1-16-9171/2126 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. aprill 2024

Kohtuasja number

1-16-9171

Kohtukoosseis

Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Jevgeni Medunitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Jevgeni Medunitsa kaitsja Valentin Moto

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Süüdimõistetu Jevgeni Medunitsa (isikukood 37205130314)

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Natalja Firsova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20. oktoobri 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2023. a otsusega

tunnistati Jevgeni Medunitsa süüdi karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi ning

talle mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud

aeg 5 aastat 5 kuud ja 11 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat

6 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 23. oktoobril 2023 ja vangistus lõppeb

12. mail 2028.

2. 2. veebruaril 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid J. Medunitsa vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Medunitsa vabastamist.

3. Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrusega jäeti J. Medunitsa vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et tema vabastamise kasuks räägivad

kindla elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ning õiguskuulekas käitumine vangistuses

(distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid 13. novembril 2023 on registreeritud juhtum, kus ta jättis

telefonikõnede andmed esitamata). Siiski on J. Medunitsa puhul olemas oht, et ta paneb vabaduses

toime uued kuriteod. J. Medunitsa kannab karistust esimese astme kuritegude eest

(narkootikumide suures koguses käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil ja kuritegeliku

2(4)

ühenduse organiseerimine). Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Medunitsa suhtleb kriminaalse

taustaga inimestega ja tal on kriminaalsed hoiakud (nt on ta keeldunud varem lihtsa töö tegemisest,

pidades seda alandavaks). Kuigi J. Medunitsa on andnud nõusoleku osaleda majandusabitöödel,

ei saa välistada, et see on kantud üksnes tahtest näidata end kohtule paremas valguses. Ka

elektroonilise valvega ei saa välistada uusi kuritegusid, sest see ei võimalda kontrollida, kellega

J. Medunitsa suhtleb või mida ta enda elukohas teeb. Narkokuritegusid on võimalik toime panna

ja kuritegelikku ühendust juhtida ka elukohast lahkumata. J. Medunitsat on varem allutatud

elektroonilisele valvele kaks korda (viimati 26. septembrist 2022 kuni 23. oktoobrini 2023), ent

mõlemal juhul ei järginud ta mõjuva põhjuseta ajakava. Lisaks pole kõik täitmiskavas seatud

eesmärgid veel täidetud (nt on aastatesse 2024–2028 planeeritud töötamine, sotsiaalprogrammi

„Õige hetk“ läbimine jm). Kohus ei arvestanud vabastamist otsustades vangla hinnangut

J. Medunitsa ohtlikkusele ega riskiprotsente.

4. Maakohtu määruse vaidlustas J. Medunitsa kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja J. Medunitsa

vabastamist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et vangistus on

eesmärgi saavutanud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus

on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Vangla materjalidest nähtub, et J. Medunitsa

puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 12% ja tema käitumises on toimunud selge nihe

positiivses suunas, mida näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Ainuüksi sellest, et

narkokuritegusid on võimalik toime panna ja kuritegelikku ühendust juhtida elukohast lahkumata,

ei saa järeldada uute kuritegude ohtu. Elektroonilise valve kasuks räägib J. Medunitsa varasem

allutatus sellele, mille jooksul ta ei pannud toime elektroonilise valve täitmise jämedaid rikkumisi.

Samuti saab elektroonilist valvet kohaldada koos GPS-jälgimisseadmega, mis võimaldaks tema

asukohta jälgida. Lisaks on võimalik uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks

kohaldada J. Medunitsa suhtes teisi KarS § 75 lg-s 2 loetletud kohustusi. Tema vabastamist soosib

ka majanduslik kindlustatus, kuna talle kuuluvad äriühingud ja kinnisvara. Maakohus jättis üle

kuulamata J. Medunitsa iseloomustuse koostanud Viru Vangla inspektor-kontaktisiku, kelle

ülekuulamist kaitsja taotles. Sellega rikkus kohus J. Medunitsa õigust ausale ja õiglasele

kohtumenetlusele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 12 mõistes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei

tingi selle muutmist ega vajadust saata kohtuasi maakohtule uueks arutamiseks. KarS § 76 lg 4

annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel

ulatusliku otsustusruumi (vt RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega).

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlustesse sekkuda eeskätt siis, kui vaidlustatud määrusest

nähtub KarS § 76 lg 4 kohaldamisel selline kaalutlusviga, mille tulemiks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata

(vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus võttis J. Medunitsa vabastamist otsustades

aluseks KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud. Vaidlustatud määruses on selgitatud, miks ei saa teda

vaatamata vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele elektroonilise valve alla vabastada. Kohus

ei teinud seda põhjendades kaalutlusvigu ja esitas asjakohased seisukohad.

6. Kaitsjal on õigus selles, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on

süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine (vt nt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

Kuna aga kohtul tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid kogumis, võib ta siiski asuda

seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja saavutanud

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa

vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv

ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt RKKK

3(4)

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Seetõttu ei piisa J. Medunitsa vabastamiseks pelgalt sellest, et

tema käitumine vangistuses on olnud (valdavalt) õiguskuulekas või et talle on vabaduses tagatud

head elutingimused, kui ülejäänud asjaolud nende kogumis räägivad tema vabastamise kahjuks.

7. J. Medunitsa kannab vangistust suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise eest

suure varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna

liikmete värbamises. Kusjuures need kuriteod pani ta toime mitme aasta vältel ning narkokuriteod

olid rahvusvahelised ja organiseeritud. See kõneleb J. Medunitsale süüks arvatud kuritegude

märkimisväärsest ulatusest ja tema suurest kuritegelikust aktiivsusest kuritegude toimepanemise

ajal. Samuti olid need kuriteod talle arvestatava osa sissetuleku teenimise viisiks. Ainuüksi

sellised kuritegude toimepanemise asjaolud võimaldavad väita, et J. Medunitsa võib vabaduses

jätkata kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse kõnealuste kuritegude laadi ning J. Medunitsa

enda kandvat osa selles, on tema vabastamist otsustades eriti oluline, et temas oleks toimunud

ilmselge ja põhimõtteline muutus õiguskuulekuse suunas. Praegu seda aga veel ei nähtu.

8. Kolleegium peab kaheldavaks, et vangistus on seni avaldanud J. Medunitsale vajalikku mõju.

Vangla materjalist nähtuvad tema vastuolulised sõnad kuritegude toimepanemise kohta. Ta on

vangistuse kandmise ajal enda süüd nii täielikult eitanud kui ka jaatanud. J. Medunitsa vastustest

ei paista, et ta oleks päriselt toimepandut mõistnud, vaid pigem soovib ta lihtsalt näidata end sellest

küljest, mis võimaldaks tal kiiremini vabaneda (vt vangla iseloomustuse lk 4 ja 5). Kolleegium

arvestab ka sellega, et J. Medunitsa on vangistuses aktiivselt suhelnud teiste kriminaalkorras

karistatud isikutega (nt peab kirjavahetust Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetavaga ning suhtleb

selliste kinnipeetavatega, kes on vangla materjali järgi organiseeritud kuritegelike grupeeringute

liikmed). Vähetähtis pole seegi, et kuigi J. Medunitsal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on

13. novembril 2023 registreeritud juhtum, kus ta jättis esitamata andmed ühtekokku

93 telefonikõne kohta. Need asjaolud kogumis kergitavad esile kahtluse, et J. Medunitsa pole veel

piisavalt muutunud, et teda vangistusest enne tähtaega vabastada.

9. Kolleegium nõustub maakohtuga, et J. Medunitsa elektroonilisele valvele allutamine ei aita temast

lähtuvat ohtu maandada. Elektrooniline valve, sh GPS-jälgimisseadmega, ei võimalda kontrollida,

mida ta oma elukohas teeb või kellega suhtleb. Maakohus on õigesti leidnud, et narkokuritegusid

saab toime panna ja kuritegelikku ühendust juhtida ka elukohast lahkumata. Lisaks kõneleb

elektroonilise valve kohaldamise kahjuks varasemate elektrooniliste valvete ajal toimunud

rikkumised, mis seisnesid ajakavast mõjuva põhjuseta kõrvalekaldumises: 29. juunist 2020 kuni

20. oktoobrini 2021 kestnud elektroonilise valve ajal koostati üks kirjalik hoiatus ja kaks

erakorralist ettekannet; 26. septembrist 2022 kuni 23. oktoobrini 2023 kohaldatud elektroonilise

valve ajal koostati kaks kirjalikku hoiatust ja üks erakorraline ettekanne. Kuigi eraldivõetuna ei

saa neid rikkumisi pidada väga oluliseks, on need vabastamist otsustades siiski kõnekad ja

räägivad kogumis teiste asjaoludega J. Medunitsa vabastamise kahjuks. Ka muud KarS § 75 lg-s 2

loetletud kohustused ei maanda temast lähtuvat uute kuritegude ohtu.

10. Määruskaebuses on leitud, et J. Medunitsa on varanduslikult kindlustatud, sest talle kuuluvad

äriühingud ja kinnisvara. Kolleegium märgib, et see seisukoht on vastuolus J. Medunitsa enda

selgitustega. Temalt mõisteti süüdimõistva otsusega riigi kasuks välja konfiskeerimise

asendamise korras 750 000 eurot. Vangla materjalist selgub, et J. Medunitsa väitel ei piisa tema

varadest selle nõude rahuldamiseks isegi pooles ulatuses (vt vangla iseloomustuse lk 3). Seetõttu

on J. Medunitsa varanduslik kindlustatus küsitav. Arvestades aga seda, et kuriteod pani ta toime

varalise kasu saamiseks, on see asjaolu tema vabastamist otsustades oluline.

11. Eelneva põhjal ei jaga kolleegium ka kaitsja seisukohta, et J. Medunitsa puhul on vangistus

eesmärgi saavutanud. Vangistusseaduse § 6 lg 1 järgi on vangistuse eesmärk kinnipeetava

4(4)

suunamine õiguskuulekale teele ja õiguskorra kaitsmine. Lisaks juba öeldule ei saa jätta

märkimata sedagi, et kõik täitmiskavas seatud eesmärgid pole veel täidetud. Nii on planeeritud

aastatesse 2024–2028 vabanemiseelne nõustamine, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine,

vestlused väärtushinnangute, suhete ning käitumismustrite analüüsimiseks.

12. Kaitsja arvates rikkus maakohus J. Medunitsa õigust ausale ja õiglasele kohtupidamisele

KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes, kuna kohus jättis üle kuulamata Viru Vangla inspektor-

kontaktisiku. Kaitsja taotles tema ülekuulamist, selgitamaks, miks peab vangla J. Medunitsat

avalikkusele üliohtlikuks, kui uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väidetavalt vaid 12%.

Kolleegiumi hinnangul nähtub vangla antud J. Medunitsa isikuomaduste ja varasema elukäigu

kirjeldusest, mille põhjal kujunesid vangla järeldused tema kohta. Vangla seisukohad põhinevad

iseloomustuses toodud asjaoludel ja puudutavad KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. Kolleegium ei pea

seejuures oluliseks vangla märgitud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsenti, sest

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel sellele tugineda ei saa (vt RKKK 07.03.2019, 1-09-

14104/142, p-d 26–27). Vaidlustatud määrusest nähtub, et ka maakohus ei arvestanud seda.

Eelnevatel põhjustel on kolleegium seisukohal, et maakohus ei rikkunud J. Medunitsa õigust

ausale ja õiglasele kohtupidamisele, kui jättis vanglatöötaja üle kuulamata.

13. Kolleegium leiab kokkuvõtlikult, et J. Medunitsa puhul on uute kuritegude toimepanemise risk

liiga kõrge, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Seetõttu ja

juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

27. veebruari 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)