1-10-15828/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-15828

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-15828 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. aprilli 2011. a kohtuotsus S.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

S.V

isikukood XXX elukoht XXXXXX XXXXXX XX-

XXX, ei tööta, 60% ulatuses töövõimetu, 7 korda kohtu poolt karistatud, viimati 01.03 2007. a Harju Maakohtu poolt KarS §

201 lg 2 p 1 järgi 3 kuu vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga, kinni peetud 24.03.2011. a

RESOLUTSIOON

Jätta S.V apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada

apellandile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. aprilli 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati S.V süüdi KarS § 199 lg

2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe

kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 24. märts 2011. a.

2.

S.V mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti: 1) 24. juulil 2010. a tungis Tallinnas Paldiski mnt 62 asuvasse Nakkuskeskuse palatisse ja püüdis varastada L. Fi käekoti koos selles olevate esemetega, kuid haigla töötajad pidasid ta kinni.

2(3)

2) 2010. a augustikuu lõpus varastas ta Tapa linnas ühest Õhtu puiestee eramust majapidamisesemeid kokku 2350 krooni väärtuses.

3) 8. detsembril 2010. a püüdis ta Tallinnas Viru Keskuses varastada kahte meestemantlit, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni.

3. apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud Maakohtu otsuse peale esitas S.V karistuse, leides, et see on liialt range. Taotleb enda karistamist 3 kuu 26 päeva vangistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta invaliid, kahetseb toimepandut, tema ema on samuti invaliid. Kuna apellant on tema ainuke poeg, siis ta peab ema eest hoolitsema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 KrMS § 326 lg 2 lause 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 12. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 annab juhiseid apellatsiooni põhjendatuse hindamiseks. Muu hulgas nähtub sellest lahendist, et kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest

juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast, aga ka sellest, et

ringkonnakohtu lahend peaks reeglina kujunema KrMS 11. peatükis sätestatud

apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine on seega võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus

jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.2 S.V apellatsioonis ei vaidlustata tõendite hindamist ega tõstatata mingeid sisulisi õiguslikke

probleeme, mida tuleks kohtuistungil lahendada. Apellatsioonis vaidlustatakse vaid mõistetud karistust. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on S.V-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56

sätestatut, st arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus

arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et S.V

on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad

karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma.

Kuritegude toimepanemist on S.V jätkanud iga kord kohe pärast vanglast vabanemist.

Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks ei ole võimalik S.V karistada rahalise

karistusega, tingimusliku vangistusega või üldkasuliku tööga. Samas on maakohus karistuse

mõistmisel märkinud süü vähest suurust, sest varastatud esemete väärtus ei olnud suur. Neid

asjaolusid silmas pidades on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul mõistnud S.V-le

põhjendatult karistuseks sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, so 9 kuud vangistust, mida on

3(3) KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud. Enda ja oma ema tervislikust seisundist

oli S.V teadlik juba ammu, ometi ei takistanud need asjaolud teda toime panemast uusi kuritegusid ega tarvitama narkootilisi aineid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vargusi panebki

ta toime narkootiliste ainete ostmiseks raha saamise eesmärgil. Seda on ta ka ise kinnitanud. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub alus S.V-le mõistetud karistusmäära vähendamiseks. 5. mõistetud karistus on Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et S.V-le

seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on

apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 lausest 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola