2-23-4864/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4864

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Osaühing VIP Komplekt hagi OÜ STEELHOUSE vastu

võla nõudes

19 448,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Osaühing VIP Komplekt (registrikood 11577339;

asukoht XXX, 75316 XXX , Rae Vald)

Hageja lepinguline esindaja: Vjatšeslav Santašev (e-post

xxx)

Kostja: Steelhouse OÜ (registrikood 11277667; asukoht Fr.

R. Faelmanni 1, 10125 Tallinn; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus

(e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Osaühingu VIP Komplekt kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

29.03.2023 esitatud ning 21.04.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt pöördus Steelhouse OÜ

(kostja) 2022. aasta septembri alguses VIP Komplekt OÜ (hageja) poole palvega teostada

rõdupiirete värvimist Rahvusraamatukogu objektil. Kostja küsis alguses hinnapakkumist üksnes

värvimistööde kohta. Hageja esitas kostjale värvimistööde hinnapakkumise vastavalt kostja

soovile. Pärast seda, kui hageja ja kostja leppisid kokku teatud töömahus, teavitas hageja

lõppkokkuvõttes kostjat ka eelseisva töö maksumusest. Kostja oli teadlik sellest, et vastavalt

toodete värvimistehnoloogiale puhastatakse metall esmalt kõrgsurvepuhastusmasinaga, seejärel

töödeldakse seda spetsiaalse kruntvärviga ning alles seejärel teostatakse värvimine. Hageja

selgitab, et metalli kaitsmiseks korrosiooni eest on enne metalltoodete värvimist alati

kohustuslikud spetsiaalsed ettevalmistustööd, mis hõlmavad järgmisi samme: metalli

pinnatöötlus kõrge rõhu all oleva plastikhaavliga; töödeldud pinna kruntvärvimine; pärast neid

toiminguid värvitakse metalltoode spetsiaalses ahjus teatud temperatuuril. Ülaltoodud toimingud

on kohustuslikud "C3H" klassi tellimuse täitmiseks. Need toimingud tagavad metallile

garanteeritud kaitse korrosiooni eest.

Kostja toimetas rõdupiirded hageja tsehhi asukohaga: XXX, XXX, XXX , et valmistada ette

metallist rõdupiirded värvimiseks. Enne värvimiseelsete ettevalmistustööde algust teostas hageja

kõigi toodete mõõtmise. See on tavaline protseduur, sest ettevalmistatavate toodete

kogupikkuse või pindala põhjal arvutab hageja välja tellimuse täitmiseks vajaliku kruntvärvi ja

värvi koguse. Pärast mõõtmist koostati vastav akt.

Kokkuleppel kostjaga väljastas hageja metallist rõdupiirete valmistamise ja värvimise käigus

perioodiliselt tööde lõpetamisel järgmised arved kokku summas 11617,02 eurot, s.o: arve nr

22506 (kuupäev 21.10.2022, maksetähtpäev 05.11.2022) summas 2174,98 eurot; arve nr 22510

(kuupäev 25.10.2022, maksetähtpäev 09.11.2022) summas 2804,92 eurot; arve nr 22517

(kuupäev 31.10.2022, maksetähtpäev 15.11.2022) summas 2472,88 eurot; arve nr 22525

(kuupäev 02.11.2022, maksetähtpäev 17.11.2022) summas 2757,60 eurot; arve nr 22571

(kuupäev 23.11.2022, maksetähtpäev 24.11.2022) summas 1406,64 eurot. Kostja jättis tehtud

tööde eest esitatud arved tasumata, kuigi töödeldud ja värvitud tooted olid valmis kostjale

saatmiseks ning asusid kogu selle aja jooksul hageja ruumis hoiul. Hageja leiab, et kostja ei

täitnud oma lepingulisi kohustusi, kui jättis tasumata temale väljastatud arved, mille tagajärjel

tekkis hagejale kahju summas 11617,02 eurot, kuna hageja tegi töid omal kulul ja ilma

kostjapoolse ettemaksuta.

Kostja võlgnevus hageja ees moodustab koos viivistega ajavahemikul alates 05.11.2022 kuni

29.03.2023 eest kokku 19 448,02 eurot. Võlgnevus koosneb põhiosast summas 11617,02 eurot ja

viivistest 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitamise eest summas 7831 eurot. Viivise suurus

0,5% on näidatud igal esitatud arvel.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 11617,02 eurot

ning viivise 7 831 eurot.

09.02.2024 esitatud dokumendis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8

580,02 eurot ning viivise 7 831 eurot.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Õige on hageja väide, mille kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga teostada metallesemete

värvimistööd, mida kostja vajas enda poolt Tallinnas Rahvusraamatukogu ehitusobjektil

teostatavate tööde teostamisel. Ekslik ja tõendamata on siiski väide, mille kohaselt pöördus

kostja hageja poole 2022 septembris. Tegelikkuses küsis kostja hagejalt hinnapakkumisi

metalldetailide värvimistööde kohta juba 2022 juuli keskpaigas. Hageja täpsustas toodete

parameetreid ja esitas vastavalt sellele 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt hinnaga

4,4 eurot. Kostja kinnitas hageja poolt pakutud hinna sobivust ja toimetas esimesed metalltooted

(ventilatsioonirestid) värvimiseks hagejale. Hageja teostas värvimistööd ja esitas kostjale

15.08.2022 arve nr 22384, millel kajastatud hind oli oluliselt kõrgem esitatud hinnapakkumisest.

Kostja esitas töö maksumuse suhtes pretensiooni, millele järgnevalt viis hageja arve vastavusse

hinnapakkumisega ning esitas selle kostjale uuesti. Kostja tasus arve 13.09.2022. Seejärel asus

hageja osade kaupa teostama metallpiirete värvimistöid. Esimesele osale töödest esitas hageja

oktoobri keskel arve nr 22506. Taas oli hageja lisanud tööde maksumusele eraldi real kruntvärvi

hinna 2,4 eurot jooksva meetri kohta, mida pooled kokku leppinud ei olnud. Analoogselt

eelnevale esitas hageja oluliselt suuremad arved ka järgmiste piirete värvimise eest. Kostja

pöördus taas hageja poole selgitustega, et ei ole nõus tasu maksma kokkulepitut ületavas

ulatuses. Paraku ei olnud hageja enam nõus arveid korrigeerima ning keeldus ühtlasi kostjale

väidetavalt juba värvitud toodete üleandmisest.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu üksnes e-kirja teel edastatud tööde kirjelduse ja kvaliteediklassi

(C3H) nõude osas. Siduvaks tingimuseks on päringu suhtes esitatud ühikupõhine

hinnapakkumine (4,4 eurot/jm ilma käibemaksuta), mille suhtes on kostja andnud omapoolse

nõustumuse. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Ühtlasi ei ole pooled sõlminud

kokkuleppeid tööde eest tasumiseks ettemaksuga, kohaldatava viivisintressi määra suhtes või

muude sanktsioonide suhtes seonduvalt lepingu rikkumisega.

Hageja andis värvitud detailide valduse pärast poolte vahel toimunud läbirääkimisi suurema

kahju vältimiseks kostjale üle 28.02.2023. Tööd ei ole kuni käesoleva ajani üle antud aga

nõuetekohaselt, kuivõrd koos töödega ei ole üle antud nõutavat teostusdokumentatsiooni. Vastav

märge on olemas ka koostatud üleandmise aktil ja pooled on pidanud puuduva dokumentatsiooni

suhtes pikalt kirjavahetust.

Poolte vahel ei ole erimeelsusi värvitud metalltoodete mahu osas (vastavad täpsustused on arvete

koostamisel arvesse võetud ja korrigeeritud). Poolte vahel on vaidlus hageja poolt teostatud

tööde maksumuse osas ning tööde juurde kuuluva kohustusliku teostusdokumentatsiooni osas.

Tugines väitele, et kostja on teadlik tellimuse aluseks oleva kvaliteediklassi värvimistehnoloogia

nõuetest, on hageja esitanud kostajale töö teostamise eest arved, mis ületavad algset hageja enda

poolt esitatud hinnapakkumist ligikaudu 1/3 ulatuses. Hageja hinnapakkumises on toodete

värvimise hinnaks märgitud 2,4 eurot jooksva meetri kohta, arvetel aga on hageja märkinud

toodete värvimise hinnaks (kruntvärv + värv) 4,8 eurot jooksva meetri kohta. Pooled ei ole

sellist tasumäära kokku leppinud ja seetõttu puudub hagejal õiguslik alus nõude töö teostamise

eest ka vastavat tasu.

Põhjendatud ja tõsiseltvõetav ei ole hageja väide, mille kohaselt tuli kostjal arvestada sellega, et

hageja esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt

tasu kruntvärvi eest. Kostja eeldas igati põhjendatult, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud

värvimise maksumus sisaldab kõiki kokku lepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke

värvimistöid. Kostja palus tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest kvaliteediklassist.

Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi värvimiseks vajalike tööde

maksumuse, mitte üksnes osa tööde maksumusest. Hageja lubas tööd teostada maksumusega 4,4

eurot jooksva meetri kohta ning sellisele pakkumusele andis kostja nõustumuse. Hagejal puudub

õiguslik alus nõuda tööde eest arvetel näidatud 6,8 eurot jooksva meetri kohta.

Hageja poolt esitatud viivisintressi nõue ei ole põhjendatud. Pooled ei ole kunagi sõlminud

kokkuleppeid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel kohaldatava viivisemäära suhtes.

Asjaolu, et hageja on märkinud enda poolt väljastatud arvetele ühepoolselt viivisemääraks 0,5%

kalendripäevas ei ole käsitletav siduva kokkuleppena viivisemäära suhtes. Samuti ei ole hageja

põhjendanud, millisel alusel on hageja väidetav kohustus muutunud sissenõutavaks

kuupäevadel, mis on viivisintressi arvestuse aluseks.

15.12.2023 dokumendis tasaarvestas kostja oma kahju nõude summas 5465,50 eurot hageja

nõudega. Kostja märkis, et hageja on kostja poolt tellitud värvimistööd teostanud, kuid ei ole

vaatamata korduvatele kostja poolt esitatud nõuetele esitanud töödega seonduvat kohast

teostusdokumentatsiooni. Eelnevaga seonduvalt tuli kostjal puuduv teostusdokumentatsioon

hankida kolmandalt isikult. Teostusdokumentatsiooni koostamiseks teostatud värvikihi paksuse

mõõtmisel selgus, et olulises ulatuses oli hageja poolt teostatud tööde värvikihi paksus alla

nõutava miinimummäära. Seetõttu tuli kostjal tellida kolmandalt isikult lisaks ka tööd toodete

täiendavaks üle värvimiseks kohapeal. Et värvikihi parandustööd ei segaks objektil teisi

teostatavaid töid, tuli asendustäitjal OÜ X need teostada etapiviisiliselt. Tööde teostamise

maksumus on sedastatud OÜ X poolt 14.07.2023 edastatud hinnapakkumisel. Kokku on kostjale

töös esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvalt tekkinud kahju summas 4802,50 eurot.

Samuti oli kostja poolte vaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt sunnitud pöörduma

Advokaadibüroo V OÜ poole kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, lootuses tekkinud olukord

lahendada, millega seonduvalt tekkisid kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hagiavalduse kohaselt on pooled aastal 2022 sõlminud töövõtulepingu, mille esemeks oli

rõdupiirete värvimine Rahvusraamatukogu objektil. Hageja on esitanud kostjale peale

tööde lõpetamist arve nr 22506 summas 2174,98 eurot; arve nr 22510 summas 2804,92

eurot; arve nr 22517 summas 2472,88 eurot; arve nr 22525 summas 2757,60 eurot ning

arve nr 22571 summas 1406,64 eurot (dtl 10-15). Kostja on jätnud hagiavalduse kohaselt

esitatud arved tasumata.

4. Võlaõigusseaduse VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg

3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4

kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa

eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

5. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb

kohtul seega esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7

mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine

või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast

tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu

kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud. Kohus on oma 10.07.2023 kirjas selgitanud,

et töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning lähtuda tuleb eeldusest, et kui

tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud ning kuni

töö vastuvõtmiseni tellija poolt peab töövõtja vaidluse korral suutma tõendada, et

töövõtulepingu esemeks olnud töö oli täielikult ning lepingutingimustele vastaval viisil

teostatud (dtl 185-187).

6. Kohus loeb kohtule esitatud üleandmis-vastuvõtmisaktiga tõendatuks, et tööd anti hageja

poolt kostjale üle 28.02.2023 (dtl 24, 25). Kohus selgitab, et pärast töö vastuvõtmist

kehtib VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et vastuvõetud töö on valmis ja vastab

lepingutingimustele, v.a juhul ja ulatuses, kus tellija on töö vastuvõtmisel, nt töö

vastuvõtmise aktis märkinud, et töö on osaliselt tegemata või ei vasta teatud osades

lepingutingimustele. Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide

„piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kohus selgitab, et osaliselt tehtud

töö või puudustega töö valminuks lugemise korral muutub töövõtja tasunõue küll

sissenõutavaks, ent tellija võib § 111 kohaselt keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis

vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö

väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude maksmapanekuga seotud eeldatavatele

kuludele (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 637 p 3.6.1). Seega asub

kohus seisukohale, et vaatamata märkele „täitedokumentatsioon puudulik“ on hageja

tasunõue iseenesest muutunud piirete üleandmisega sissenõutavaks. Tasunõude

sissenõutavaks muutumine ei välista aga kostja õigust keelduda hagejale tasu maksmisest

§ 111 alusel.

7. Enne hinnangu andmist kostja õigusele keelduda hagejale tasu maksmisest, peab kohus

esmalt vajalikuks hinnata hageja nõude suurust.

7.1 Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11617,02

ning 09.02.2024 dokumendis märkinud põhivõlgnevuse summaks 8 580,02 eurot. Kohus

on oma 26.01.2024 määruses palunud hagejal konkreetselt välja tuua, kas seoses

kostjapoolse nõude osalise tasumisega summas 3036,50 eurot võtab hageja nõude

osaliselt tagasi või loobub osaliselt sellest (dtl 307-309). Hageja ei ole oma esialgsest

nõudest loobunud ega seda ka tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul nõude lahendamisel

lähtuda siiski ka hageja esialgses hagiavalduse märgitud summast.

7.2 Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et kostja on hagejalt küsinud hinnapakkumisi

metalldetailide värvimistööde kohta 18.07.2022 (dtl 162-166). Hageja on täpsustanud

toodete parameetreid ja esitanud vastavalt sellele 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri

põhiselt kokku hinnaga 4,40 eurot, s.o haaveldamine 2 eurot ja värvimine 2,40 eurot (dtl

167-168). Sealjuures on poolte kirjavahetuse juures ära märgitud ka värvikihi nõutav

keskkonnaklass C3H, mis kajastub ka rõdupiirete mõõtmise akti p-s 1 (dtl 31). Seega

loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping metalldetailide

värvimiseks värvikihi klassiga C3H hinnaga kokku 4,40 eurot jooksva meetri kohta.

Puudub vaidlus, et rõdupiirete kogupikkus moodustas rõdupiirete mõõtmise akti kohaselt

1587,50 m.

7.3 Kostjale esitatud arvetel sisaldub lisaks värvimisele ka täiendavalt tasu 2,40 eurot jooksva

meetri pealt kruntvärvi eest. Kohus asub seisukohale, et hageja ei saanud ühepoolselt

muuta tööde teostamiseks eelnevalt kokku lepitud hinda. Tegemist on siduva ühikupõhise

eelarvega VÕS § 639 lg 1 mõttes. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et pooled oleksid

suuliselt kokku leppinud algsest hinnapakkumisest erinevas hinnas. Seega ei ole

põhjendatud ka hageja väide selle kohta, et kostjal tuli arvestada sellega, et hageja

esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu

kruntvärvi eest. Kostja on palunud tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest

kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi

värvimiseks vajalike tööde maksumuse, mitte üksnes osa tööde maksumusest ning kostja

sai eeldada, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki

kokku lepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid, s.h tasu kruntvärvi eest.

Seega ei ole põhjendatud arvetel märgitud eraldi tasu kruntvärvi eest.

7.4 Arvestades eeltooduga oli hageja õigustatud küsima kostjalt tasu 6985 eurot (4,40 x

1587,50), millele lisandub täiendavalt pakkimiskulu 100 eurot (5 x 20). Põhjendatud

oleks seega hageja tasu summas 7085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 8502

eurot. Kostja on menetluse ajal tasunud hagejale teostatud tööde eest 3036,50 eurot (dtl

299). Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 5465,50 eurot (8502-3036,50).

7.5 Hageja viivise osas peab kohus vajalikuks selgitada järgnevat. Hageja on arvestanud

hagiavalduses viivist määraga 0,5% päevas. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooled

oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Kohus selgitab, et üksnes

arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Selleks, et arvel

näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt

näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kui hageja

nõuab viivist, kuid ei ole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema

nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-

2-1-100-05 p 16). Seega oleks viivise nõude põhjendatuse korral hageja õigustatud

nõudma kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras.

8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja keeldunud hagejale tasu maksmisest, kuna

kostja poolt esitatud teostusdokumentatsioon oli puudulik ning lisaks selgus, et tehtud töö

oli puudustega. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostja oli õigustatud keelduma

töövõtjale tasu maksmisest.

8.1 VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest

keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või

andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3

kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma

kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-

1-80-08 leidnud, et tellija võib töövõtulepingu puhul keelduda § 111 lg 1 järgi tasu

maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse teha ja anda üle

lepingutingimustele vastav töö ning et ainuüksi töö vastuvõtuakti allkirjastamine ei võta

tellijalt töövõtulepingu puhul õigust tugineda vastuvõetud töö lepingutingimustele

mittevastavusele ja keelduda täitmisest.

8.2 Kohus selgitab, et töö võib valminuks lugeda ning tellijapoolne keeldumine selle eest

tasumisest võib olla hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 138 lg 2), kui töö on olulises

osas tehtud ning selle vastuvõtmine, arvestades väheolulisi tegemata töid, ei kahjustaks

tellija õigusi, eelkõige kui selliste vaegtööde olemasolu ei takista töö eesmärgipärase

kasutamise alustamist ning vaegtööd on hiljem teostatavad ilma tellijale elulisi

ebamugavusi tekitamata. Sellisel juhul ei või tellija TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kohaselt töö

mittevalmimisele viidates töö eest tasumisest keelduda (vt selle kohta ka

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve,

M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 637 p 3.6.1).

8.3 Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud,

täitedokumentatsioon puudulik“. Kuigi üleandmis-vastuvõtmisaktis ei ole täpsustatud,

millised konkreetsed dokumendid on puudulikud, siis nähtub poolte edasisest

kirjavahetusest, et kontrollaktid vajasid parandamist ning puudu olid teatud infolehed

ning kontrollaktide juurde kuuluvad fotod (14.03.2023, 15.03.2023 ning 11.04.2023 e-

kirjad, dtl 217-218). Hageja ei ole tõendanud, et ta vastavad dokumendid/fotod oleks

kostjale edastanud. Samuti on hageja väide, et värvimistööde tegemise käigus anti

kostjale eelnevalt üle kogu vajalik dokumentatsioon teatud marki kruntvärvi ja värvi

kasutamise kohta, paljasõnaline.

Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (nt nõuetelevastavust tõendavad

vastavussertifikaadid, tööna valminud ehitise kasutusluba või selle taotlemiseks vajalik

projekt- ja täitedokumentatsioon, tööna valminud ehitisse paigaldatud tehnosüsteemine

hooldus- ja kasutusjuhendid). Terminit „dokumendid” tuleb seejuures mõista laialt:

traditsiooniliselt kuuluvad siia alla dokumendid, mis on õiguslikult vajalikud töö

õiguspäraseks kasutamiseks. „Dokumentideks” lg 1 teise lause mõistes on ka joonised,

plaanid, kasutusjuhendid jms materjalid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihipäraseks

kasutamiseks (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne.

Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, VÕS § 641)

Seega oli kostja kohtu hinnangul õigustatud keelduma töövõtjale tasu maksmisest kuni

vajaliku dokumentatsiooni saamiseni. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oli

vastav dokumentatsioon ka oluline, kuna korrektse dokumentatsioonita on ka raske

hinnata tööde vastavust lepingule, s.o eelkõige vajaliku värvikihi paksuse osas. Kuna

puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale esitanud vajalikud dokumendid, mis

kinnitaksid nõuetele vastavust, siis oli kostja õigustatud laskma teha ise toodete

kontrollmõõtmised koos vajaliku fotomaterjaliga ja vähemalt kuni selle ajani keelduma

tasu maksmisest hagejale.

8.4 Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul on kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei

vastanud lepingutingimustele.

VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei

ole kokkulepitud omadusi. Kohus on eelnevalt lugenud tõendantuks, et tellitud

värvimistöö pidi vastavalt poolte kokkuleppele vastama C3H keskkonnaklassile, mille

tingimused on täpsustatud kostja poolt enne tööde teostamist edastatud projektides (dtl

214-216). Vastavates projektidest nähtuvalt pidi C3H keskkonnaklassi saavutamiseks

nõutav värvikihi paksus vähemalt 180 mikronit. Käesoleval juhul pidi hageja nimetatud

nõuetest teadlik olema, kuna on projektide joonistele ka ise viidanud enda esitatud

kontrollaktides, s.h joonis AR-7-01-07.v2 (dtl 77, 80), joonis AR-7-01-05 (dtl 81) ning

joonis nr AR-8-03-47 (dtl 83) ning lisanud hagimaterjalide hulka samuti ühe projekti

joonise (dtl 100). Kui tellija soovib tööde teostamist vastavalt oma eelnevalt tellitud

projektile, joonisele või muule tehnilisele kirjeldusele, on vastavas dokumendis

sisalduvad nõuded ühtlasi kokkulepitud omadusteks § 641 lg 2 p 1 tähenduses. Projektist

kõrvalekaldumine toob sel juhul kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse ka juhul,

kui tegelikult kasutatud materjal või lahendus on iseenesest nõuetekohane ega vähenda

töö kasutusmugavust, funktsionaalsust või vastupidavust, seega ka juhul, kui töö on ka

pärast muudatuse tegemist vähemalt keskmise kvaliteediga (§ 77 lg 1) ning

eesmärgipäraselt kasutatav (§ 641 lg 2 p 2).

Vaatamata esitatud nõuetele on hageja värvimistööde teostamisel lähtunud eeldusest, et

värvikihi paksus peab jääma vahemikku 120-160 mikronit (hageja esitatud kontrollaktid

dtl 77-84), mis ei vasta aga projektis kajastatud nõuetele. Kohtu hinnangul on leidnud ka

tõendamist, et värvikihi paksus ei vasta aga ka hageja kontrollaktidel kajastatud

vahemikule. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt värvikihi paksus on

ulatuslikult alla 120 mikroni (dtl 220-242). Seega ei vastanud hageja tööd

lepingutingimustele. Hageja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud.

9. Kostja on menetluses palunud tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõue summas

5465,50 eurot hageja nõudega.

9.1 VÕS § 197 lg 1 sätestab, et, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

9.2 Kohus märgib, et kostja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; kostjale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4).

9.3 Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et hageja andis kostjale üle puudustega tööd.

Värvikihi parandustööd on teostanud etapiviisiliselt OÜ X, kes on 14.07.2023 edastanud

hinnapakkumise summas 4802,50 eurot (ilma käibemaksuta) torupiirete ülevärvimise eest

(1561 meetrit) ja teostusdokumentatsiooni korrastamise eest, arve nr 724 summas

1306,25 eurot (käibemaksuta) 522,5 meetri eest ning arve nr 765 summas 821,05 eurot

(käibemaksuta) 306,4 meetri eest (dtl 270-72). Kostja on märkinud, et kuigi viimast arvet

ei ole veel väljastatud, siis ei erine lõplik parandustööde maht ja maksumus 14.07.2023

hinnapakkumisest.

Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning üle

andnud kostjale puudustega töö, siis oli kostja õigustatud tööde parandamiseks pöörduma

ka teise firma poole, mistõttu tuli kostjal kanda täiendavaid kulutusi. Seega esineb ka

põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostja kahju vahel.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on hagejale pakkunud võimalust toodetel

esinevad puudused lokaalse ülevärvimise teel kõrvaldada (dtl 220). Hageja ei avaldanud

valmisolekut vastavate parandustööde teostamiseks ega kõrvaldanud puuduseid. Seega

oli kostja õigustatud kõrvaldama puudused kolmanda isiku abiga ning nõudma

kaasnevate kulutuste hüvitamist hagejalt.

9.4 Samuti nähtub kohtu ette toodud seisukohtadest ja tõenditest, et hageja asus kostjalt töö

eest tasumist nõudma enne, kui oli valmis tööd üle andnud. Poolte vaheliste erimeelsuste

lahendamisega seonduvalt on kostja pöördunud Advokaadibüroo V OÜ poole, millega

seonduvalt tekkis kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot (dtl 273-274).

Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3 kuuluvad põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kahju

koosseisu.

9.5 Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu põhjendatud kokku 5465,50 euro

ulatuses ning on tasaarvestatav hageja nõudega summas 5465,50 eurot. Seoses

tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud

kostjalt välja mõista ei põhivõlgnevust ega ka viivist.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2025. a otsusega nr 2-23-4864