4-10-3662/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohus

Pärnu Maakohus Kohtuasja number 4-10-3662 Otsuse kuupäev

19. mai 2011 Kuressaares Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi L.A kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Vaidlustatud lahend Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna 05. 10. 2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2740,10,002536 Kaebuse esitaja L.A

Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.A (isikukood xxx, Kaitsja määratud korras, Andres Tamm kohtuväline menetleja Kuressaare politseijaoskond, esindaja Meelis Juhandi Asja läbivaatamise kuupäev

09. mai 2011 Resolutsioon Jätta rahuldamata L.A kaebus Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskonna 05. 10. 2010.a. otsusele väärteoasjas nr. 2740,10,002536.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu, teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni

30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel.

Kohtuotsuse lõpposa tehakse teatavaks 19. mail 2011 juhul, kui pooled esitavad teatise kassatsiooni esitamisest, on kohtu põhjendatud otsus pooltele kättesaadav 01. juunil

2011. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral piirdub kohus otsuse lõpposaga.

Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus

05. oktoobri 2010 a. otsusega väärteoasja nr. 2740,10,002536 mõistis kohtuväline menetleja, Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare politseijaoskond L.A süüdi LS § 74

19 lg. 2 järgi ja määras talle karistusena rahatrahvi 250 trahviühikut s.o. 15 000 krooni ja LS §

74 19 lg. 3 p. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis L.A 07. 09. 2010 kell 12.41 mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,44 mg/l, millega ületati lubatud piirmäära 0,09 mg/l.

Menetlusalune isik esitas otsusele kaebuse põhjusel, et ei ole otsuses märgitud päeval autot juhtinud, vaid auto tõi X Yi, kes ise läks tagasi metsa. Menetlusalune isik on seiskohal, et ei ole väärtegu toime pannud ja otsus on põhjendamata.

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg. 1 p.1 alusel.

Alternatiivselt palub kohtuväline menetleja vähendada määratud trahvi suurust põhjusel, et tegemist on vaegur –pensionäriga, kelle pension on ca 2000 krooni kuus.

Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses /t.l. 11/ ei nõustu kaebusega ja leiab, et väärtegu on kohtuvälises menetluses tõendamist leidnud ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära tunnistajate ütlused protsessiosaliste seletused, on asunud seisukohale, et L.A kaebus on põhjendamata tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt juhtis L.A 07. 09. 2010 kell 12.41 Saare maakonnas mootorsõidukit, tema väljahingatavas õhus määrati alkoholi 0, 44 mg/l +-0,05, millega ületati lubatud 0,09 mg/l. Seega pani isik toime Liiklusseaduse (LS) § 20 lg. 3 rikkumise, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

L.A joove ülalnimetatud ajal on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja alkomeetri väljatrükiga mille järgi alkoholi näit liitris väljahingatavas õhus oli 0,49+- ja 0,5. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt esinesid L.A alkoholi tarvitamise nähud, s.h. alkoholi lõhn suust. L.A ei ole joovet ka vaidlustanud.

L.A eitab sõiduki juhtimist kontrollimise ajal. Oma esialgses seletuse ja kohtule antud seletuses on ta väitnud, et ei juhtinud mootorsõidukit, vaid ta toodi kontrollimise kohta sõidukiga ja jäeti sinna, et ta saaks sõidukis istudes oodata palgiveo autosid, et nendega edasi sõita. Auto kohale toonud isik läks ise metsa tagasi.

Kohus kuulas kohtuistungil ära sündmuskohal käinud politseiametnike seletused. Nii konstaabel Priit Sepa kui vanemkonstaabel Tõnu Põldema seletusest selgus, et 07. 09. 2010 kell 12.40 märkasid nad teele välja sõitvat kollast maasturit Nissan patrol,. Politseiametnikud olid ristmikust umbes 30 m kaugusel. Nissani juht tagurdas kõrvalteele tagasi, mille järel T.

Põldema lülitas sisse politseiauto sinise ja punase vilkuri ja peatas auto Nissani ees.

Patrullsõiduki lähenedes väljus autost juhipoolsest uksest isik, kes hilisemal kontrollimisel osutus L.A-ks ja läks sõiduki taha, pagasi luugi juurde. Rohkem isikuid autos ega selle läheduses ei olnud. Kontrollimise ajal L.A tunnistas, et juhtis sõidukit ja on eelmisel õhtul joonud õlut.

L.A toimetati Kuressaare politseijaoskonda, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga joobeks 0,49 +-0,05 mg/l. Kui ta tagasi viidi, lubas ta väärteoprotokolli vaidlustada, sest teda ei tabatud roolis olles. Väärteoprotokollile on L.A oma käega kirjutanud, et juhtis autot alkoholijoobes, eelmisel õhtul jõi õlut.

Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et väärteo toimepanemine L.A poolt ja tema süü väärteo toimepanemises on kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega tõendatud. Kuna politseiametnikud jõudsid sündmuskohale loetud sekundite jooksul, on välistatud, et teele väljasõitu alustanud ja siis tagasi tagurdanud autos sai olla veel keegi, kes müstilistel asjaoludel kadus. L.A väljus peale auto peatamist juhipoolsest uksest (uks jäi lahti), seega oli sõidukit juhtinud isik L.A.

Kogutud tõenditega on L.A vastuväited selgelt ümber lükatud. Tõendamist leidis väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Tegu on õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 2 lg. 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaudsest tahtlusest saab rääkida siis, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Menetlusaluse isikuna on L.A vaidlustanud teo kui sellise üldse, kuid ei ole vaidlustanud oma süüd. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.

Kohtu hinnangul on isik väärteo toimepanemises süüdi isegi siis, kui ta ei suutnud oma tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata ega teadvustanud, et on alkoholijoobes, pannes väärteo toime ettevaatamatusest. Antud juhul on küll küsitav, kas tegu oli ettevaatamatusega.

Pigem teadis menetlusalune isik endapoolsest seaduserikkumisest, sest kuidas teisiti saaks tõlgendada tema käitumist peale seda, kui ta märkas lähenevat politseiautot.

Kohtuvälise menetleja otsuse on teinud selleks pädev menetleja. Menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistust raskendavaks asjaoluks on, et tegemist on korduva samalaadse rikkumisega . L.A on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo eest. Tema käitumine näitab, et määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärkimõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohus jätab karituse üldalustest tulenevalt rahuldamata menetlusaluse isiku taotluse määratud rahatrahvi vähendamiseks. Menetlusalusel isikul on võimalik taotleda luba trahvi tasumiseks ositi. Puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg. 1 p. 1 alusel.

Kohus juhindub otsuse tegemisel V™S § 132 p.1, 133-135.

Kohtunik /allkiri/

Märkus: 1 5.septembril 2011 Riigikohus otsustas : Jätta Pärnu Maakohtu 19.mai 2011 aasta otsus väärteoasjas nr 4-10-3662 L.A `i kaebuses muutmata. Kassatsioon jätta rahuldamata

2 Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 5.09.2011 määrusega, millega jäeti kassatsiooni menetlusse võtmata.