ka M. Mitrofanov ise on esitatud

apellatsioonis rõhutanud, et tema kannatanule kuuluvaid esemeid ei hõivanud. Ringkonnakohus kaitsja ja süüdistatava väidetega ei nõustu ning leiab, et M. Mitrofanovi

süü KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on

kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega tõendamist leidnud ning maakohus on

vastavat seisukohta ja M. Mitrofanovile mõistetud karistuse liiki ja määra igakülgselt põhjendanud. Nimelt on maakohus selgitanud, et kohus on jõudnud järeldusele, et M.

5

Mitrofanov on lisaks kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisele süüdi ka kannatanu mobiiltelefoni ja kaelaketi hõivamises, seoses sellega, et kannatanu ja M. Mitrofanov on andnud kohtueelsel uurimisel riimuvaid ütlusi, mille kohaselt M. Mitrofanov ütles sellel

ajal, kui B.I kannatanut kämpingus sees peksis, et ta sai telefoni. Samuti on

maakohus osundanud, et lähtuvalt M. Mitrofanovi poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütlusest, peab kohus usaldusväärseks versiooni, mille kohaselt kannatanu kaelakett purunes ajal, mil B.I kannatanut kägistas, ning keti korjas maast üles ja omastas

M. Mitrofanov. Seoses kaitsja viidatud asjaoluga, et kämpingumajast väljaspool

toimunud episoodi kohta ei ole tõendeid, kuna vastavat asjaolu ei ole 18.11.2010

sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Nii

kannatanu R. L. 18.11.2010 ülekuulamisprotokolli kui süüdistatavate M. Mitrofanovi

25.11.2010 ja B.I 24.11.2010 ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt on kõik

eelnimetatud isikud andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et kannatanut peksti ka

kämpingust väljas. Samuti on mõlemad süüdistatavad osalenud ütluste olustikuga seostamisel kuriteo toimepanemise kohas ning osutanud muuhulgas kämpingumajade nr 4 ja 5 vahele jäävale alale, kus toimus kannatanu peksmine. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on maakohus põhjendatult leidnud, et tõendatud on kannatanu ründamine mõlema süüdistatava poolt ka väljaspool kämpinguid, samuti on tuvastamist

leidnud kannatanule kuulunud asjade hõivamine M. Mitrofanovi poolt. Seega puudub alus M. Mitrofanovile inkrimineeritud tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 121 järgi.

Seoses M. Mitrofanovi poolt esitatud apellatsioonis kinnitatud asjaoluga, et ta andis

ennast süüstavaid ütlusi üksnes politseiametnike survel, märgib ringkonnakohus, et vastavasisulised väited ei ole süüdistatava poolt millegagi tõendatud ning on maakohtu

otsuses välja toodud põhjendustega veenvalt ümber lükatud. Nimelt on maakohus

osundanud, et M. Mitrofanov muutis oma versiooni toimunud sündmustest vastavalt

sellele, mis asjaolud muude kogutud tõenditega üheselt tuvastamist olid leidnud. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused, et tema kannatanu asjade hõivamises ei osalenud ning varasemalt vastupidise kinnitamine tulenes menetleja petlikest väidetest,

on aga tingitud ennast säästvatest motiividest, et vältida süüdimõistmist raskema

sanktsiooniga karistusseadustiku sätte järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

asunud põhjendatult seisukohale, et M. Mitrofanovi vastavad väited on väheveenvad ning lähevad vastuollu kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega.

M. Mitrofanovi kaitsja apellatsiooni kohaselt on kaitsja esitanud taotluse - juhul, kui ringkonnakohus leiab, et M. Mitrofanovi süüdi tunnistamine KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi

on põhjendatud ja seaduslik - kergendada M. Mitrofanovile mõistetud karistust.

Apellatsioonis on viidatud asjaoludele, et M. Mitrofanov on noor, õppis täiskasvanute gümnaasiumis ja töötas koos isaga, samuti on M. Mitrofanov avaldanud puhtsüdamlikku

kahetsust ning aidanud uurimisele kaasa. Ringkonnakohus osundab siinkohal, et nähtuvalt Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusest on maakohus M. Mitrofanovile karistust mõistes selgitanud, millest tulenevalt on maakohus jõudnud järeldusele, et tegelikkuses

M. Mitrofanovil toimepandud süüteo osas kahetsus puudub, ning miks ei saa ka

süüdistatava poolt uurimisele kaasaaitamist arvestada süüd kergendava asjaoluna. Samuti on maakohus põhjendanud, millest lähtuvalt ei võimalda kuriteo toimepanemise

6

asjaolud mõista M. Mitrofanovile karistust sanktsiooni alammäära lähedaselt ning

rõhutanud, et süüdistatav pani uue kuriteo toime katseajal. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu poolt M. Mitrofanovile mõistetud karistus vastab süüdistatava poolt toime

pandud kuriteo raskusele ning kohus on seejuures arvestanud ka süüdistatava isikuandmeid, mistõttu puudub alus kergendada M. Mitrofanovile mõistetud karistust.

Süüdistatav B.I esitas apellatsiooni, mille kohaselt vaidlustab enese süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, kuna pani toime üksnes kannatanu peksmise

ega võtnud kannatanule kuulunud esemeid. B.I rõhutab, et andis kohtueelsel

menetlusel ennast süüstavaid ütlusi üksnes seetõttu, et tema telefoninumbrit kasutati kannatanu mobiilis. Ringkonnakohus leiab, et B.I süüdi tunnistamine KarS § 200

lg 2 p 7 järgi, s.o lisaks kannatanu suhtes vägivalla rakendamisele ka tema esemete omastamises, on põhjendatud ning maakohtu poolt igakülgselt motiveeritud. Nimelt on

maakohus osundanud, et süüdistatavate käitumine kuriteosündmuse käigus - B.I

poolt kämpingus toimepandud esialgne peksmine, mis võimaldas M. Mitrofanovol hõivata kannatanu telefoni ja sellest B.I-le teada anda, ning hilisem ühine kannatanu peksmine kämpingust väljas, mille tulemusel M. Mitrofanov võttis ära

kannatanu kaelaketi - võimaldab mõlema tegevuse kvalifitseerimise KarS § 200 lg 1

järgi, mis tähendab, et ühisel süüdimõistmisel tuleb neile omistada grupiviisilise tegutsemine kvalifikatsioon, s.o KarS § 200 lg 2 p 7. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-1-1- 100-06 p-s 9 asunud seisukohale, et röövimise grupiviisiline toimepanemine on võimalik

selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe

isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda

ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest,

et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja.

Seoses apellandi poolt esitatud väitega, et tal puudus tahtlus panna toime röövimine,

märgib ringkonnakohus, et nähtuvalt kannatanu ja M. Mitrofanovi poolt eeluurimisel

antud riimuvatest ütlusest, andis M. Mitrofanov B.I-le kämpingus toimunud

episoodi vältel teada, et ta võttis kannatanu telefoni. B.I jätkas seejärel

kannatanu peksmist, mis tähendab, et ta kiitis M. Mitrofanovi vastava tegutsemise heaks. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt on tõendamist leidnud, et B.I

oli teadlik, et lisaks peksmisele toimus ka kannatanule kuuluva eseme hõivamine, mistõttu ei esine alust asuda seisukohale, et B.I käitumises ei esinenud KarS §

200 lg 2 p 7 subjektiivse koosseisu tunnuseid, s.o süüdistataval esinevat vähemalt kaudset tahtlust ka kannatanu asjade äravõtmise suhtes. Samuti peab ringkonnakohus

vajalikuks osundada, et nähtuvalt kriminaalasjas kogutud materjalidest on 24.11.2010

jälitusprotokolli kohaselt tuvastamist leidnud, et kannatanule kuulunud mobiiltelefoni kasutati ajavahemikul 18.11.2010 kuni 20.11.2010 B.I-le kuuluva abonendi poolt.

Seega on B.I süüdi tunnistamine KarS § 200 lg 2 p 7 järgi seaduslik ja põhjendatud.

7 Seoses B.I poolt esitatud väitega, et ta andis ennast süüstavaid ütlusi üksnes politseiametnike survel, kordab ringkonnakohus juba M. Mitrofanovi puhul välja toodud seisukohti, et vastavasisulised kinnitused ei ole süüdistatava poolt millegagi tõendatud

ning on maakohtu otsuses veenvalt ümber lükatud põhjendustega, et süüdistatavate

väited on tingitud ennast säästvatest motiviidest ning lootusest vältida süüdimõistmist raskema sanktsiooniga karistusseadustiku sätte järgi. Ringkonnakohus leiab, et ka D.

B.I puhul on vastavad väited väheveenvad ning lähevad vastuollu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 15. märtsist 2011 Mihhail Mitrofanovi ja Deniss B.I suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Sten Lind