2-23-111114/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-111114

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. R. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3678,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja: R. R. (XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidilepingust KK3813024 tulenev põhivõlg 2000 eurot, intress 160 eurot, põhivõlalt

2000 eurot perioodi eest 26.10.2022 - 25.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 666,30

eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 26.08.2023 viivis 40% aastas

põhivõla summalt 2000 eurot kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 1 euro ulatuses, sissenõudmiskulude 50 eurot

hüvitamise nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 33 sendi ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 98,59% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud

kostja enda kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 813,37 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(s.o 813,37 euro) tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 25.08.2023 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2001,00 eurot, intress 160 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 666,63 eurot;

1.2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 40% aastas alates 26.08.2023 kuni põhinõude kohase tasumiseni.

2. Hagi aluseks on hageja väitel Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel

20.05.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3813024. Lepingu alusel võimaldati kostjale

krediiti summas 2000 eurot. Hageja väitel on Placet Group OÜ poolt väljastavate laenude näol

tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel

sõlmitud laenulepinguga, mida klient eraldi ei allkirjasta (Lisa 2). Laenudokumendid edastati

lepingu sõlmimisel kliendi poolt määratud emailile.

Esialgne võlausaldaja loovutas 26.10.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.

3. Hageja sõnul olid pooled lepingus kokku leppinud intressimääraks 39,99% aastas. Hageja

väitel oli krediidi kulukuse määr 48,39%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused

täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel.

Hageja väitel saatis esialgne võlausaldaja 10.10.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga

24.10.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2) vastavalt

VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 25.10.2022 lepingu üles.

Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.10.2022 oli kostjal tagastamata krediit summas 2001 eurot.

Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.10.2022 oli kostjal tagastamata augusti 2022, septembri

2022 ja oktoobri 2022 intressid kokku summas 160 eurot (24,44+68,89+66,67).

Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 2001 eurot lepingu

ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 26.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

s.o 25.08.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas kooskõlas

laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 2001 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 26.08.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas.

Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas

50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Hageja

sissenõudekulud koosnesid: 27.10.2022 tasulise kirja (Lisa 9 lk 1) saatmine 25 eurot;

07.12.2022 tasulise kirja nr 3372236 (Lisa 9 lk 4) saatmine 5 eurot; 30.01.2023 tasulise kirja

(Lisa 9 lk 5) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - edastatud kirjade kulu; - võlgnikule

tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kohus on hagi

kostjale kätte toimetanud teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (loetud kätte

toimetatuks 14.02.2024). Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohus selgitas menetlusse

võtmise määruses üksikasjalikult, millised asjaolud hageja peab nõude alusena veel kohtu ette

tooma ning tõendama. Hageja esitas küll 12.03.2024 menetlusdokumendi, ent sisulisi täiendusi

ega faktiväiteid selles ei esitanud.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski

põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei

ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

5. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

Kohtule on esitatud pdf formaadis kostja allkirjata „Krediidikonto lepingu nr KK3813024

põhitingimused“, dateeritud 20.05.2022, koos Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Placet Group

Lepingueelse täiendava teabe (tarbimislaenud) ja Placet Group OÜ üldtingimustega

(Krediidikonto leping).

Tarbijakrediidi leping ei pea olema omakäeliselt ega digitaalallkirjastatud, kuid hageja peab

tõendama, et tarbija on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ning et järgitud on

kohustuslikku vorminõuet.

Hageja on esitanud kostjale 20.05.2022 saadetud e-kirja (dtl 107), pealkirjaga „Krediidikonto

lepingu

KK3813024

dokumendid“

ning

kirjale

on

manustatud

pdf

failid:

„Laenulimiidi_lepingu_põhitingimused_

KK3813024“,

„Placet

Group_OÜ_Üldtingimused_Krediidikonto_leping_

KK3813024“,

„Hinnakiri3813024“,

„Euroteabeleht_2022-05-20“ ja „Kampaania“. E-kirjas on märgitud, et kostja taotlus

krediidikonto avamiseks ja laenulimiidi võimaldamiseks on rahuldatud ning et edastatakse

failidena krediidikonto lepingu dokumendid“.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tarbijale saadeti lepingudokumendid püsival

andmekandjal ning et lepingudokumentide sisu oli selline, nagu hageja on esitanud (hagi lisa 1,

Leping). Kohus loeb hageja poolt laenu taotluse esitamise kaudu tõendatuks, et kostja tegi

lepingu sõlmimiseks tahteavalduse. Seega saab kohus teha järelduse, et nõude aluseks olev

leping oli sõlmitud, sisaldas seaduses nõutud andmeid ning oli nõuetekohases vormis.

Hageja peab ka faktiväitena esile tooma ja tõendama, et ta on laenu välja maksnud. Hageja on

esitanud üksnes järgmise faktiväite: „Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas

2000,00 eurot (Lisa 1 lk 1, Lisa 6).“ Viidatud lisa 6 on fail (dtl 54), millel ei ole ühtegi viidet

kostjale ega kostja konto numbrile ning esitatust ei ole võimalik aru saada, millega on tegemist

(st kust andmed pärinevad ja mis tõendusväärtus neil on). Kohus palus menetlusse võtmise

määruses hagejal selgitada, et kuidas kohus peaks antud dokumendist välja lugema, et see

tõendab raha väljamaksmist kostjale. Hageja selle kohta midagi kohtule ei vastanud.

Lepingu üldtingimuste punkti 3.2. kohaselt saab tarbija kasutada krediidilimiiti, esitades selleks

krediidi väljamakse taotluse Iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt võimaldatud

viisil. Hageja ei ole esitanud ka faktiväiteid selle kohta, mis kuupäeval ja mis viisil kostja laenu

kasutusse võttis või sellekohaseid korraldusi andis.

Kuivõrd antud juhul menetleb kohus hagi lihtmenetluses, võtab kohus arvesse, et hageja poolt

esitatud algse krediidiandja poolt koostatud makseteatistes sisaldub lause „Kasutatud limiit

01.09.2022 seisuga 2000,00€“ (dtl 55) ning arvestab seda väidet tõendina. Kohus loeb seega

tõendatuks, et kostja sai algselt krediidiandjalt 2000 eurot.

Kuivõrd hageja enda väide oli, et lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot,

siis kohus lähtub sellest ning jätab tähelepanuta hageja edasised väited selle kohta, et põhivõlg

oli 2001 eurot.

6. Krediidi kulukuse määr

Kohtule esitatud laenulepingus ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud laenulimiit

2000 eurot (korduvkasutatav krediidilimiit), leping oli tähtajatu, igakuiselt tuli teha

tagasimakse, mis koosnes minimaalsest põhiosa tagasimaksest (2% krediidilimiidi summast,

kuid minimaalselt 20 eurot), intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Kogu

kasutatud krediidilimiit tuli tagasi maksta lepingu lõppemisel. Intressimäär lepingus oli 40%

aastas, krediidi kulukuse määr 48,39% aastas.

Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%, st maksimaalset määra

ei ületatud (ka juhul, kui arvestada võimaliku igakuise kaarditasuga 1 eurot, mis nähtub hageja

poolt esitatust).

7. Vastutustundliku laenamise kohustus

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esitanud järgmised selgitused:

Laenuandja

on

kontrollinud

ka

maksehäireregistrid.

Lähtudes

maksehäireregistri

informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret

(Hagiavalduse lisa 5). Hageja esitab endise võlausaldaja selgitused (Lisa 2), kostja

panagakonto väljavõtte (Lisa 3) ja krediidivõimekuse arvutuskäigu (Lisa 4).

Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga

sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul

maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav

laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi

sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse

osamaksega laenulepingut.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Hageja poolt kohtule esitatud algse krediidiandja selgituses (dtl 103) on märgitud, et

creditinfo.ee ja taust.ee päringute tulemust ei ole võimalik edastada kujul, nii et mõlema

päringu tulemuses oleks eraldi kuvatud ka kliendi andmed. Päringuid teostab

automaatsüsteem, mis seob asjakohased tulemused konkreetse kliendi krediiditoimikuga.

Pensioniregistri päringut ei teostatud, kuna kliendi pangakonto väljavõtte analüüs on

aktuaalsem ülevaade kliendi igakuistest tuludest ja kuludest kui pensioniregistri päring

keskmise töötasu osas.

Kohtule esitatud krediidivõimekuse arvutuskäigus on väljendatud: Tulud 2898,20 eurot; töötasu

2898,20 eurot Kokkuvõte -20.05.2022; kulud 1100,67 eurot (2,79%/6,48%); majapidamiskulud

800 eurot Määratud kliendi poolt; tarbimislaen 81 eurot Kokkuvõte -20.05.2022; kulud

ülalpeetavatele 113 eurot; kuumakse 106,67eurot; Vaba jääk (reserv) 1797,53 eurot.

Hageja on kohtule esitanud ka väidetavalt kostja poolt algsele krediidiandjale esitatud

laenutaotluse (dtl 44). Selles on märgitud kostja töökoht (X oy), töökogemus (1-2 aastat),

valdkond (ehitus, arhitektuur), isikutuvastamine (Smart-ID), Laenu eesmärk (Auto või muu

sõiduki ost), sissetulekud (tüüp-töötasu, summa- 4000, kommentaar – pluss juhutööd Soomes),

finantskohustused (tüüp- tarbijalaen/väikelaen 200 – kommentaar juures: teine laen, kaks korda

kuus saan palka, kulud ülalpeetavatele 113), majapidamiskulud 350, taotluse kuupäev

(20.05.2022 ja IP-aadress).

Hageja ei ole kohtule esitanud kostja konto väljavõtet, mida väidetavalt laenu andmisel kostja

maksevõime hindamiseks kasutati. Hageja on esitanud krediidiandja poolt enda tarkvaraga

koostatud konto väljavõtte analüüsi, algselt json formaadis, hiljem pdf formaadis, kuid mille

sisu ei ole mõeldud inimloetavaks andmetöötluseks. Siiski võib esitatust aru saada, et kasutatud

on väljavõte perioodi 21.11.2021-20.05.2022 kohta. Esitatust tuvastas kohus, et kostjale on X

OY teinud ülekandeid järgmiselt:

Palkka ajalta 8.11.2021 - 21.11.2021 1688.94

Palkka ajalta 22.11.2021 - 5.12.2021 804.16

Palkka ajalta 6.12.2021 - 19.12.2021 660.69

Palkka ajalta 3.1.2022 - 16.1.2022 894.09

Palkka ajalta 17.1.2022 - 30.1.2022 1426.89

Palkka ajalta 31.1.2022 - 13.2.2022 1432.59

Palkka ajalta 14.2.2022 - 27.2.2022 1118.38

Palkka ajalta 28.2.2022 - 13.3.2022 1967.11

Palkka ajalta 14.3.2022 - 27.3.2022 1560.99

Palkka ajalta 28.3.2022 - 10.4.2022 1096.02

Palkka ajalta 11.4.2022 - 24.4.2022 1879.09

Palkka ajalta 25.4.2022 - 8.5.2022 1111.74

Kokku: 15 640,69 eurot jagatuna kuude arvuga 6, teeb keskmiseks kuu sissetulekuks 2606,78

eurot, mis on mõnevõrra väiksem sellest, mida algne krediidiandja aluseks võttis.

Kohus ei tuvastanud esitatud konto väljavõtte analüüsist viiteid muudele laenukohustustele või

saadud laenudele. Koos laenu taotlusega on hageja esitanud ka registritesse tehtud päringud,

mh nähtub, et on kontrollitud rahvastikuregistrist ülalpeetavate arvu, elukoha-, dokumentide ja

kontaktandmeid.

Hageja poolt esitatu põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud.

8. Nõude loovutamine

Hageja on esitanud faktiväite, et esialgne võlausaldaja loovutas 26.10.2022 kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid ning et

kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest. Nõude loovutamise kohta on hageja esitanud pdf

faili, dateeritud 26.10.2022, adresseeritud kostjale aadressile xxx (dtl 43). Sama aadress on

märgitud laenulepingus kostja aadressiks.

Hageja toob ka välja, et Vastavalt VÕS § 168 lg-le 2 peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist ning et

nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on esialgne võlausaldaja hagejale

andnud.

Kohus märgib, et hageja peaks nõue aluseks olevad asjaolud ise kohtu ette tooma piisava

detailsusega. Antud juhul ei ole hageja hagis välja toonud, millisel viisil ja kuhu krediidiandja

nõude loovutamise teate saatis. Samasuguseid prf formaadis kirju esitatakse nii postiga

saadetud kirjade kui e-kirja manusena saadetud kirjade tõendamiseks. Seetõttu ei ole niisuguses

tõendist võimalik kohtul teha ühest järeldust selle kohta, kuidas teade saadeti.

Kuid kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega, võtab kohus arvesse, et hageja on väitnud, et kiri

saadeti 26.10.2022, et kirjas on kostja lepingjärgne aadress ning kirjas on viidatud ka

laenulepingu numbrile; samuti arvestab kohus, et hageja on esitanud tõendeid, mida ta on

selgelt saanud algse krediidiandja käest. Seetõttu loeb kohus usutavaks, et algne krediidiandja

on hagejale nõude loovutanud. Nõude loovutamise tuvastamine on vajalik selleks, et sama

nõudega ei saaks kohtusse pöörduda ka algne krediidiandja.

9. Põhivõla nõue

Kohtule esitatud laenulepingus ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud laenulimiit

2000 eurot (korduvkasutatav krediidilimiit), hageja väitel on kostja põhivõlg 2001 eurot. Kohus

palus hagejal täiendavalt selgitada põhivõla kujunemist, kuid hageja kohtule midagi ei

vastanud.

Nagu eespool märgitud, asub kohus seisukohale, et kostja sai laenu 2000 eurot. Hageja ei ole

selgitanud, kust tulenes seda ületav 1 euro suurune põhivõlg. Hageja väitel on põhivõlg

tagastamata.

Et kogu põhivõlg oleks sissenõutav, peab leping olema lõppenud või üles öeldud. Laenulepingu

ülesütlemise kohta on hageja esitanud pdf faili (dtl 42), dateeritud 10.10.2022, adresseeritud

xxx (kostja lepingus märgitud aadressile), lepingus on viide laenulepingu numbrile ning on

antud täiendav tähtaeg 24.10.2022 võla tasumiseks. Teates on välja toodud, et võla tasumata

jätmisel loeb PLACET GROUP OÜ lepingu lõppenuks alates 25.10.2022 ning nõuab kogu

võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses.

Kohus palus hagejal selgitada, mil moel kostja lepingu üles ütlemise kätte sai. Hageja ei

esitanud täpsustusi selle kohta, millisel viisil lepingu üles ütlemise teade saadeti, vaid esitas

üksnes viite lepingutingimuste punktile 14.3.: Teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel

allkirja vastu, teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva

või teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev. (Hagiavalduse

lisa 1 lk 11). Kohus ei korda uuesti eelpooltoodud selgitusi hagejale, et hageja ülesanne on

esitada faktiväited detailselt ja konkreetselt. Pdf fail ei tõenda, kuidas see saadetud on ja

saatmisviisi kohta hageja faktiväidet esitanud ei ole. Kohus peab taas kord asuma eeldama, et

kuna kirjal oli postiaadress ja kuna hageja viitas üldtingimuste punktile, mis räägib postiga kirja

saatmisest, siis ehk saadeti üles ütlemise teade kostjale postiga. Kohus ei mõista, miks hageja,

vaatamata kohtu korduvatele ja detailsetele selgitustele ja palvetele esitada täpsed faktiväited,

seda ei tee. Kohus märgib, et üksnes tänu asjaolule, et antud nõude puhul on lihtmenetluses

tõendamisreeglid vabamad, loeb kohus asjaolud tuvastatuks. Kohus võiks nõude ebaselguse

tõttu selliselt esitatud hagi jätta ka läbi vaatamata. Antud juhul kohus seda ei tee

menetlusökonoomilisel põhjusel – et kohus ei peaks sama nõuet hakkama teist korda uuesti

menetlema.

Kohus rahuldab põhivõla nõude 2000 euro ulatuses.

10. Intressi ja viivise nõue

Hageja esitas faktiväite, et lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.10.2022 oli kostjal tagastamata

augusti 2022, septembri 2022 ja oktoobri 2022 intressid kokku summas 160,00 eurot

(24,44+68,89+66,67).

Arvestades, et hageja ei selgitanud midagi juuni kohta, palus hagejal täpsustada, kas kostja ei

teinud ühtegi tagasimakset või ei arvestanud hageja (või esialgne krediidiandja) kostja poolt

tasutust midagi põhiosa maksete katteks.

Hageja ei ole välja toonud, mis kuupäeval krediidiandja raha kostjale üle kandis ega väitnud, et

juuni eest oleks arvestatud intresse ega et kostja oleks tagasimakseid teinud. Seetõttu lähtub

kohus sellest, et krediidiandja arvestas intresse alates 1. juulist 2022, nagu on märgitud

01.08.2022 dateeritud makseteatisel. Sellel on märgitud, et maksetähtpäevaks 10.08.2022 tuli

tasuda 64,44 ning see summa sisaldas perioodi 01.07.2022 - 31.07.2022 eest arvestatud intressi

24,44 eurot. 01.09.2022 makseteatise kohaselt tuli tasuda 178,91 eurot (sellest 70,02 eelmise

perioodi võlg), intressi oli arvestatud perioodi 01.08.2022 - 31.08.2022 eest 68,89 eurot.

01.10.2022 makseteatise kohaselt tuli tasuda 291,86 eurot (sellest võlg 70,77 + 114,42), intressi

oli periood 01.09.2022 - 30.09.2022 eest arvestatud 66,67 eurot.

Intressimäär lepingus oli 40% aastas, 0,11% päevas. Kohus rahuldab intressinõude.

Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 2001 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast

alates s.o 26.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 25.08.2023 laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo

teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. 666,63 eurot. Kohus mõistab viivise välja

põhivõlalt 2000 eurot perioodi eest 26.10.2022 - 25.08.2023 kokku summas 666,30 eurot.

Riigikohus on 24.11.2023 asjas 2-21-13098 leidnud, et pooled võivad kokku leppida

intressimääraga võrdses viivisemääras.

Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas alates 26.08.2023 kuni põhinõude

kohase tasumiseni, kuid seda põhinõude summalt 2000 eurot.

11. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 50 eurot: 27.10.2022 tasulise kirja (Lisa 9 lk 1)

saatmine 25 eurot; 07.12.2022 tasulise kirja nr 3372236 (Lisa 9 lk 4) saatmine 5 eurot;

30.01.2023 tasulise kirja (Lisa 9 lk 5) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud

15 eurot*. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - edastatud

kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

Hageja luges lepingu lõppenuks alates 25.10.2022 ning VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimese

tasulise meeldetuletuskirja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest.

Hageja poolt välja toodud esimese tasulise kirja saatmisel ei olnud see nõutud tähtaeg

möödunud. Seetõttu jääb esimese kirja saatmisega seotud hüvitise nõue rahuldamata.

Hageja leiab, et õigus sissenõudmiskulude hüvitamist sellises summas nõuda tuleneb tal VÕS

1132 lg 2 sätestatust ja lepingute üldtingimuste p-st 7.3. Kohus ei leia hageja esitatud lepingust

punkti 7.3. VÕS 1132 lg 2 iseenesest ei anna õigust sellises summas hüvitist nõuda, vaid

kehtestab sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid. Seega kuna hageja ei ole tõendanud, et tal

oleks lepingu kohaselt olnud sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda just sellises summas ega

ole tõendanud ka kahju tekkimist sellises ulatuses, jääb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

rahuldamata.

12. Menetluskulud

Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.03.2024, mis on kostjale kätte toimetatud teadaande

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (loetud kätte toimetatuks 05.04.2024).

Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,

maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-

s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja toob välja, et on tsiviilasja menetluses kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv

455 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 949,50 eurot (ilma käibemaksuta), kokku

1404,50 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 20 eurot;

-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduste

ettevalmistamine; hagiavalduste koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule: 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku 507 eurot;

-hageja 30.10.2023 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine: 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot,

kokku 338 eurot;

-hageja 12.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine:

0,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot.

Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455

eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3678,03 eurot. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas

455 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS §

4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt

oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki

vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on

esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et

hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt

käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on

hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega.

Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja

analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

hagiavalduse täiendamist ja kohtule vastamist. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud

õigusabitoiminguks hagiavalduste ettevalmistamise ja hagiavalduste koostamise, kuid

kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on siiski esitatud üks hagiavaldus. Kostja ei ole menetluses

aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses

osalemisel 3,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja

mahu hulgale. Samuti on osa õigusabist osutatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks,

millist kulu oleks kohtule algselt esitatavate dokumentide põhjalikumal ettevalmistamisel

võimalik vältida või vähendada. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja õigusabikulu kokku 370 eurot (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 825 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja

370 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi hind on 3678,03 eurot. Kohus rahuldas nõude põhivõla osas summas 2000 eurot, intressi

osas summas 160 eurot, põhivõlalt 2000 eurot perioodi eest 26.10.2022 - 25.08.2023

sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 666,30 eurot ning viivisenõude 40% aastas

põhivõlalt 2000 eurot alates 26.08.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest

arvestatuna on 800 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 3626,30 euro

ulatuses, mis on algsest hagi hinnast 98,59%.

Lähtudes eeltoodust jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab

hageja menetluskulud 98,59% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda

kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskuludest (825 eurot)

98,59%, so 813,37 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Maris Juha

kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)