3-23-1632/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1632

Haldusasi

S.I kaebus Eesti Töötukassa 20.04.2023 otsuse nr

TVH723/016678, 21.04.2023 otsuse nr TVT/23/024325 ja

26.06.2023 vaideotsuse nr VO/23/1498 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – S.I

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada S.I-le :

1.1. korduvate dokumentidena esitatud 23.07.2023 kaebus (dtl 15), 23.07.2023

täiendatud kaebus (dtl 113), 17.09.2024 kaebuse täiendus (dtl 250) ja 26.06.2023

vaideotsus (dtl 32);

1.2. asjakohatute tõenditena esitatud vanad tervisedokumendid (dtl 44-48, 54-58, 66-71,

77-83, 87-89, 93-95), fotod ninaverejooksu kohta (dtl 101-105, 296-298) ja videod

käekrampide kohta (dtl 300).

2. Jätta S.I kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-23-1632

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.I (kaebaja) esitas 06.04.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse (dtl 146).

2. Vastustaja leidis 20.04.2023 otsuses nr TVH/23/016678 (dtl 268), et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks

on närvisüsteemihaigused. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas teadvushäirete osas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet

mõjutavad, ent piirangud riietumisraskuste osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on koormustaluvuse languse ja füüsilisel

koormusel avalduva kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel käimine ja füüsilist

pingutust nõudev liikumine ning pikaajaline sundasendis viibimine. Kaebaja liigub ilma

abivahenditeta. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Vastustaja jättis 21.04.2023 otsusega nr TVT/23/024325 (dtl 271) kaebajale

töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas vastustaja 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsuste peale 23.05.2023 vaide (dtl

207). Ebaõige on järeldus, et kaebajal ei ole tegutsemise piiranguid. Kaebaja ei jõua saunas

käia, ahju kütta, poes käia ega süüa valmistada. Kaebaja vajus pliidi eest suppi keetes kokku.

Saunas käies tekivad tasakaaluhäired ja süda läheb pahaks. Vajab pesemisel abi. Tervis läks

pärast Covidi põdemist oluliselt halvemaks. Kaebajal on pidevalt peavalud. On käinud selle

probleemiga korduvalt kiirabis. Arsti selgituste kohaselt võivad Covidi sümptomid kesta

kauem, eriti kui varem oli neeru operatsioon ja organism on seetõttu nõrk. Kaebaja kirjutas

perearstile e-kirja, sest telefoni teel teda kätte ei saa. Kaebajal on raskusi perearsti vastuvõtule

saamisel, sest arst ei vasta telefonile. Eriarsti juurde sai vastuvõtu aja alles augustiks. Kaebaja

on palunud korduvalt perearstil teha TIS-i vajalikud kanded. Perearst kinnitas, et temale ei ole

arusaadav, milliseid sissekandeid on vaja haiguslukku teha. Sissekannete tegemist peab

õpetama arstile riik. Kaebaja ei pea kannatama selle tõttu, et arst ei oska diagnoosi panna ega

sissekandeid haiguslukku teha. Käekrambid ei võimalda suppi süüa, riideid seljast võtta ega

riidesse panna. Kaebaja on sellest perearsti korduvalt teavitanud, kuid TIS-i kanded on

puudulikud. Haigusloos puuduvad sissekanded kaebajal nooruses esinenud neeruhaiguse

kohta. Tegemist oli neeruvaagna põletikuga ja pärast seda on kaebaja olnud pidevalt arstide

jälgimise all. Teksti trükkimine arvutil on raske, sest tähed hüppavad ekraani peal ja pilt

lainetab. Kaebaja tervis on võrreldes eelmise aastaga halvenenud, mitte paranenud. Eelmisel

aastal ei olnud kaebajal peavalusid ja kannatas saunas käia. Tasakaaluhäireid ei olnud. Pilt ei

ujunud silme ees. Ka eelmisel aastal tunnistati kaebaja töövõimeliseks, kuid otsust muudeti

pärast vaide esitamist. Neerudega seotud mured on samad mis eelmisel aastal. Kaebaja väsib

kiiresti, ei talu koormust ja ei puhka öösiti välja.

5. Vastustaja jättis 26.06.2023 vaideotsusega nr VO/23/1498 (dtl 227) vaide rahuldamata.

Põhjendused:

2(19)

3-23-1632

5.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud

terviseandmed. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse

osutaja (TTO) ekspertarst. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja

adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja

ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule.

Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi

kinnitama ka terviseandmed. Kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Seetõttu hindas TTO ekspertarst kaebaja

töövõimeliseks. TTO ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid, ja jäi oma esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks töötamine osaliselt takistatud või

täielikult välistatud. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti

vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused

ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ja faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

5.2. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi muud haigusseisundid. Kaebajal on

koormustaluvuse languse ja füüsilisel koormusel avalduva kiire väsimise tõttu piiratud

kõndimine, treppidel käimine ja füüsilist pingutust nõudev liikumine ning pikaajaline

sundasendis viibimine. Kaebaja liigub ilma abivahenditeta. Piirangud liikumisel eri

tasapindadel ning seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks. Uroloogi väljavõtte alusel

(06.12.2022 Peep Baum) parema neeru tuumor opereeritud 04.12.2020. Regulaarselt käinud

kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus, neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte

alusel kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab väsimust. Siiani koormustesti teostatud ei ole.

Perearsti väljavõtete alusel Covid-infektsiooni järgselt koormustaluvus langenud,

diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi. Analüüsid, objektiivsed andmed korras.

Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta. Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei

kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirang ohutul

ringiliikumisel ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-i andmetel ei ole ohutu ringiliikumine

piiratud. Kaebaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud hinnates

võtmetegevusi liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine.

5.3. Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Puuduvad andmed käteosavusega seotud püsivate piirangute esinemise kohta.

Puuduvad sissekanded, mis kinnitaksid sagedaste krampide esinemist.

5.4. Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta

töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Puuduvad andmed sagedaste teadvushäirete esinemise kohta. Puuduvad

andmed enesehooldusega seotud püsivate piirangute esinemise kohta määral, mis püsivalt

piiraks töövõimet.

5.5. Kaebaja kirjeldatud piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse valdkondadega seotud piirangute

esinemise kohta – puuduvad visiidid, uuringud, diagnoosid, ravi.

5.6. Uusi terviseandmeid lisandunud ei ole, püsivad kerged piirangud. Neerukasvaja on

operatiivse raviga edukalt eemaldatud, retsidiive ei esine, seisund ei mõjuta töövõimet.

Kaebaja viidatud teadvusekaotuse episood ei mõjuta töövõimet, sest neuroloogilisi

3(19)

3-23-1632

ärajäämanähte ei esinenud ja aju-uuring oli patoloogiata, täiendavaid uuringuid ega ravi ei

vajanud. Püsiva ravi vajadust ei esine. Viimasel 2 aastal koostatud üks ravimiretsept

hambaarsti poolt, mis on jäänud kaebaja poolt välja ostmata. Töövõime hindamise käigus

antakse hinnang isiku töövõimele, mitte ei hinnata raviarstide pädevust ja terviseandmete

vastavust üldistele kvaliteedinõuetele. Viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis vaadates

(arstivisiidid, teostatud uuringud ja analüüsid, püsiravi vajadus) ei esine ühtegi sellist

terviseseisundit, mis takistaks töötamist. TTO ekspertarst soovitas vältida rasket füüsilist

tegevust ja täpsustada vaimset seisundit.

5.7. Seega ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal hetkel sellist seisundit, mis

piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita

kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks

kaebaja töötamine üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei ole kaebaja

töövõime püsivalt vähenenud. Viirusinfektsioonist taastumise perioodil on vajalik vältida

rasket füüsilist koormust. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi,

kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kuna terviseseisundi püsivat

halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis

ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub

ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed

(uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime

hindamise taotlus.

5.8. Töövõimetoetust makstakse isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub alus ka 21.04.2023 otsust muuta.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsused ning 26.06.2023 vaideotsus ja

kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:

6.1. Vastustaja otsused ei arvesta kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja tervis on Covidi tõttu

halvenenud. Kaebajal on neeruprobleemid juba 16 aasta vanusest peale. Kaebaja haiguslugu

kinnitab, et neeruprobleemid said alguse 1990. a-l ja seda raviti Tallinna keskhaiglas.

Tegemist oli bakteriaalse neerupõletikuga ja see haaras mõlemat neeru. Neerude mõõtmelisi

anomaaliaid kinnitab 1992. a-l tehtud ultraheliuuring. 1990.-1992. a-l tehtud uriini- ja

vereanalüüsid kinnitavad põletiku ilminguid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis on

kestnud üle 20 aasta. Kaebaja on arstide pideva järelevalve all. Pärast operatsiooni alles

jäänud neer on üle koormatud ja töötab piiri peal, põhjustades kaebajale vaevusi ja piirates

tema liikumisvõimet ja kehalist aktiivsust. Kaebajal on koguaeg neeruvalud, mis segavad

magamist. Kaebajal avastati suur neeruvähk ja neer tuli eemaldada. Vähi suurus viitab, et

arstid jätsid õigeaegselt analüüsid tegemata ja vähk jäi õigeaegselt avastamata. Perearsti

lohaka töö tõttu kaotas kaebaja neeru, mis halvendas tema sooritusvõimet ja elukvaliteeti. Arst

pidi kontrolli vajadusest teadlik olema, sest kaebaja oli teavitanud teda neeruprobleemidest,

mistõttu kuulus ta riskirühma.

6.2. Kaebajal ei ole juurdepääsu arstiabile, järjekorrad on pikad ja arstid ei tee digilikku

kandeid, mille alusel saaks vastustaja kaebaja töövõimet hinnata. Kaebaja saatis perearstile

10.03.2023 e-kirja oma tervisehädade kohta, kuid ravi määramise asemel suunati kaebaja

eriarsti vastuvõtule augustiks 2023. Peep Baum kajastas TIS-is kaebaja tervislikku seisundit

4(19)

3-23-1632

ebaõigesti ning kaebaja saatis talle selle kohta 07.03.2023 ja 18.03.2023 e-kirja. Arsti ei ole

kaebajale vastanud ega vasta ka telefonile. Kaebajale ei määratud ravi. Kuna eriarsti juurde ei

olnud võimalik aega saada, pöördus kaebaja perearsti poole, kes soovitas valude korral

suurendada käsimüügis oleva valuravimi kogust. Vastav kanne jäi digilikku lisamata. Kaebaja

kasutab pidevalt käsimüügis olevaid valuravimeid. Nende kohta puudub teave

retseptikeskuses. Arstide poolse tegemata jätmise tõttu kannatab kaebaja, kellel ei tuvastata

töövõimetust ega määrata töövõimetoetust. Kuna kaebaja ei saa tööl käia, siis puudub tal

sissetulek. Riik vastustab selle eest, et arstid oskaksid digilukku kandeid teha.

6.3. Krambid on kaebajal koguaeg olnud, tekivad mõlemal käel korraga ja on väga valusad.

Kaebaja rääkis neist perearstile, kes leidis, et kuna tegemist pole pideva protsessiga, siis ei ole

vaja sissekandeid teha. Kaebajale ravi ei määratud.

6.4. Kaebajal on ninaverejooksud ja ta köhib kopsust verd. Tal esinevad tasakaaluhäired,

keskendumishäired, nõrkus ja pidev väsimus, nagu poleks öösel magada saanudki. Kirja

lugemisel ujub pilt ees. Sümptomid võimendusid pärast neeruvähi diagnoosi, millele lisandus

Covidisse haigestumine.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst

Lembi Aug on praeguse kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ja koostatud 06.09.2023 seisukoha, milles nõustus

TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega. Ekspertarstid on tutvunud

kõigi olemasolevate viimase 5 aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja

töövõimele on välja toodud andmed, millele on otseselt tuginetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab vastustaja 20.04.2023 otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, 21.04.2023 otsust, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, ning

26.06.2023 vaideotsust. Kaebaja ei ole nõus seisukohaga, et tema töövõime ei ole vähenenud,

kuid ei ole selge, kas kaebaja arvates on tema töövõime osaline või puudub sootuks.

9. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa

töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime

puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega.

Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks

(ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse

5(19)

3-23-1632

kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat

terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime

hindamisel arvestada.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole

kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti

pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja

terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada

sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need

kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete

koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma

probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline

kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

11. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 15) § 2 lg-st

3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud

andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida

taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta

andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega

tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud

terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.

12. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi

kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati

kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist

tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 §

7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust

6(19)

3-23-1632

kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt

toimetulekutoetus.

13. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud,

söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud

muud piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

7(19)

3-23-1632

14. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Arstikeskus Confido

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kristel Pooli 11.04.2023 koostatud dokumendipõhisele

töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 194). TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja

terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 31.05.2023 eksperthinnangu (dtl 211). Lisaks

on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Lembi Augi poolt

vaidemenetluses 22.06.2023 koostatud arvamus (dtl 223) ja sama ekspertarsti poolt

kohtumenetluse ajal 06.09.2023 koostatud arvamus (dtl 235). Kohus kontrollib, kas

eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is

(dtl 155) ja tehtud põhjendatud järeldused.

15. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja

toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks

töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

16. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud kõigis võtmetegevustes.

16.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

16.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei

suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse,

peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 200 m. Selle vahemaa liigub

rahulikult ära, siis peab puhkama ja tempot vähendama. Nüüd on olukord halvenenud,

tasakaal kipub liikumisel kaduma. Treppidel liikuda ja vajadusel korral takistusi ületada

suudab suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kui on pingutust nõudvam tegevus, siis on väga

raske. Puude toomine ja kui peab kusagile üles poole astuma, siis see nõuab suurt pingutust,

tekib tunne, et ei seisa püsti ja peab kusagile toetuma, kinni haarama.

16.1.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates viirusnakkusjärgsele

väsimussündroomile. Uroloogi (06.12.2022 Peep Baum) väljavõtte järgi parema neeru tuumor

opereeritud 04.12.2020. On käinud regulaarselt kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus,

neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte järgi kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab

väsimust. Siiani ei ole koormustesti teinud. Perearsti väljavõtete järgi on Covid-infektsiooni

järgselt koormustaluvus langenud, diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi.

Analüüsid, objektiivsed andmed korras. Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta.

Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet.

TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

16.1.3. Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“1 lk-l 30 selgitatakse, et selles

valdkonnas küsitakse, kuidas taotleja saab ringi liikuda, treppidel liikuda, takistusi ületada,

seisvat ja istuvat asendit säilitada ja vahetada. Kas kasutatakse liikumiseks, seismiseks või

istumiseks abivahendeid või teise inimese abi. Ringiliikumise all mõistetakse tavatempos

mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal. Eri tasapindadel liikumise all mõistetakse

ebatasasel pinnal käimist, takistuste ületamist ja treppidel liikumist. Liikumine on raskusteta,

kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms.

TIS-i andmetel ei ole kaebajal jalgade ega seljaga probleeme, mis liikumist takistaksid.

Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid ega teise inimese abi, ta suudab iseseisvalt ringi

liikuda. 21.10.2022 epikriisist (TIS lk 26-27) nähtub, et kaebaja ei kasuta ravimeid ega

abivahendeid; liikumispiirangut ei esine, kätel-jalgadel liikumis- ja liigutuspiiranguid ei esine.

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine.

8(19)

3-23-1632

Subjektiivselt tunneb valusid, tõmblusi, väsimust nii jalgades kui kätes. 30.11.2022 epikriisist

(TIS lk 24-25) nähtub, et kaebaja jalgade liigutamine on vaba, kaebab lihaskrampe

säärelihastes, kaebused on peamiselt subjektiivsed, mida mõõta ei saa. Seega ei ole arstid

objektiivseid terviseprobleeme liikumisel tuvastanud. Ainuüksi kaebaja subjektiivse hinnangu

alusel töövõimet hinnata ei saa. TIS-ist ei ole näha, et kaebaja ei käiks kodust väljas.

Sagedased arstivisiidid võimaldavad järeldada, et kaebaja suudab iseseisvalt väljaspool kodu

ringi liikuda. Kaebaja käib ka iseseisvalt poes. Aeg-ajalt tekkivaid valusid on kaebaja

leevendanud käsimüügiravimitega. Seni ei ole ta retseptiravimitega valuravi vajanud.

Kaebajal oli neeruoperatsioon 2020. a detsembris (TIS lk 16-17). Töövõime hindamise ajaks

oli sellest möödas 2,5 aastat. Tegemist on küllalt pika ajaga, mil inimene taastub

operatsioonist. Kaebajal hinnati operatsioonihaav paranenuks (TIS lk 33-34). Vähk ei olnud

edasi levinud ja uut vähki ei ole tuvastatud. Seega ei saa olla eluliselt usutav, et neer(ud) ja

operatsioonihaav põhjustavad talle jätkuvalt selliseid valusid, mis liikumist takistaksid. TIS-i

andmetel ei ole kaebajale valuravi määratud. Kaebaja on seni käsimüügiravimitega hakkama

saanud. 2022. a novembris suunati kaebaja krooniliste valude tõttu taastusravisse. Selle

tulemusi TIS-ist ei selgu. TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja kurdab valusid peamiselt õhtuti-

öösiti ning vale või kiire liigutamise korral. Seega ei ole tegemist probleemiga, mis kaebaja

liikumist oluliselt häiriks ja tema igapäevaelu pidevalt segaks.

Kaebaja on kurtnud arstidele peavalu vaid ühel korral 2023. a aprillis, sellele neuroloogilist

põhjust ei leitud (TIS lk 20-22). Seega ei ole tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis

saaks liikumist piirata ja töövõimet mõjutada. Ka tasakaaluhäireid on kaebaja kurtnud esimest

korda alles 2023. a märtsis (TIS lk 22-24). Aprilli 2024 sissekandest (TIS lk 20-22) nähtub, et

kaebaja on Rombergis ebakindel, vajub taha. Tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga.

Kuna neid probleeme ei ole kaebajal varem olnud, võib neid siduda 2023. a veebruaris läbi

põetud Covidiga, mis kaebaja tervislikku seisundit tõenäoliselt ajutiselt kurnas. Kaebaja

raviarstid on aprillis 2024 tuvastanud kaebajal viirusnakkusjärgse väsimussündroomi. On

usutav, et see saab olla liikumist ja koormustaluvust mingil määral mõjutavaks diagnoosiks,

samas tuleb arvestada, et tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga. Magamisprobleeme

ei ole arstid tuvastanud ega ravi määranud. Neid on võimalik leevendada unerohtudega.

Kohus peab kerge piirangu tuvastamist iseenesest põhjendatuks, arvestades kaebajal aeg-ajalt

esinevaid valusid. Väsimussündroomiga kohtu arvates arvestada ei saa, sest tegemist ei ole

pikaajalise terviseprobleemiga. TIS-i andmed ei kinnita, et väidetavad neeruvalud ei

võimaldaks kaebajal ringi liikuda. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma kiiresti ja/või

pikki vahemaid liikuda. Samuti ei eelda töövõime, et kaebaja peaks suutma korruste kaupa

treppidest liikuda või suuri koormusi endaga kaasas kanda. Alati on võimalik valida töö, mis

ei eelda pikkade vahemaade jalgsi läbimist, pikalt treppidel käimist või pikalt jalgadel olemist

ega koormuste tassimist ning kus on vajadusel võimalik puhata.

16.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

16.2.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Ta ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab ohutult tänaval liikuda, sh

kohtades, kus pole varem käinud, suurte raskustega, peaaegu võimatu. Varem oli liikumine

oluliselt lihtsam, kindlustunnet oli rohkem. Praegu ei riski kusagile võõrasse kohta minna, nt

Tallinnasse asju ajama. See ei tule kõne alla. Kaebaja võimekus ohutult siseruumides, sh

ruumides, kus pole varem käinud, liikuda on muutlik. Praegu mõtlen tükk aega, kas julgen

poodi minna. Kui isa tervis on parem, siis käib tema poes ja ostab vajaliku. Kodu lähedale

poodi minna saab, kui olukord on parem. Eile nt poleks suutnud minna, jälle olid peavalud.

Rohud võttis ära, natuke läks paremaks, kuid head tunnet ei olnud.

9(19)

3-23-1632

16.2.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2024 ekspertarvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang (raskusaste 0), sest tema kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. TIS-i andmetel ei ole ohutu ringiliikumine piiratud. TTO ekspertarst jäi

samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

16.2.3. Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 32 selgitatakse, et ohutu

ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta,

erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja

lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Siin ei

käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei ole TIS-i andmetel selles võtmetegevuses

piiranguid. Kaebaja liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel teise inimese abi ega abivahendeid.

TIS-i andmetest ei nähtu, et kaebajal esineks tasakaalu puudumise tõttu tihti kukkumisi või

minestamisi. Ühekordsest minestamisest ei saa töövõimet mõjutavaid järeldusi teha. Kaebaja

jalad on terved ja liikumisvõimelised. Samuti ei ole TIS-i andmetel kaebajal probleeme

nägemise ega kuulmisega, mis ohutut ringiliikumist raskendaksid. Kaebaja on hakanud

peavalu kurtma alles aprillis 2023, seega ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga,

mis kaebaja igapäevaelu segaks. Neuroloogilist põhjust sellel ei tuvastatud. Üksikutest

harvadest peavalujuhtudest ei saa teha järeldusi töövõime puudumise kohta.

16.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

16.3.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Ta ei

suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata. Suudab vähem kui 1

tund ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Ühel kohal pikemalt

seista ei jaksa, tekib taarumise tunne, kaldub tahapoole, ei ole kindlat ja staatilist seismist. Kui

pikemalt istuda, siis lööb vasakusse poolde rohkem väsimust kui paremasse poolde. Kui on

parem ergonoomiline tool, siis toetab istumist paremini. Kaebaja suudab kehaasendeid

vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Kummardada ja

kükitada on keeruline, sest pilt hakkab hajuma, pea hakkab ringi käima, kui allapoole vaatab.

Toolilt tõusma hakata ei ole lihtne, tekib sageli peapööritus.

16.3.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates viirusnakkusjärgsele

väsimussündroomile. Uroloogi (06.12.2022 Peep Baum) väljavõtte järgi parema neeru tuumor

opereeritud 04.12.2020. On käinud regulaarselt kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus,

neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte järgi kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab

väsimust. Siiani ei ole koormustesti teinud. Perearsti väljavõtete järgi on Covid-infektsiooni

järgselt koormustaluvus langenud, diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi.

Analüüsid, objektiivsed andmed korras. Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta.

Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet.

TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

16.3.3. Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 33 selgitatakse, et seismise all

mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes

(nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal arvestada ei saa. Istumise all mõistetakse

käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk

seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi.

Seega ei eelda töövõime suutlikkust pikalt seista või istuda. Asendeid võib vastavalt

vajadusele vahetada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks seista või istuda. Kaebaja

on küll kurtnud, et kummardamisel või püsti tõusmisel võib tekkida pearinglus, kuid TIS-i

10(19)

3-23-1632

andmetel ei ole see toonud kaasa minestamisi ega kukkumisi. Seega on kaebaja suutnud

sellega hakkama saada. Võib arvata, et see probleem on seotud väsimussündroomiga, mis

kaebajal aprillis 2023 diagnoositi, sest mingeid neuroloogilisi haigusi ei ole kaebajal

tuvastatud. Kaebaja viitas, et ergonoomilisel toolil oleks istumine kergem. Seega on kaebajal

võimalik oma olukorda leevendada. Pigem leiab kohus, et kaebajal ei ole selles

võtmetegevuses piiranguid, sest väsimussündroom ei ole pikaajaline terviseprobleem.

Kaebajale kasulikum hinnang ei saa kaebaja õigus rikkuda. Raskema piirangu kui kerge

piirang tuvastamine ei oleks põhjendatud.

16.4. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

16.4.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Pärast Covidi läbipõdemist on jäänud köhahood, millega on neeruprobleemid aktiviseerunud.

Köhahoo ajal tekivad impulsid, tõmblused paremal pool, kus on tehtud operatsioon. Närvivalu

lööb sisse, kui öösel külge vahetab. Ei saa vabalt ka teise poole peale keerata, siis hakkab ka

vasakul pool valu tekkima. Hommikuks on selline tunne, et pole magada saanudki.

16.4.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja välja toodud piiranguid on hinnatud

teiste sama valdkonna võtmetegevuste raames. TTO ekspertarst täpsustas 31.05.2023

ekspertarvamuses, et koormustaluvuse langusega seotud piiranguid on hinnatud liikumise

valdkonnas.

16.4.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses piiranguid

tuvastada. Kaebaja välja toodud probleemid ei seondu liikumisega. Covidiga seotud köha ei

saa pidada pikaajaliseks terviseprobleemiks, mida ei oleks võimalik ravimitega (nt

antibiootikum) ravida. Närvivalusid saab leevendada valuvaigistitega. TIS-i andmed ei

kinnita, et kaebajale oleks väljastatud retsept valuvaigistite kohta. Seega ei saa asuda

seisukohale, et kaebaja viidatud närvivalud oleks sellised, mida ei oleks võimalik

käsimüügiravimitega leevendada. Ka uneprobleeme on võimalik unerohtudega ravida.

Kaebajal ei ole uneprobleeme diagnoositud ega ravi määratud. Seega ei ole tegemist

probleemidega, millega saaks töövõime hindamisel arvestada.

16.5. Liikumise valdkonna kokkuvõte.

16.5.1. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1). Kaebajal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Piiratud on

käimine, muul viisil liikumine, treppidel liikumine, kehaasendite säilitamine – pikemalt

seismine, sundasendites viibimine. Kaebaja koormustaluvus viirusinfektsioonijärgselt

langenud, füüsilisel koormusel väsib kiiremini. Liigub ilma abivahenditeta. Piirangud on

tingitud muutustest immuunsüsteemi struktuurides. Tuginetud on Krista Raagi 04.04.2023 ja

Peep Baumi 06.12.2022 epikriisidele. TTO ekspertarst kahtles, kas piirangu põhjustanud

haiguse kulg on ajas püsinud. Ei ole kohanenud. Koormustaluvuse langus püsib.

Füsioteraapias ei osale. Tegutsemispiirangu põhjuseks on närvisüsteemi muud

haigusseisundid. TTO ekspertarst toob 31.05.2023 ekspertarvamuses välja, et lisandunud

terviseandmeid ei ole. Puudub koormustest, suunamised eriarstide juurde. Kaebajale teostatud

analüüsid, uuringud korras (v.a kerge neerufunktsiooni langus). Puuduvad andmed sagedaste

tasakaaluhäirete ja sagedaste peavalude esinemise kohta. Neeru tuumor opereeritud, retsidiivi

ei esine. Kaebaja käib regulaarselt kontrollis. Terviseandmetel seisund rahuldav, olulisi

piiranguid, mis võiks mõjutada töövõimet, terviseandmetes ei kirjeldata. Püsivad kerged

piirangud liikumise valdkonnas, mis on tingitud langenud neerufunktsoonist, läbipõetud

viirusinfektsioonist.

11(19)

3-23-1632

16.5.2. Vastustaja ekspertarst selgitas 06.09.2023 arvamuses, et liikumise valdkonnas

hinnatakse peamiselt alajäsemete (ja lülisamba alaosa) ning ülajäsemete seisundi ning

kardiopulmonaalse seisundi ja üldise jõudlusega seonduvat liikumisvõimet ning tasakaalu.

Kaebajal on esinenud seljavalu (perearst dr Krista Raag 30.11.2022 epikriis), mis ei ole

püsiva iseloomuga, sest kaebaja ei ole seda taotlusel eraldi märkinud. 23.11.2022 teostatud

kompuutertomograafilisel uuringul luudes ega lülisambas destruktiivseid muutusi ei ole

sedastatud. Kaebaja on suunatud perearsti poolt füsioteraapiasse, sest seljavalude korral on

määrava tähtsusega regulaarne võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, kuid füsioteraapia

läbimist terviseandmed ei kinnita. Täiendavat piltdiagnostikat ega retseptipõhist valuravi ei

ole vajanud. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on viirusnakkuse järgne väsimussündroom. Kuigi

kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis

takistaks töötamist.

16.5.3. Kuna kohtu hinnangul on ühes võtmetegevuses kerge piirangu tuvastamine

põhjendatud, siis on ka valdkonna piirangu raskusaste kerge. Kohtu hinnangul ei ole

ekspertarstid kaebaja tervise ja töövõime hindamisel teinud selliseid ilmselgeid vigu, mis

võinuks mõjutada asja otsustamist kaebajale kahjulikumas suunas.

17. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevuse „käteosavus“

juures.

17.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Saab seda teha suurte raskustega, peaaegu võimatu.

Krambihoogude ajal ei saa pisikesi vidinaid kasutada ega telefoni sisse lülitada. Väiksemaid

asju ei saa kätte võtta, pastakat hoida, nuga ja kahvlit käes hoida. Suuremate esemetega ei ole

raskusi, purki saab paremini kinni hoida. Kui on vaja tassi/kruusi kinni hoida, siis on raske.

Väga raske on nööpe kinni panna, paelu siduda.

17.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal ei ole selles

võtmetegevuses ega valdkonnas tervikuna piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed käteosavusega seotud

püsivate piirangute ja sagedaste krampide esinemise kohta. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

17.3. Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmete alusel ei

kinnitunud kaebajal püsivate piirangute esinemine käelise tegevuse valdkonnas, kuigi

kaebajal on enesehinnanguliselt suured raskused käteosavuse võtmetegevuses. Käteosavuse

all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Kaebaja väitel esinevad

tal periooditi kätes krambid. Kaebused on esitatud ka perearstile (dr Krista Raag 21.10.2022,

30.11.2022 epikriisid), kuid objektiivset treemorit kätes ei ole fikseeritud. Erakorralisel

pöördumisel 04.04.2023 (dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis) on kaebaja neuroloogilise

koldeleiuta ja käte treemorit ei esine. Täheldati küll erinevust käte lihasjõudluses (vasak

paremast nõrgem), mis on normaalne väljendus isikutel, kelle juhtivaks käeks on parem käsi

(kaebaja enesehinnanguliselt paremakäeline). Ka perearsti poolt 30.11.2022 teostatud

läbivaatusel ei kirjeldata piiranguid käteosavuses, samas käte seisundit on vaadeldud, sest

esineb kirje “käsi tõstab vabalt igas suunas“. Ei saa välistada, et käte värisemist üldse ei

esine (võib esineda kõigil inimestel teatud erutusseisundis), kuid tegemist ei ole püsiva

terviseseisundiga, mis takistaks igapäevaelu ja töötamist.

17.4. Kohus viitab, et kaebaja on kätes esinevatele krampidele pööranud arstide tähelepanu

alates 10.12.2021 (TIS lk 30-31). Kaebaja selgitas, et pärast koormust kätele esinevad

lihaskrambid, mis mööduvad. Soovitati soojust ja määrdeid. 20.12.2021 epikriisist (TIS lk 28-

12(19)

3-23-1632

30) nähtub kaebaja e-kiri perearstile, kus kaebaja selgitab: „/…/ teinekord lööb see käe nii

lukku, et on probleemi isegi söömise või ukse lingi lahti tegemisega. Tükk aega nuputa ja

masseeri, et käsi lukust lahti saada. Pidasin ka nõu neeru arst Peep Baumiga, öeldi, et on

normaalne, kui nii raske operatsiooni puhul aktiviseeruvad seni peidus olnud tervisehädad.

Seda aga öeldi telefoni teel ja seda haiguslugu ei kajasta. /…/ Seda esineb ka öösiti.

Magama jäädes lööb jala või käe lukku, nii et liigutada ei saa ja see on väga valus. See

takistab öösel välja puhkamist ja ei lase magada.“. Arsti enda hinnangut epikriisis ei ole.

Kaebaja on oktoobris 2022 (TIS lk 27-28) kurtnud perearstile, et tal on kätega probleeme,

sageli pärast töö tegemist on sõrmed krambis. 21.10.2022 epikriisist (TIS lk 26-27) nähtub

kaebaja e-kiri perearstile, milles kaebaja selgitab: „Peale koormust kätele esinevad valusad

lihaskrambid. Teinekord on asi nii hull, et ei saa lusikat ka suhu panna või võid leiva peale

määrida või teekruusi tõsta. Teinekord lööb lukku mõlemad käed korraga. Kui sellisel hetkel

koormust juurde anda, siis läheb asi veel hullemaks. Öösiti ei lase see magada ja äratab valu

peale ülesse.“. Arsti enda kommentaar on: „kätel-jalgadel liikumis- ja liigutuspiiranguid ei

esine. Subjektiivselt tunneb valusid, tõmblusi, väsimust nii jalgades kui kätes.“. Perearsti

30.11.2022 epikriisis (TIS lk 24-25) on kommentaar: „Käsi tõstab vabalt igas suunas,

jalgade liigutamine samuti vaba. Kaebab lihaskrampe säärelihastes ja ka kätes. Füüsilist

tööd ei jaksa teha. Patsiendi kaebused peamiselt subjektiivsed, mida mõõta ei saa. Krooniliste

valude tõttu vajalik taastusravi – suunatud füsioteraapiasse.“. Aprilli 2023 epikriisist (TIS lk

20-22) nähtub, et SNK ebatäpne vasaku käega. Lihasjõudlus vasakul käel nõrgem paremast.

Kohus nõustub seisukohaga, et valu tundmine on subjektiivne, seda ei saa mõõta, seda tunneb

vaid isik ise. Kuna kaebaja ei ole vajanud seni valuravi, siis võib arvata, et ta on saanud oma

valuprobleeme seni käsimüügiravimitega leevendatud. Kaebaja on korduvalt maininud ka

käekrampe ja -tõmblusi, kuid neid ei ole arstid objektiivselt tuvastanud. Seega ei ole tegemist

pideva probleemiga, mis ka arstivisiidi ajal esineks. Kuna arstid ei ole kaebaja kätes

probleeme tuvastanud, siis ei ole ka ravi määratud. Järelikult puudub ekspertarstidel alus

tuvastada töövõimet mõjutavat pikaaegset terviseprobleemi. Kohus selgitab kaebajale

veelkord, et kaebaja terviseprobleemide tuvastamise pädevus on arstidel, mitte kohtul,

vastustajal ega ekspertarstil, kes saavad lähtuda vaid kaebaja raviarstide tuvastatud

terviseprobleemidest. Üksnes kaebaja paljasõnalised väited temal esinevate

terviseprobleemide kohta (isegi kui need on kantud TIS-i) ei anna alust töövõimet piiratuks

või puuduvaks tunnistada. Vastasel juhul avaks see tee süsteemi kuritarvitamisele. Kui

kaebaja peab kätel esinevat probleemi tema igapäevaelu segavaks, tuleb tal pöörduda oma

probleemiga esmalt oma arstide poole, nõuda probleemi uurimist ja ravi. Seega leiab kohus, et

ekspertarst jättis põhjendatult selles valdkonnas töövõimet mõjutavad piirangud tuvastamata.

18. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „teadvusel püsimine“ ja „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud

muud piirangud“.

18.1. Võtmetegevus „teadvusel püsimine“.

18.1.1. Kaebaja leidis, et temal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), sest ta

ei suuda raskusteta teadvusel püsida. Üks kord paari aasta jooksul esineb teadvusehäireid.

Eelmisel nädalal kukkus kokku, võttis pildi eest ära. Isa viis erakorralise meditsiini osakonda.

18.1.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal ei ole selles

võtmetegevuses piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel

töövõimet mõjutavad. Puuduvad andmed sagedaste teadvushäirete esinemise kohta. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

13(19)

3-23-1632

18.1.3. Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses

piirangud. Ühekordsest minestamisest (TIS lk 19-22) ei saa teha järeldusi pikaajalise

tervisekahjustuse ja töövõime puudumise kohta. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal

esineks minestamishooge pikemaajalise perioodi jooksul ja/või tihedalt. Tegemist oli

ühekordse juhtumiga. Kaebaja käis EMO vastuvõtul, kuid seal ei tuvastatud kaebajal mingeid

neuroloogilisi probleeme, mis minestamist põhjustaksid. Kaebajal ei ole tuvastatud haiguseid,

mis võiksid sageli minestamisi kaasa tuua (nt epilepsia). Seega ei ole tegemist arsti poolt

tuvastatud terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu takistaks ja töövõimet mõjutaks.

18.2. Võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.

18.2.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Jalanõude jalgapanemise ja paelte sidumisega on raskusi, kummardamine on raske, allapoole

vaadates hakkab pilt ujuma, käed tõmbuvad krampi. Tervislik seisund võrreldav olukorraga

nagu oli 3 kuud pärast operatsiooni, kuid siis ei olnud selliseid tasakaaluhäireid ja väsimus ei

olnud nii hull kui praegu.

18.2.2. TTO ekspertarst leidis 11.03.2024 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Puuduvad andmed enesehooldusega seotud püsivate piirangut esinemise

kohta määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka

31.05.2023 ekspertarvamuses.

18.2.3. Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 41 on märgitud, et selles osas

küsitakse: 1) kas ja kui tihti taotlejal esineb minestust ja teadvuse häireid (nt teadvuse kaotuse

hooge); 2) kas ja milliseid raskusi on taotlejal soole ja põie kontrollimisega; 3) kas taotleja

saav raskusteta süüa ja juua.

Järelikult ei hinnata selles valdkonnas käeprobleeme ega tasakaaluhäireid. Neid probleeme

hinnatakse teistes valdkondades – tasakaaluhäireid liikumise valdkonnas ja käeprobleeme

käelise tegevuse valdkonnas. Siinkohal ei saa neid uuesti hinnata. Kaebaja ei too välja ja ka

TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks raskusi enese eest hoolitsemisega (riietumise,

pesemise, tualettruumi toimingute, söömisega jms) ja et ta kasutaks selle juures teiste inimeste

abi. Seega puudub alus selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid tuvastada.

18.3. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kokkuvõte.

18.3.1. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud (raskusaste 0). TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023

ekspertarvamuses.

18.3.2. Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmetes puuduvad

diagnoosid, mis kinnitaksid võimalike püsivate tegutsemispiirangute olemasolu teadvusel

püsimisel ja enesehooldusel, mis takistaksid töötamist ja iseseisvalt eluga toimetulekut.

Kaebuses on märgitud pearinglust. Pearinglus on subjektiivne tunne, sümptom, mille

esinemine suureneb vanuse tõustes, kuid mis enamasti ravi ei vaja. Püsiva ja ravi vajava

pearingluse esinemist terviseandmed ei kinnita. Terviseandmetes on erakorraline pöördumine

02.04.2023 seoses 01.04.2023 esinenud teadvuskaotusepisoodiga (süvaminestus) (dr Alge

Vare 04.04.2023 epikriis). Siis neuroloogilisi ärajäämanähte ei esinenud, tehtud aju

kompuutertomograafilisel uuringul patoloogilise leiuta ja edasisi neuroloogilisi uuringuid ei

vajanud.

14(19)

3-23-1632

18.3.3. Kohus nõustub eeltoodud põhjendustel ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid kaebaja tervise ja töövõime

hindamisel teinud ilmselgeid vigu, mis asja otsustamiseks mõjutaksid.

19. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

19.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab ise märgata igapäevategevuste

vajadust ning neid kavandada, alustada ja lõpetada suurte raskustega, peaaegu võimatu.

Soovib alustatud projekte lõpuni viia, kuid ei suuda praegu keskenduda. Füüsiline tervis

mõjutab nii palju, et uusi asju ei jaksa ette võtta. Selline tunne, et ei saa end välja puhata,

valusööstud ja köhahood ajavad üles, magamine on häiritud.

19.2. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse

valdkondadega seotud piirangute esinemise kohta – puuduvad visiidid, uuringud, diagnoosid,

ravi. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.

19.3. Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmetes puuduvad

diagnoosid, mis kinnitaksid võimalike püsivate tegutsemispiirangute olemasolu vaimse

võimekuse valdkondades. Terviseandmete kohaselt ei ole esinenud ravivajadust vaimse

võimekuse valdkonnas ega vajadust eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooniks. Puuduvad

kaebaja vaimse võimekuse hindamist objektiviseerivad andmed (uneuuring, mälutestid,

kognitiivse võimekuse testid, isiksuseuuring jne). Võtmetegevustes piirangute hindamisel on

aluseks piiranguid põhjustava haiguse diagnoos ning sellest põhjustatud ilmsed seisundid,

seega ei saa ekspertarst hinnata piiranguid oma subjektiivse mulje või taotlusel esitatud

kaebuste põhjal, kui ei esine vastava valdkonna häireid kinnitavaid diagnoose ja piiranguid

kinnitavaid objektiivseid andmeid.

19.4. Kohus selgitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-del 45-46 on selgitatud seda

võtmetegevust järgmiselt: „Tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet

planeerida ja teha igapäevaseid tegevusi. Vastamisel arvestage, kas Teil esineb raskusi mälu

ja keskendumisvõimega ning kui palju Teil on tegevuste alustamiseks ja lõpetamiseks tahet,

energiat ja motivatsiooni. Siin kirjeldatakse vaimsetest ja psüühilistest piirangutest

põhjustatud tegutsemisraskusi.“.

Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja

valdkonnas tervikuna piirangud. Tegemist on vaimset võimekust hindava valdkonnaga. TIS-i

andmed ei kinnita ja ka kaebaja ise ei väida, et tal oleks vaimseid probleeme – ta ei ole käinud

psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõtul, tal ei ole tuvastatud psühholoogilisi või

psühhiaatrilisi probleeme, ta ei ole läbinud vastavaid teraapiaid ja talle ei ole määranud

vastavaid ravimeid (antidepressante vms). Kaebaja seob tegevuste alustamise ja lõpetamisega

seotud väidetavad piirangud valuprobleemide ja magamatusega. Samas ei kinnita TIS-i

andmed, et kaebajale oleks määratud valuravi (retseptiga valuvaigisteid), st et kaebaja on

saanud oma valusid leevendada käsimüügiravimitega. See näitab, et kaebaja valuprobleemid

ei ole sellised, mida ei saaks kättesaadavate ravimitega leevendada. Samuti ei nähtu TIS-i

andmetest, et kaebaja oleks käinud unearsti vastuvõtul, läbinud vastavaid teraapiaid või et

talle oleks määratud retseptiga uneravimeid. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja uneprobleeme

pidada pikaajaliseks terviseprobleemiks, mis kaebaja igapäevaelu häiriks. Ka uneprobleeme

on võimalik leevendada käsimüügiravimitega. Kuna kaebaja valu- ja uneprobleemid ei ole

15(19)

3-23-1632

vajanud meditsiinilist diagnoosimist ega ravi, siis ei saa neid lugeda kaebaja töövõimet

mõjutavateks.

20. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja, et tal on raskusi praegusel töökohal

töötamisega. Tal on probleeme keskendumisega, ei saa kirjutada ega teksti läbi töötada, kõige

rohkem 1 lk saab läbi lugeda, pilt virvendab ees. Kasutab igapäevategevustes teise inimese

abi. Isa on jõudu mööda aidanud ahju kütmisega, koduste toimetustega. Viimasel korral, kui

pildi eest ära võttis, siis viis isa ta erakorralise meditsiini osakonda. Ise ei oleks jõudnud

minna. Oli ninaverejooks, kokkukukkumine ja peavalud. Kaebaja sooritusvõime on eelmise

aastaga võrreldes langenud, mitte paremaks läinud. Käekrambihood on siiani. Tahtmine

tegutseda, projekti kirjutada, kuid käsi tõmbub ootamatult krampi. Liikumisel on

tasakaaluprobleemid. Ei ole suurt tahtmist tegutseda.

21. TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuse kokkuvõttes, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on viirusnakkusjärgne

väsimussündroom. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on närvisüsteemi muud haigusseisundid. Piiratud on käimine, muul viisil liikumine,

treppidel liikumine, kehaasendite säilitamine – pikemalt seismine, sundasendites viibimine.

Kaebaja koormustaluvus on viirusinfektsiooni järgselt langenud, füüsilisel koormusel väsib

kiiremini. Kaebaja liigub ilma abivahenditeta. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirangud

käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise

ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime ei ole

püsivalt vähenenud. Viirusinfektsioonist taastumise perioodil vajalik raske füüsilise koormuse

vältimine. Töövõimet toetab kardiopulmonaalne füsioteraapia. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses, lisades, et soovitatav oleks psühhiaatri visiit ja

koormustest.

22. Vastustaja ekspertarst leidis 24.05.2023 arvamuses, et uusi terviseandmeid lisandunud ei

ole, püsivad kerged piirangud. Neerukasvaja operatiivse raviga edukalt eemaldatud, retsidiive

ei esine, seisund ei mõjuta töövõimet. Üks teadvusekaotusehoog ei mõjuta töövõimet, sest

neuroloogilisi ärajäämanähte ei esinenud ja aju-uuring patoloogiata, täiendavaid uuringuid ega

ravi ei vajanud. Püsiva ravi vajadust ei esine. Viimasel 2 aastal koostatud üks ravimiretsept

hambaarsti poolt, mis on välja ostmata jäetud. Töövõime hindamise käigus antakse hinnang

isiku töövõimele, mitte ei hinnata raviarstide pädevust ja terviseandmete vastavust üldistele

kvaliteedinõuetele. Viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis vaadates (arstivisiidid, teostatud

uuringud ja analüüsid, püsiravi vajadus) ei esine käesolevalt ühtegi sellist terviseseisundit, mis

takistaks töötamist. Töövõime ei ole vähenenud.

23. Vastustaja ekspertarst jäi ka 06.09.2023 arvamuses seisukohale, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud.

23.1.

Töövõime hindamise metoodika kohaselt on töövõime hindamine pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime tuvastamine,

mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit, inimese hinnangut oma

tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Töövõime

antakse pikaajalisele tervisekahjustusele ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt

vähemalt 6 kuu jooksul oluliselt ei muutu. Hinnang antakse adekvaatse ravi foonil ning

abivahendite kasutamisel. Kuigi kaebaja enesehinnang oma tegutsemisvõimele on oluline,

peavad isiku ütlusi kinnitama terviseandmed. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda

automaatselt vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse

isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja

16(19)

3-23-1632

hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Samuti ei hinnata

seisundit, mis võib loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse

halvenemist.

23.2.

Kaebaja on kaebuses välja toonud temal esinevad neeruprobleemid, mis olevat

avastatud juba noorukieas. Terviseandmete kohaselt on kaebaja parem neer eemaldatud

juhuleiuna avastatud kasvaja tõttu 04.12.2020 (uroloog dr Peep Baum 11.12.2020 epikriis).

Sama epikriisi kohaselt oli tegemist mõõtmetelt suure, kuid kauglevikuta tuumoriga ja

operatsioonijärgne paranemine oli tavapärane. Hilisema kontrolli käigus 23.11.2022 teostatud

kompuutertomograafilisel uuringul kasvaja retsidiive ega kauglevikut ei esine. Digiloo

andmetel on esinenud neerufunktsiooni näitajate kõikumisi, kuid viimaste analüüside

(määratud 02.04.2023; dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis) põhjal on tegemist minimaalse

jääkainete tõusuga (kreatiniin 116,7 – norm kuni 110,5) ning kerge neerufunktsiooni

vähenemisega eGFR 64 (referentsvahemik 60-89). Arvestada tuleb ka asjaoluga, et e-GRF on

kaudne ja mitte väga täpne meetod, mis sõltub lihasmassi suurusest, füüsilisest aktiivsusest,

toitumisest ja ka ravimitest. Ravivajadus neeruhaiguse osas käesolevalt puudub, seega saab

hinnata seisundi kompenseerituks, mis üldist töövõimet püsivalt ei mõjuta. Kaebaja poolt

nimetatud võimalikud varasemad kuseteede nakkused ei oma hetkel tähendust töövõime

hindamise kontekstis, sest ägedad haigestumised ei ole terviseandmete kohaselt põhjustanud

püsivaid piiranguid. Kaebusele lisatud ülesvõtted teostatud analüüsidest ja tervisekaardi

sissekannetest ajavahemikul 1989.-1994. a ei oma tähendust vaidlusaluse töövõime hindamise

kontekstis, sest kajastavad varasemaid ajas muutuvaid andmeid ega objektiviseeri hetkel

esinevaid ja püsivalt töövõimet mõjutavaid piiranguid.

23.3.

Kaebaja väitel on seisund halvenenud peale Covid-19 nakkuse põdemist väidetavalt

27.02.2023 (nohu, rögaeritusega köha, valu rindkeres köhimisel). Meditsiiniasutusse pöördus

kaebaja 01.03.2023 (perearst dr Krista Raag 17.03.2023 epikriis), siis oli Covid-19 kiirtest

positiivne ja objektiivselt viirusnakkusele omased kliinilised ilmingud ning subfebriilne

temperatuur 37,2 kraadi. Viiteid tüsistumisele bakteriaalse nakkusega ei esinenud ja

antibakteriaalset ravi ei vajanud. Sümptomaatiline ravi on viirusnakkuste puhul tavapärane ja

varieeruv, sõltudes suures osa patsiendi eelistustest ja sümptomite iseloomust. 02.04.2023

pöördus kaebaja ise Läänemaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda (dr Alge Vare

04.04.2023 epikriis), kus diagnoositud viirusnakkuse järgset väsimussündroomi, mida

töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel ka arvestatud kerge piiranguna liikumise

valdkonnas. Puuduvad hilisemad andmed püsiva hingamisfunktsiooni halvenemise kohta ja

pöördumised ravimeditsiini poole enne vaideotsuse koostamist, seega on hinnang piirangutele

liikumise valdkonnas kerge. Kaebusele lisatud pildid süljest tualettpaberil ja foto veritsevast

ninast on illustratiivse tähendusega, sest tegemist ei ole töövõime hindamisel ekspertiisi

aluseks ette nähtud TIS-is olevate andmetega. Lisaks ei ole nende põhjal tuvastatav olluse

tegelik päritolu, kuuluvus kaebajale, konkreetne ajahetk ning neid ei saa seostada püsiva

terviseseisundiga, mis on kestnud muutumatult üle 6 kuu ning tekitab kaebajal püsivaid

töötamist takistavaid piiranguid.

23.4.

Vastustaja otsused on tehtud kehtivaid õigusnorme järgides. Praegu kehtiv töövõime

hindamise metoodika põhineb 2001. a-l Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud

rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning

hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil.

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (hetkel RHK-10) annab haiguste, tervisehäirete või

muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi

funktsioneerimisvõime kohta. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda automaatselt

vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime

ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal

17(19)

3-23-1632

olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Töövõime hindamisel on eelduseks, et

terviseandmed kajastavad adekvaatselt isiku terviseseisundit. Vastustaja pädevuses ei ole

hinnata arstide ravikvaliteeti, dokumenteerimisoskust, Eesti Vabariigi tervishoiukorraldust.

Kaebusele lisatud kaebaja e-kirjad erinevatele arstidele kajastavad subjektiivseid seisukohti

ning ei kujuta endast objektiivseid tervisedokumente ning neid ei saa võtta antud haldusasjas

kasutusele täiendavate tõenditena. Vastustaja poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika

tugineb täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset

ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul

ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.

24. Kohus leiab, et ekspertarstid ei ole teinud kaebaja töövõime hindamisel selliseid

ilmselgeid vigu, mis kaebaja töövõimele antavat hinnangut mõjutaksid. Kohus nõustub

ekspertarstide hinnanguga kaebaja terviseprobleemidele. Kaebajal esineva ajutise

töövõimetuse korral on tal võimalik võtta haigusleht kuni paranemiseni. Ajutine töövõimetus

ei anna veel alust püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. Kaebajal aprillis 2023 tuvastatud

viirusnakkusejärgne väsimussündroom ei olnud töövõime hindamise ajaks (20.04.2023)

kestnud veel sedavõrd pikalt, et sellega töövõime hindamisel arvestada. Ainuüksi kaebaja

paljasõnalistest väidetest enda tervise kohta töövõime hindamisel lähtuda ei saa.

Terviseprobleemide olemasolu ja kestust peavad ka arstide poolt tuvastatu, määratud

diagnoosid ja ravi. See, et kaebaja kirjutab arstile e-kirja, mis kopeeritakse TIS-i, ei muuda

kirjas toodut arsti poolt kontrollitud ja tuvastatud teabeks. Arsti hinnangu saamiseks peab arst

kaebajat nägema, tegema uuringuid, vajadusel saatma eriarsti juurde. Kui kaebaja arsti

vastuvõtule ei lähe (vaid kirjutab arstile kirju), siis puudub arstil võimalus kaebaja tervislikku

seisundit uurida. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja subjektiivse hinnangu alusel, ka siis

mitte, kui kaebaja subjektiivseid hinnanguid kajastav e-kiri kopeeritakse TIS-i.

25. Selle üle vaidlemine, kas, kui palju ja kui täpselt arstid TIS-i andmeid sisestavad, ei ole

praeguse vaidluse esemeks. Vaidluse esemeks ei ole ka kaebajale osutatud ravi kvaliteet.

Vastustaja ülesanne ei ole teha arstide üle järelevalvet. Tervishoiuteenuse osutajale

kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet (tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse (TTKS) § 60), patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile annab

hinnangu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TTKS § 502), tervishoiuteenuse

osutamise lepingust tulenevaid vaidlusi lahendab maakohus (võlaõigusseaduse § 758 jj,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1), ravi rahastamise lepingust tulenevate kohustuse

täitmist kontrollib Tervisekassa (Tervisekassa seaduse § 2 lg 22). Kui kaebaja ei ole rahul talle

osutatava raviteenusega, siis on tal võimalik selle peale kaevata või vahetada arsti.

26. Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks ravijärjekorrad ega arsti vastuvõtule pääsemise

võimalused. Kuna töövõime hindamisel saab arvestada pikaaegsete terviseprobleemidega, siis

peab kaebaja olema käinud arsti vastuvõtul juba varem. Töövõime hindamisel saab lähtuda

juba tuvastatud terviseprobleemidest, mitte ei hakata alles töövõime hindamise menetluses

kaebaja terviseprobleeme tuvastama. Kui kaebaja ei ole varem oma terviseprobleemidega arsti

vastuvõtul käinud, siis ei saa väita, et tegemist oleks püsiva ja raviga mittekompenseeritava

tervisehädaga.

27. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

27.1.

Kohus jääb seisukohale, et vastustaja 20.04.2023 otsus, milles leiti, et kaebaja

töövõime ei ole piiratud, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

27.2.

TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust selles seaduses sätestatud tingimustel

sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna

18(19)

3-23-1632

kaebajal ei tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, siis jäeti talle õiguspäraselt

töövõimetoetus määramata. Vastustaja 21.04.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus.

27.3.

Samadel põhjendustel puudub alus tühistada ka nende otsuste kohta tehtud 26.06.2023

vaideotsust.

27.4.

Arvestades asjaoluga, et kohus peab vaidlustatud otsuseid õiguspäraseks ja jätab need

tühistamata, siis puudub alus rahuldada ka kaebaja kohustamisnõuet.

28. Kohus tagastab kaebajale osad tema esitatud tõenditest.

28.1.

Kaebaja on arusaamatul põhjusel esitanud oma avaldusi kohtule mitmekordselt –

e-kirjana, allkirjastatud Wordi failina ja allkirjastamata Wordi failina. Selline avalduste

mitmekordne esitamine on põhjendamatu ja koormab asjatult toimikut, seetõttu tagastab

kohus osad korduvad, allkirjastamata Wordi failina esitatud dokumendid – 23.07.2023 kaebus

(dtl 15), 23.07.2023 täiendatud kaebus (dtl 113) ja 17.09.2024 kaebuse täiendus (dtl 250).

28.2.

Kohtule edastati vaideotsus kahes eksemplaris – üks kaebaja poolt ja teine vastustaja

poolt. Kohus tagastab kaebaja edastatud eksemplari (dtl 32), sest see on soditud.

28.3.

Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel tema

esitatud tervisedokumendid, mis pärinevad varasemast kui 5 aasta tagusest ajast (dtl 44-48,

54-58, 66-71, 77-83, 87-89, 93-95). Need ei ole asja lahendamise seisukohalt asjakohased

tõendid. Asjas ei ole vaja tõendada, milline oli kaebaja tervislik seisund 20-30 aastat tagasi,

vaid milline on see praegu. Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja praegust tervislikku

seisundit. Määrusest nr 15 nähtub, et töövõime hindamisel võetakse aluseks viimase 5 aasta

terviseandmed.

28.4.

Samuti jätab kohus asja juurde võtmata kaebaja fotod (dtl 101-105, 296-298)

väidetavate ninaverejooksude kohta. Kaebajal ei ole tuvastatud ja ka kaebaja ei ole ise

väitnud, et tegemist oleks sagedase terviseprobleemiga, mis töövõimet mõjutaks. Külmetusest

või Covidist tekkinud nohuga kaasnevat ninaverejooksu ei saa pidada töövõime hindamisel

asjakohaseks ja sellekohased tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

28.5.

Lisaks ei võta kohus vastu ja tagastab kaebaja esitatud videod käekrampide kohta (dtl

300). Nagu kohus eespool välja tõi, ei ole kaebajal terviseprobleemide tuvastamine kohtu,

vaid arstide ülesanne. Seega saab kaebaja esitada need videod vajadusel oma raviarstidele.

Kohus ei saa nende videote pinnalt hakata ise kaebajal haigusi diagnoosima, mida TIS ei

kajasta. Seetõttu ei saa nende videotega kaebaja töövõime hindamisel arvestada.

29. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

19(19)