2-19-15826/232 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15826

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa

hagiavaldus X vastu X tahteavalduse asendamiseks

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur

Kristo

Tederi

hagi

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas

Saarma

ja

Andrias

Palmitsa

ning

Y

vastu

tahteavalduse asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo

Tederi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad:

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis,

registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma

ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad vandeadvokaat

Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa ja

vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur

Osaühingu

Reyna

Trade

(pankrotis,

registrikood

11411309) pankrotihaldur Kristo Teder, lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Toomas

Vaher

ja

vandeadvokaadi abi Kristi Traagel

Kostjad:

X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi

Kristi Traagel

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis,

registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma

ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad vandeadvokaat

Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa ja

vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur

Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Allan Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt:

Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot, millest 7912 eurot tasuda

määruse jõustumisel Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti

kantud tagatise arvelt.

2. Muuta Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 5 ja 6 järgmiselt:

Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud

5284,80 eurot, millest 2400 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna

Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt. Tagatis maksta välja

OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar arveldusarvele nr EE281010220214240222 AS-is

SEB Pank.

3. Muuta Harju Maakohtu 07.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 7 järgmiselt:

Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (3726,50 eurot) tasuda

Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras. Osaühingul Reyna Trade (pankrotis) tuleb Y kasuks

väljamõistetud menetluskulude summalt (2884,80 eurot) tasuda Yle viivist alates

määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras. Xl tuleb Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt tasuda Aktsiaseltsile

Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Harju Maakohtu 07.06.2023 määrus ülejäänud osas muutmata.

5. Rahuldada Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi

määruskaebus osaliselt.

6. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

7. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

7.1. Rahuldada

aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii

(pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

7.2. Mõista

Osaühingult

Reyna Trade (pankrotis)

aktsiaseltsi Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot, millest

7912 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna Trade (pankrotis)

poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt.

7.3. Mõista Xlt aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks välja

menetluskulud 11 613,11 eurot.

7.4. Rahuldada Y taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

7.5. Mõista Osaühingult Reyna Trade (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud

5284,80 eurot, millest 2400 eurot tasuda määruse jõustumisel Osaühingu Reyna

Trade (pankrotis) poolt kohtudeposiiti kantud tagatise arvelt. Tagatis maksta

välja

OÜ

Õigusbüroo

Viirma

&

Saar

arveldusarvele

nr

EE281010220214240222 AS-is SEB Pank.

7.6. Osaühingul

Reyna

Trade

(pankrotis)

tuleb

Aktsiaseltsi

Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt

(3726,50 eurot) tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Osaühingul Reyna Trade

(pankrotis) tuleb Y kasuks väljamõistetud menetluskulude summalt (2884,80

eurot) tasuda Yle viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Xl tuleb

Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kasuks väljamõistetud

menetluskulude summalt tasuda Aktsiaseltsile Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa (hageja I) hagiavaldus X (kostja I) vastu

kostja I tahteavalduse asendamiseks ja Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri

Kristo Tederi (hageja II) hagiavaldus hageja I ning Y (kostja III) vastu tahteavalduse

asendamiseks.

Maakohus rahuldas 22.06.2022 otsusega hageja I hagi ning jättis hageja II hagi rahuldamata.

Kohus jättis hageja I hagis kostja I vastu menetluskulud kostja I kanda ja hageja II hagis hageja

I ning kostja III vastu menetluskulud hageja II enda kanda. Kostja I ja hageja II esitasid

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.12.2022 otsusega kostja I ja hageja II apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud hageja I menetluskulud jäid võrdsetes osades

kostja I ja hageja II kanda, kostja III menetluskulud hageja II kanda ning kostja I ja hageja II

menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsused jõustusid 20.03.2023.

2. Hageja I esitas 02.06.2022 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt olid

tema menetluskulud maakohtu menetluses riigilõivud 1850 eurot, esindajakulu 48 694 eurot ja

teenuse osutamisega seotud otsesed kulud 2,20 eurot (väljavõte äriregistrist ja panga

teenustasud). Hagejale I osutati maakohtus õigusteenust 314,5 tunni ulatuses. Teenust osutasid

vandeadvokaat Carri Ginter (15,5 tundi) keskmise tunnihinnaga 231,29 eurot (käibemaksuta),

vandeadvokaat Piret Schasmin (57,7 tundi) keskmise tunnihinnaga 144,18 eurot

(käibemaksuta), vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa (147,9 tundi) keskmise tunnihinnaga

164,35 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur (93,4 tundi) keskmise

tunnihinnaga 133,65 eurot (käibemaksuta).

18.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja I menetluskulud ringkonnakohtus

10 911,50 eurot, sh õigusabikulud 10 900,50 eurot (käibemaksuta) ning otseselt seonduvad

kulud (kinnistusraamatu väljavõtted) 11 eurot. Hagejale I osutati ringkonnakohtus

õigusabiteenust 51,5 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Carri Ginter keskmise

tunnitasuga 320 eurot, vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa keskmise tunnitasuga 230 eurot ja

vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur keskmise tunnitasuga 179,56 eurot.

Kostja III menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud maakohtus

4096,80 eurot ja ringkonnakohtus 1188 eurot. Kostjale III osutati õigusabiteenust maakohtus

28,45 tunni ulatuses ja ringkonnakohtus 8,25 tunni ulatuses, tunnitasuga 120 eurot

(käibemaksuta).

3. Hageja II ja kostja I palusid, et kohus hindaks hageja I ja kostja III menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et hageja I õigusabikulud ületasid

olulisel määral hageja II menetluskulusid. Hageja I ei selgitanud, miks oli vajalik kasutada

maakohtu menetluses nelja lepingulist esindajat ning ringkonnakohtu menetluses kolme

esindajat. Samuti ei olnud põhjendatud mõista vastaspoolelt välja hageja I menetluskulude

nimekirjas esitatud juristi ajakulu. Põhjendatud ei olnud ka hageja I esindaja Liisa-Maria Puuri

enne 24.09.2020 tehtud toimingutega seotud menetluskulud, sest Liisa-Maria Puur sai

advokaadi kutsenimetuse 24.09.2020 ning esindas hagejat I alates 2022. aasta kevadest.

Kuivõrd hageja I asemel kandsid tema menetluskulusid kolmandad isikud, ei saanud

vastaspooltelt välja mõista kulusid, mida hageja I ise ei kandnud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõistis hagejalt II hageja I kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot. Kohus

mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja menetluskulud 11 613,11 eurot. Maakohus rahuldas

kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt II kostja III kasuks

välja menetluskulud 5284,80 eurot.

Hageja I maakohtu menetluskulud

Kohus ei nõustunud väitega, et hageja I menetluskulud ei kuulunud hüvitamisele, sest hagejal

I puudus kohustus kulud hüvitada, kuivõrd kulud kandsid kolmandad isikud (Tuulaja Osaühing

ja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus). Menetluskulude hüvitamist ei välistanud asjaolu, et

need kandis muu isik. Hageja I selgitas, et ta ei vabanenud menetluskulude kandmisest seetõttu,

et menetluskulud kandis muu isik. Hageja I, Tuulaja Osaühingu ja aktsiaseltsi Holostovi

Kinnisvarahaldus vahel oli kokkulepe, et menetluskulud, mis mõistetakse antud tsiviilasjas

hageja I kasuks teistelt menetlusosalistelt välja, kuuluvad hüvitamisele. Kuivõrd kokkuleppe

pooled kinnitasid, et hageja I oli kohustatud hüvitama kolmandatele isikutele nende kantud

menetluskulud, oli põhjendatud menetluskulude väljamõistmine hagejalt II ja kostjalt I.

Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud hageja I lepinguliste esindajate vandeadvokaadi Carri

Ginteri tunnitasu maakohtu menetluses 231,29 eurot ja ringkonnakohtu menetluses 320 eurot

ja vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa tunnitasu ringkonnakohtu menetluses 230 eurot.

Eelnimetatud tasud ületasid oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Antud

asja keerukust ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades oli Carri

Ginteri tunnitasu põhjendatud ja mõistlik suurus 200 eurot (käibemaksuta) ning Mari Agarmaa

ringkonnakohtu menetluse mõistlik ja põhjendatud tunnitasu suurus 180 eurot (käibemaksuta).

Hagejat I esindasid menetluses neli esindajat. Kohtumenetluse mahust ja keerukusest lähtuvalt

pidas kohus põhjendatuks kuni kahe esindaja kasutamise ning jättis hageja I menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse rahuldamata kolmanda ja neljanda esindaja kasutamisega seotud

kulude osas. Hageja I menetluskulude nimekirjas nimetatud jurist ei esindanud hagejat I

menetluses ning tema puhul ei kontrollitud esindusõiguse olemasolu. Sellest tulenevalt ei

kuulunud hüvitamisele menetluskulud, mis arvestati juristi poolt tehtud toimingute eest.

Toimikust nähtuvalt märgiti Liisa-Maria Puur hageja I lepingulise esindajana esmakordselt

20.05.2022 esitatud menetlusdokumendil. Seega ei olnud põhjendatud mõista vastaspoolelt

välja menetluskulud enne seda Liisa-Maria Puuri tehtud toimingute eest. Samuti ei olnud kohtu

hinnangul põhjendatud menetluskulude väljamõistmine 03-14.10.2019, 04.11.2019, 21.-

25.09.2020, 14.09.2021, 27.05.2022 ja 31.05.2022 toimingute eest.

Seoses hageja I hagiga kostja I vastu tegid hageja I lepingulised esindajad põhjendatud

toiminguid 51,7 tunni ulatuses, sh Mari Agarmaa toimingud 31,05 tundi (tunnitasu 164,35

eurot), Carri Ginteri toimingud 4,82 tundi (tunnitasu 200 eurot), Piret Schasmini toimingud

10,52 tundi (tunnitasu 144,18 eurot) ja Liisa-Maria Puuri toimingud 5,31 tundi (tunnitasu

133,65 eurot). Eeltoodust tulenevalt tekkisid hagejal I seoses hageja I hagiga kostja I vastu

hüvitatavad õigusabikulud 8293,52 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis kohus

õigusabikulud välja kostjalt I.

Seoses hageja II hagiga hageja I ning kostja III vastu olid hageja I lepinguliste esindajate

toimingud põhjendatud 63,1 tunni ulatuses, sh Mari Agarmaa toimingud 38,04 tundi, Carri

Ginteri toimingud 5,55 tundi, Piret Schasmini toimingud 14,2 tundi ja Liisa-Maria Puuri

toimingud 5,31 tundi. Eeltoodust tulenevalt tekkisid hagejal I seoses hageja II hagiga hageja I

ning kostja III vastu põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 10 118,91 eurot. Menetluskulude

jaotusest lähtuvalt mõistis kohus õigusabikulud välja hagejalt II.

Hagejal I tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 1800 eurot. Samuti tasus hageja I riigilõivu

27.10.2021 esitatud määruskaebuse eest. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1800 eurot oli seotud

hageja I hagiga kostja I vastu ning selles osas tuli menetluskulude jaotusest tulenevalt mõista

riigilõiv välja kostjalt I. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot oli seotud mõlema hagiga,

mistõttu mõistis kohus riigilõivu 25 euro ulatuses välja kostjalt I ja 25 euro ulatuses hagejalt II.

Hageja I ringkonnakohtu menetluskulud

Hageja I ringkonnakohtu menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud 16,5 tunni ulatuses, sh

Mari Agarmaa ajakulu 8,74 tundi (tunnitasu 180 eurot), Liisa-Maria Puuri ajakulu 7,3 tundi

(tunnitasu 179,56 eurot) ja Carri Ginteri ajakulu 0,46 tundi (tunnitasu 200 eurot). Hageja I

ringkonnakohtu menetluse õigusabikulude põhjendatud ja vajalik suurus oli seega 2975,99

eurot. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistis kohus õigusabikuludest 1487,99 eurot välja

hagejalt II ja 1487,99 eurot välja kostjalt I.

Samuti olid teenuse osutamisega seotud otsesed kulud maakohtu menetluses 2,20 eurot ja

ringkonnakohtu menetluses 11 eurot põhjendatud ja vajalikud, mistõttu mõistis kohus kulud

6,60 euro ulatuses välja hagejalt II ja 6,60 euro ulatuses kostjalt I.

Kostja III menetluskulud

Kostja III lepingulise esindaja ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses oli mõistlik.

Esindaja tunnitasu oli põhjendatud ega ületanud keskmist sarnase teenuse tasu. Kokku olid

kostja III põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 5284,80 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd

kostja III ei olnud käibemaksukohuslane, mõistis kohus hagejalt II kostja III lepingulise

esindaja kulud 5284,80 eurot välja koos käibemaksuga. Kohus määras, et menetluskulud tuleb

2400 euro ulatuses hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt.

Kostja I määruskaebus

5. Kostja I palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas hageja I taotluse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja

menetluskulud 11 613,11 eurot ja viivise. Tühistatud osas palus kostja I teha uue määruse,

millega jätta hageja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.

Kostja I ei vaidlustanud maakohtu seisukohta menetluskulude suuruse osas, vaid leidis, et kohus

asus ebaõigesti seisukohale, et hagejal I oli oma menetluskulude nimekirjas märgitud kulude

kandmise kohustus. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja I ei kandnud oma menetluskulusid

ise. Kuni 26.06.2020 tekkinud menetluskulude eest tasus Tuulaja Osaühing (kolmas isik) ning

alates 26.06.2020 tekkinud menetluskulude eest aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus

(kolmas isik). Menetlusosaline sai taotleda vaid nende menetluskulude hüvitamist, mida ta ise

kandis või mille tasumise kohustus tal tekkis. Hagejal I ei tekkinud käesolevas asjas

menetluskulu, mille hüvitamist nõuda ning mida seadus võimaldaks vastaspoolelt välja mõista.

Kuivõrd hageja I menetluskulud arveldati tegelikult kolmandale isikule ja/või kolmas isik tasus

formaalselt hagejale I väljastatud arveid, tuli hagejal I tõendada, et tal on kohustus hüvitada

kolmandatele isikutele menetluskulude nimekirjades märgitud kulud.

Menetluses puudusid tõendid, mille alusel jaatada hageja I kohustust hüvitada kolmandatele

isikutele nende kantud kulud. Väidetavalt sõlmis hageja I kolmandate isikutega lepingu, mille

alusel kolmandad isikud kandsid tema menetluskulusid. Kohustus hüvitada kolmandale isikule

menetluskulude nimekirjades märgitud kulud sai tuleneda üksnes lepingust ning õigusliku

alusena olid välistatud lepinguväliste võlasuhete koosseisud. Tõendamaks lepingu sõlmimist ja

selle tingimusi, esitati kohtule poolte vastav kirjavahetus.

E-kirjad ei olnud tõendid, mille alusel maakohus sai tuvastada kokkuleppe olemasolu ja sisu.

Vastav leping oleks tulnud tõendina esitada, et kohus saaks hinnata lepingu tingimusi, sh kas ja

millistel tingimustel võttis hageja I kohustuse hüvitada kolmandale isikule tema poolt kantud

menetluskulud. Hageja I jättis lepingu teadlikult esitamata, kuigi kohus määras kulude kandmist

tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja ning ka vastaspool juhtis tähelepanu lepingu

esitamise vajadusele. Lepingu esitamata jätmine välistas võimaluse kontrollida, kas väited

lepingu olemasolu ja sisu kohta vastasid tõele. E-kirjades antud kinnituste ja selgituste põhjal

asja lahendamine ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 nõuetele.

Lepingut nägemata ei oleks maakohus tohtinud asuda seisukohale, et hagejal I oli oma

menetluskulude nimekirjas märgitud kulude hüvitamise kohustus kolmandate isikute ees.

Maakohtu järeldus oli ebaõige isegi, kui saaks aluseks võtta e-kirjades antud selgitused. Hageja

I ega kolmandad isikud ei väitnud, et hageja I oleks võtnud endale kohustuse hüvitada

kolmandale isikule menetluskulud. E-kirjade kohaselt oli kokkuleppe sisu, et kui hageja I

kasuks mõistetakse välja menetluskulude hüvitis, kuulub see hüvitamisele. Seega ei olnud

menetluskulude nimekirjades märgitud kulude hüvitamise kohustust hagejal I. Asja õigel

lahendamisel oleks maakohus pidanud jätma hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.

Hageja II määruskaebus

6. Hageja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus

rahuldas hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt

II hageja I kasuks välja menetluskulud 11 638,50 eurot ja viivise. Tühistatud osas palus hageja

II teha uue määruse, millega jätta hageja I taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palus hageja II määrata, et tal tuleb

hüvitada hageja I menetluskulud 11 638,50 eurot alljärgnevas korras:

a) määrata, et hagejale I tuleb menetluskulude katteks välja maksta 7912 eurot hageja II

17.03.2020 ja 30.09.2022 kohtu deposiiti kantud tagatisest;

b) mõista hagejalt II hageja I kasuks välja ülejäänud osa menetluskuludest 3726,50 eurot.

Seoses kostja III menetluskuludega palus hageja II tühistada maakohtu määruse osas, milles

kohus mõistis hagejalt II kostja III kasuks välja menetluskulud 5284,80 eurot ning nägi ette

kostjale III menetluskulude tagatise väljamaksmise 2400 euro ulatuses. Tühistatud osas tuli teha

uus määrus, millega määrata, et hagejal II tuleb hüvitada kostjale III menetluskulud 5284,8

eurot alljärgnevas korras:

a) määrata, et kostjale III tuleb menetluskulude katteks välja maksta 2400 eurot hageja II

poolt 17.03.2020 kohtu deposiiti kantud tagatisest;

b) mõista hagejalt II kostja III kasuks välja ülejäänud osa menetluskuludest 2884,80 eurot.

Hageja II ei vaidlustanud maakohtu seisukohta menetluskulude suuruse osas, vaid leidis, et

kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hagejal I oli oma menetluskulude nimekirjas märgitud

kulude kandmise kohustus. Hageja I ei kandnud oma menetluskulusid ise. Menetlusosaline sai

taotleda vaid nende menetluskulude hüvitamist, mida ta ise kandis või mille tasumise kohustus

tal tekkis. Hagejal I tuli tõendada, et tal on kohustus hüvitada kolmandatele isikutele nende

kantud kulud, kuid menetluses puudusid tõendid, mille alusel sellist kohustust jaatada.

Väidetavalt sõlmis hageja I kolmandate isikutega lepingu, mille alusel kolmandad isikud

kandsid tema menetluskulusid. Tõendamaks lepingu sõlmimist ja selle tingimusi, esitati kohtule

poolte kirjavahetus.

E-kirjad ei olnud tõendid, mille alusel maakohus sai tuvastada kokkuleppe olemasolu. Vastav

leping oleks tulnud tõendina esitada, et kohus saaks hinnata lepingu tingimusi, sh kas ja millistel

tingimustel võttis hageja I kohustuse hüvitada kolmandale isikule tema poolt kantud

menetluskulud. Hageja I jättis lepingu teadlikult esitamata, kuigi kohus määras kulude kandmist

tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaja ning ka vastaspool juhtis tähelepanu lepingu

esitamise vajadusele. Lepingut nägemata ei oleks kohus tohtinud asuda seisukohale, et hagejal

I oli oma kulude nimekirjas märgitud kulude hüvitamise kohustus kolmandate isikute ees.

Maakohtu järeldus oli ebaõige isegi, kui saaks aluseks võtta e-kirjades antud selgitused. Hageja

I ega kolmandad isikud ei väitnud, et hageja I oleks võtnud endale kohustuse hüvitada

menetluskulud. E-kirjade kohaselt oli kokkuleppe sisu, et kui hageja I kasuks mõistetakse välja

menetluskulude hüvitis, kuulub see hüvitamisele. Seega ei olnud menetluskulude nimekirjades

märgitud kulude hüvitamise kohustust hagejal I. Asja õigel lahendamisel oleks maakohus

pidanud jätma hageja I taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna

rahuldamata.

Samuti lahendas kohus ebaõigesti menetluskulude tagatisega seonduvad küsimused. Hageja II

andis hageja I menetluskulude katteks maakohtus tagatise 3960 eurot ja ringkonnakohtus 3952

eurot ning kostja III menetluskulude katteks maakohtus tagatise 2400 eurot. Maakohus mõistis

hagejalt II välja kõik kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud kulud ega võtnud arvesse

menetluskulude tagatisi. Seega tuli vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni muuta ja

sätestada, et hagejale I kuuluvad väljamaksmisele hageja II antud menetluskulude tagatised

ning et hagejalt II mõistetakse hageja I kasuks välja üksnes menetluskulude tagatisi ületav osa

menetluskulusid.

Kuigi kostja III menetluskulude puhul sätestas maakohus määruse resolutsioonis kulude

tagatise väljamaksmise, oli resolutsioon sõnastatud selliselt, et kostja III saab nõuda hagejalt II

menetluskulude hüvitamist 5284,80 euro ulatuses ja täiendavalt kuulub kostjale III

väljamaksmisele menetluskulude tagatis (määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Selge ja õiguslikult

korrektne kohtulahendi resolutsioon tuli sõnastada selliselt, et selles on ettenähtud

menetluskulude tagatise väljamaksmine ning menetlusosaliselt mõistetakse välja üksnes

tagatist ületav osa menetluskulusid. Seega palus hageja II muuta kostja III menetluskulude osas

maakohtu määruse resolutsiooni, nähes ette, et hagejalt II mõistetakse kostja III kasuks välja

üksnes menetluskulude tagatist ületav osa menetluskulusid.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis hagejale I ja kostjale III tähtaja nendele

vastamiseks.

8. Hageja I palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, v.a hageja

II alternatiivsete taotluste osas, mis puudutavad määruse täitmise korda. Kostja III vaidles

määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada (p 2 osas) ja täpsustada (p-de 5, 6 ja 7 osas).

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ koosmõjus §-ga 659).

Hageja II määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja I määruskaebus jääb rahuldamata.

11. Määruskaebustes märkisid nii kostja I kui ka hageja II, et kuivõrd hageja I menetluskulude

nimekirjades kantud kulud kandsid kolmandad isikud, ei saanud hageja I menetluskulude

hüvitamist nõuda. Määruskaebuste esitajate hinnangul sai menetlusosaline taotleda vaid nende

menetluskulude hüvitamist, mida ta on ise kandnud või mille tasumise kohustus tal tekkis.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista

menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik.

Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on

need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). TsMS § 176 lg 6 sätestab, et

kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või

kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab

õigusabikulude kindlaksmääramisel TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuleb tuvastada

õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel

olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse

tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt

RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16).

13. Vajadusel tuleb sellel menetlusosalisel, kes taotleb kolmanda isiku poolt kantud

menetluskulude hüvitamist, täiendavalt tõendada seda, et ta on kohustatud kulud hüvitama

kulusid kandnud isikule. Selliseks õiguslikuks aluseks võib olla ka vastav kokkulepe

menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega Riigikohtu

praktika ei näe ette vorminõudeid menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelisele menetluskulude

kandmise kokkuleppele ning seega on pooled vabad valima vormi, milles nad selle kokkuleppe

sõlmivad. Samuti ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette kokkuleppe sõlmimisele ajalisi

ega sisulisi piiranguid. Seega võib vastav kokkulepe olla ka suuline, mille olemasolu võib

hiljem kohtu nõudmisel kirjalikult kinnitada (TrtRnKm 15.12.2022, 2-20-5872, p 12).

14. Käesoleval juhul määras maakohus hagejale I TsMS § 176 lg 6 alusel tähtaja

menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Vastuses kohtunõudele (VI kd, tl 147 p)

märkis hageja I, et tema ja aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus vahel sõlmiti käesolevas

tsiviilasjas tekkivate õigusabikulude kandmise kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt kannab kolmas

isik osaliselt hagejale I tekkivad menetluskulud ning hageja I kasuks välja mõistetud kolmanda

isiku kantud kulud hüvitab hageja I kolmandale isikule. Kokkulepet kohustuse kohta kanda

menetluskulud kinnitasid nii pankrotihaldur Andrias Palmits (VI kd, tl 138) kui ka aktsiaselts

Holostovi Kinnisvarahaldus (VI kd, tl 150). Lisaks aktsiaseltsile Holostovi Kinnisvarahaldus

kandis käesolevas asjas menetluskulusid ka Tuulaja Osaühing. Samuti esitas Tuulaja Osaühing

kohtule kinnituse, mille kohaselt hageja I ei vabanenud tsiviilasjas nr 2-19-15826 jooksvate

menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandis Tuulaja Osaühing. Hageja I ja

Tuulaja Osaühingu vahel oli kokkulepe, et menetluskulud, mis mõistetakse käesolevas asjas

hageja I kasuks teistelt menetlusosalistelt välja, kuuluvad hüvitamisele (VI kd, tl 198).

15. Ringkonnakohtu hinnangul on poolte antud kinnitustega tõendatud, et hageja I ei vabanenud

käesolevas asjas menetluskulude kandmisest seetõttu, et menetluskulud kandsid kolmandad

isikud ning hagejal I on kohustus hüvitada kulud, mis tema kasuks käesolevas asjas teistelt

menetlusosalistelt välja mõistetakse. Seega olid määruskaebuste sellekohased väited

põhjendamatud.

16. Hageja II märkis, et maakohus lahendas ebaõigesti menetluskulude tagatisega seonduvad

küsimused, kuivõrd hageja II andis hageja I menetluskulude katteks tagatised, mida kohus

arvesse ei võtnud. Samuti heitis hageja II ette, et kuigi kostja III puhul sätestas maakohus

tagatise väljamaksmise, ei olnud kohtumääruse resolutsiooni vastav punkt selgelt ja

arusaadavalt sõnastatud.

17. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja II hageja I menetluskulude katteks maakohtus

tagatise 3960 eurot ja ringkonnakohtus 3952 eurot. Kostja III menetluskulude katteks tasus

hageja II tagatise 2400 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega, et hageja I

kasuks väljamõistetud menetluskuludest tuleb tagatis maha arvestada ning peab põhjendatuks

eelnimetatud küsimuses maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas täiendada ja p-de 5, 6 ja 7

osas täpsustada. Hagejalt II hageja I kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb osaliselt

hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud 7912 (3960 + 3952) euro suuruse tagatise arvelt.

Hagejal II tuleb täiendavalt menetluskulude katteks hagejale I hüvitada 3726,50 eurot

(11 638,50-7912). Hagejalt II kostja III kasuks väljamõistetud menetluskuludest tuleb samuti

osa hüvitada hageja II poolt kohtu deposiiti tasutud 2400 euro suuruse tagatise arvelt. Hagejal

II tuleb täiendavalt kostjale III menetluskulude katteks hüvitada 2884,80 eurot (5284,80-2400).

18. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja II määruskaebus rahuldamisele osaliselt. Kostja I

määruskaebus jääb rahuldamata.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)