1-11-11804/194 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. aprill 2024

Kohtuasja number

1-11-11804

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk

Kohtuasi

Valdek Lubja (isikukood 36702286026) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a määrus

Määruskaebuste esitajad

Valdek Lubja ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Alar Häidberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Jätta see

menetluskulu Valdek Lubja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012. a otsusega mõisteti Valdek Lubja süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 114 p 4 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 15 aastat 2 kuud

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19. mai 2011. Vangistus lõppeb 19. juulil 2026.

2. 16. veebruaril 2024 saatis Tartu Vangla maakohtule materjalid V. Lubja vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Lubja vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a määrusega jäeti V. Lubja vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus leidis, et tema vabastamise kasuks räägib kindla elukoha olemasolu

MTÜ-s Töömaja, kus ta saab teha tööd ja talle pakutakse üheaastast rehabilitatsiooniteenust.

Lisaks puuduvad V. Lubjal kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on ta praeguse vangistuse

kandmise ajal pannud toime distsiplinaarrikkumisi, kui vangla ei võimaldanud talle sobivamat ja

tasuvamat tööd. Samuti ei ole V. Lubja veel läbinud sotsiaalprogramme (esimese läbimist alustas

alles 15. jaanuaril 2024, teda ootab ees veel kahes sotsiaalprogrammis osalemine). Ta pole läbinud

alkoholi liigtarvitamist puudutavaid sotsiaalprogramme. V. Lubja on kriminaalkorras karistatud

2(3)

kaheksa korda erinevate kuritegude eest, vangistust kannab ta viiendat korda. Märkimist väärib

toimepandud kuritegude raskus, sh on teda varemgi karistatud tapmise eest. Praegust vangistust

kannab ta mõrva eest. Seetõttu peab V. Lubja vabastamiseks olema uute kuritegude

toimepanemise tõenäosus väga madal, kuid nii see pole. Tal on olnud probleeme alkoholi

liigtarvitamisega, mis soodustab tema kuritegelikku käitumist. Ka viimase kuriteo pani V. Lubja

toime alkoholijoobes. On võimalik, et ta ei suuda vabanedes alkoholist hoiduda, sest see on

lihtsasti kättesaadav. Lisaks puudub tal vabanedes tugivõrgustik, kes motiveeriks teda

õiguskuulekal teel püsima. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka V. Lubja

suhtumine. Ta ei teadvusta enda rolli kuritegudes ja näeb süüd teistel. Samuti on tema käitumine

impulsiivne ja probleemide lahendamise oskus puudulik. Teda on varem kaks korda (2006. ja

2011. aastal) allutatud kriminaalhooldusele, ent mõlemal juhul pani ta katseajal toime uue kuriteo.

4. Maakohtu määruse vaidlustas V. Lubja, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist. V. Lubja

leiab, et talle tuleks anda veel üks võimalus, sest karistus on eesmärgi saavutanud, mida arvavad

ka prokurör ja Tartu Vangla. Vabanemisel asub ta elama MTÜ-sse Töömaja ja on nõus alluma

elektroonilisele valvele. V. Lubja on valmis andma ka vereproove, näitamaks, et tal pole

alkoholisõltuvust. Lisaks ei ole tal vangistuses ühtki rikkumist.

5. Määruskaebuse esitas ka V. Lubja kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Lubja

vabastamist. Kaitsja arvates keskendus kohus liialt V. Lubja varasemale elukäigule ja jättis

arvesse võtmata vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud (nt distsiplinaarkaristuste puudumine,

kindel elukoht vabaduses ja töökoht pärast rehabilitatsiooni, individuaalses täitmiskavas seatud

eesmärkide osaline täitmine), sh vangistuse mõju tema mõtlemisele ja käitumisele. V. Lubja

mõistab ise kuriteod hukka. Maakohtu määrus pole piisavalt põhjendatud. Kohus ei põhjendanud,

miks ta ei nõustu prokuröri ja vanglaga. Lisaks ei selgu kohtumäärusest, milliseid kuritegusid võib

V. Lubja vabanedes toime panna. Ta on pika vangistuse jooksul alkoholist võõrdunud ja

teadvustab endale selle tarvitamisega kaasnevat. Samuti on V. Lubja valmis andma vereproove ja

asub rehabilitatsioonikeskusesse. Neid sotsiaalprogramme, mille läbimist pidas kohus oluliseks,

saab läbida vabaduses. V. Lubjast lähtuvat ohtu aitavad vähendada tema allutamine

elektroonilisele valvele ja lisakohustuste määramine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebused

jäävad rahuldamata. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174,

p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui

kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata

(RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus juhindus V. Lubja vabastamata jätmisel

KarS § 76 lg-s 4 sätestatust ning esitas selged ja asjakohased põhjendused.

7. Kaitsja heidab maakohtule ette ebapiisavaid põhjendusi, liigset keskendumist V. Lubja

varasemale elukäigule ja vabastamise kasuks kõnelevate asjaolude arvestamata jätmist.

Kolleegium kaitsja kriitikaga ei nõustu. Maakohus pööras tähelepanu olulistele vabastamist

toetavatele asjaoludele, mis on toodud ka V. Lubja ja kaitsja määruskaebuses. V. Lubjal on

vabanemise järel olemas kindel elukoht ning tal on soov ja ühtlasi võimalus

rehabilitatsiooniteenuse saamiseks, ning tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks nähtub

vaidlustatud määrusest, et V. Lubja on asunud sotsiaalprogrammis osalema. Samas põhjendas

maakohus, miks ei saa teda siiski vaatamata nendele asjaoludele vabastada. Ehkki V. Lubjal

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, pole vangistuse kandmine möödunud ilma

3(3)

rikkumisteta, mille põhjuseks on olnud V. Lubja soov saada talle meelepärasem töö. Teda on palju

kordi kriminaalkorras karistatud ja ta kannab lausa viiendat vangistust. Varem on ta toime pannud

tapmise ja praegust vangistust kannab ta mõrva eest, mille ta pani seejuures toime katseajal. Mõrv

seisnes selles, et ta peksis alkoholijoobes olles tekkinud tüli käigus teise inimese torutangidega

surnuks. Vangla materjalidest nähtub, et V. Lubja ei paista mõistvat enda osa toimepandud

kuritegudes, vaid lausa õigustab neid ja näeb süüd pigem teistel. Tema kuritegude suurimaks

soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine, alkoholijoobes võib ta käituda ja on varem korduvalt

käitunud vägivaldselt. Kõnekaks saab pidada sedagi, et esimese sotsiaalprogrammi läbimist

alustas ta alles 15. jaanuaril 2024 ehk siis rohkem kui 12 aastat pärast karistuse kandmise algust.

Seniajani pole ta läbinud veel ühtegi sellist sotsiaalprogrammi, mis puudutaks alkoholisõltuvust.

V. Lubja puhul on tagasilanguse oht seetõttu veel liiga suur. Lisaks ei ole V. Lubjal vabaduses

selliseid lähedasi, kes tema õiguskuulekat käitumist toetaksid. V. Lubja öeldu, et ta on nõus

vereproovidega, näitamaks, et ta ei tarvita alkoholi, võimaldavad üksnes pistelist kontrolli ega

välista temast lähtuvat uute kuritegude ohtu, kui ta peaks uuesti alkoholi tarvitama. Sellist ohtu ei

maanda ka teised KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustused, mida saaks V. Lubjale määrata.

8. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu

edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid

aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid peab kohus hindama kogumis, võib ta asuda seisukohale, et

süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses

on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/84, p 9). Kolleegium leiab eelmises punktis

märgitut silmas pidades, et sellised kaalutlused on maakohtu määruses olemas ning

määruskaebustes toodud asjaolud V. Lubja vabastamata jätmise ümberotsustamist ei tingi. Kuigi

vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist, pole kohus nende seisukohaga seotud.

9. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14. märtsi 2024. a määruse muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

10. Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 175,68 euro

(sh käibemaks 31,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega

tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Kolleegium peab taotlust

põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jääb see menetluskulu V. Lubja kanda.

Kolleegium selgitab, et kui V. Lubja ei tasu seda kulu ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse

jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri

KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile

sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)