3-24-1003/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1003

Haldusasi

Xi ja CoDe-Invest OÜ kaebus Saku Vallavalitsuse

05.12.2023 korralduse nr 821 punkti 1.18 tühistamiseks,

Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 punkti 1.1

tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse riigihanke nr 277155

väljakuulutamise toimingu tühistamiseks ja riigihanke

toimingutega jätkamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – X

Kaebaja II – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja X

Vastustaja – Saku vald

Menetlustoiming

Kaebuste

tagastamine,

esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi ja CoDe-Invest OÜ kaebused.

2. Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Saku Vallavalitsus otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata Saku vallale kuuluva

kinnisasja aadressil Talve tee L1, Üksnurme küla, Saku vald, Harju maakond (Talve tee L1

kinnistu; registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136, pindala 9648 m2, sihtotstarve

transpordimaa 80% ja üldkasutatav maa 20%) kasutusvaldusega mittetulundusühingu (MTÜ)

Trelli 3 (registrikood 80406839) kasuks avaliku külaplatsi ja laste mänguväljaku rajamiseks ning

hooldamiseks.

2. Saku Vallavalitsus kuulutas 04.10.2023 välja Saku valla kaasava eelarve ettepanekute

esitamise1 hiljemalt 31.10.2023 vastavalt Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määrusele nr 18

„Kaasava eelarve menetlemise kord“2. Ettepaneku kriteeriumiteks oli selle maksumus 40 000

euro piires, seotus Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemisega, avalikku ruumi olulise

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.sakuvald.ee/en_GB/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zXkRskir67iK/content/saku-

valla-kaasav-eelarve-2024-ootab-teie-ideid?redirect=https%3A%2F%2Fwww.sakuvald.ee%2Fen_GB%2Fuudised-ja-

teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zXkRskir67iK%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3D

view%26p_p_col_id%3Dcolumn-

1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_cur%3D2%26_101_INSTANCE_z

XkRskir67iK_keywords%3D%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_zXkRs

kir67iK_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_andOperator%3Dtrue

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/426112019012?leiaKehtiv

2(5)

objekti rajamisega või muu viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmisega,

teostatavus aasta jooksul ning keeld tulevikus vallale kaasnevatest ebamõistlikest kuludest.

Tähtajaks esitati 58 ettepanekut, mille seas tehti ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala

rajamine Talve tee L1 kinnisasjale.

3. Saku Vallavalitsus kinnitas 05.12.2023 korraldusega nr 821 kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2 ning Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määruse nr 18

„Kaasava eelarve menetlemise kord“ (määrus nr 18) § 5 lg-te 1 ja 3 alusel valla 2024. a kaasava

eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud (kokku 18), sealhulgas „Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala“ (p 1.18).

4. Saku Vallavalitsus pani kriteeriumitele vastavad ettepanekud isikustatud hääletusele, mis

toimus ajavahemikus 27.12.2023-10.01.2024 ning hääletusele minevad ettepanekud avaldati

Saku valla kodulehel3, Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol ja ajalehes Saku Sõnumid4.

5. Saku Vallavalitsus kinnitas 16.01.2024 korraldusega nr 33 KOKS § 30 lg 1 p 2 ja määruse

nr 18 § 6 lg 6 alusel kaasava eelarve hääletustulemuste paremusjärjestuse, mille järgi saavutas

enim hääli (90 häält) ettepanek „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“ (p 1.1). Hääletuse

tulemused avaldati ka Saku valla kodulehel ja Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol.

Ülevaade hääletuse tulemustest ilmub ka Saku valla ajalehes veebruarikuu väljaandes.

6. X esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse keelata Saku vallal kasutada kaebaja

töötasult valla eelarvesse laekuvaid vahendeid ettepaneku „Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala“ finantseerimiseks ja peatada riigihankemenetlus Talve tee L1 kinnistul (haldusasi

nr 3-24-209). Kaebaja viitab, et 14.01.2020 kasutusvalduse seadmise lepingu p 3.5 kohaselt on

kasutusvaldaja õigustatud valdama ja kasutama kinnistut külaplatsi rajamiseks ja haldamiseks

omavahenditest. Kaebajal on puutumus vaidlustatud haldustegevusega, sest ta on Talve tee L1

naaberkinnistu (Talve tee 61) omanik ning Saku valla maksumaksja.

X esitas 25.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku valla kaasava eelarve ideekonkursi

tulemuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-229). Ideekonkursi võitja väljakuulutmise toiming on

tühine, sest puudub haldusakt ja võitja ei kvalifitseerunud kaasava eelarve ideekonkursile. Saku

vald ei ole kaebaja järelepärimisele (vaidele) vastanud.

X esitas 29.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku valla kaasava eelarve menetlemise

korra rikkumise toimingu tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-253). Kaebuses on suuresti korratud

varasemaid seisukohti. Keelamiskaebusega soovib kaebaja keelata riigihanke ettevalmistamise

ja riigihanke menetlus tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada. Riigihanke menetlusega

jätkamine toob kaebajale kaasa pöördumatu kahju.

7. Tallinna Halduskohus liitis 01.02.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-209, 3-24-229 ja 3-

24-253 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-24-209 – resolutsiooni p 1) ning tagastas Xi

kaebuse (resolutsiooni p 2) kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 28.03.2024 määrusega Xi määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.02.2024 määruse peale

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 2), nõustudes halduskohtu

järeldusega kaebaja kaebeõiguse ilmselgest puudumisest. X esitas Riigikohtule 12.03.2024

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale koos taotlusega kaasata menetlusse

kolmanda isikuna CoDe-Invest OÜ. Riigikohus jättis CoDe-Invest OÜ menetlusse kaasamise

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse menetlusse võtmata (resolutsiooni

p 2) HKMS § 2361 alusel.

3 Kättesaadav veebilehel - https://www.sakuvald.ee/en_GB/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zXkRskir67iK/content/saku-

valla-kaasava-eelarve-haaletus-algab-27-detsembril?redirect=https%3A%2F%2Fwww.sakuvald.ee%2Fen_GB%2Fuudised-ja-

teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zXkRskir67iK%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3D

view%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2

4 Saku valla leht „Saku Sõnumid“, väljaanne nr 12(503), detsember 2023, lk 9. Kättesaadav veebilehel -

https://www.sakuvald.ee/documents/379795/36429445/SakuS%C3%B5numid-12-23_veebi.pdf/f10d8aae-a2a7-4684-8a2c-

098579838171

3(5)

8. Saku Vallavalitsus algatas 22.03.2024 Riigihangete registris hanketeatega (teate nr 4229347)

lihthankemenetluse nr 277155 „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ ehitustööde

hankelepingute sõlmimiseks. Riigihanke objektiks on Saku vallas asuva nelja mänguväljaku

projekteerimised (välja arvatud Talve tee L1 projekt), rajamised, atraktsioonid müük ja

paigaldused, koos vajaliku dokumentatsiooniga. Pakkumuste esitamise tähtajaks on 08.03.2024

kell 10:00.

9. X (kaebaja I) ja CoDe-Invest OÜ (kaebaja II) esitasid Tallinna halduskohtule 04.04.2024

kaebuse Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 punkti 1.18 tühistamiseks, Saku

Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 punkti 1.1 tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse

riigihanke nr 277155 väljakuulutamise toimingu tühistamiseks ja riigihanke toimingutega

jätkamise keelamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja I ja II on kaebuses palunud tühistada toimingu riigihanke nr 277155 välja

kuulutamiseks ning keelata vastustajal riigihanke toimingutega jätkamine. Samuti paluvad

kaebajad esialgse õiguskaitse korras peatada hankemenetlus mänguväljaku 1120 m2 seni

tekitatud keskkonnakahju väljaselgitamiseni või põhiasjas kohtulahendi tegemiseni.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 266 lg 1 määratleb hankeasja kui riigihanke

korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasja.

HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada riigihangete seaduse (RHS) § 185

lg-s 2-4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni

otsuse peale. HKMS § 267 lg st 1 ning RHS § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kaebuse esitada ka

riigihanke alusdokumentide peale. Kuivõrd kaebaja on vaidlustanud hankija tegevuse riigihanke

korraldamisel, s.o leidnud, et hanget ei oleks tohtinud alustada, on HKMS § 266 lg 1 kohaselt

tegemist hankeasjaga.

12. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud

menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), välja arvatud riigisaladuse ja salastatud

välisteabega seotud hankeasjas. Kaebuse esitamise tähtaeg hankeasjas on kümme päeva VAKO

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 270 lg 1).

13. Riigikohtu praktikas on leitud, et olukorras, kus isik ei soovi hankija tegevust vaidlustada

mitte RHS, vaid muude normide või põhimõtete rikkumise tõttu, võib ta nii tavapärase kui

erandhanke puhul pöörduda otse halduskohtusse (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 18).

Kaebajad ei tugine kaebuses RHS rikkumisele hankija poolt. Kaebajad leiavad hoopis, et

vastustajal ei olnud õigust riigihanget välja kuulutada, kuivõrd ideekonkursi läbi viimine, mille

tulemuste realiseerimiseks hange korraldatakse, on toimunud õigusvastaselt. Nii kohtupraktikas

(nt Riigikohtu 06.02.2019 määrus nr 3-17-1151, p 6) kui ka õiguskirjanduses (nt M.A.Simovart,

I.Pilving, C.Ginter. RHS kommentaarid p-d 9-16- M.A.Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019 lk 1039-1041) on rõhutatud, et vaidlustusmenetluses

VAKO-s on sätestatud vaid selliste nõuete lahendamiseks, mille aluseks on RHS. Kui isik ei

soovi hankija tegevust vaidlustada mitte RHS-i, vaid muude normide või põhimõtete rikkumise

tõttu, saab pöörduda otse halduskohtusse. Kuna kaebajad ei tugine hetkel RHS rikkumisele, siis

on neil õigus pöörduda otse halduskohtusse.

14. Nähtuvalt riigihangete registris avaldatud teabest on riigihanke objektiks Saku vallas asuva

nelja mänguväljaku projekteerimised (välja arvatud Talve tee 1 projekt), rajamised,

atraktsioonid, müük ja paigaldused, koos vajaliku dokumentatsiooniga. Tehnilises kirjelduses on

märge, et Talve tee 1 osas on projekt olemas. Tehnilise kirjelduse leheküljel 25 on selgitatud, et

hanke raames on lisaks Talve tee L1 alale ehitatava puhkepark-mänguvälja väljaehitamisele on

vajalik tegeleda dokumentatsiooniga, mis puudutab ehitusluba, kasutusluba, vajadusel

kaeveluba. Pakkujal on kohustus tutvuda olemasoleva projektiga enne pakkumuse esitamist.

4(5)

15. Kaebusest tulenevalt leiavad kaebajad, et vastustajal ei olnud õigust hanget välja kuulutada.

Tegemist on kaebusega hankija menetlustoimingule, millega hankija otsustas hankemenetluse

alustada. Kaebajad ei vaidlusta hanketeadet, ega hanke alusdokumente. Kaebaja 1 puhul on

selge, et kaebaja ei tegutse hanke objektiks olevas valdkonnas ning ka ei soovi pakkumust

esitada. Kaebaja 2 on avaldanud, et soovib hankes osaleda ja pakkumuse esitada.

16. Riigikohus on oma 11.07.2023 määruses haldusasjas nr 3-23-428 selgitanud, et isikul võib

olla hankeasjas kaebeõigus ka juhul, kui ta ei kuulu HKMS § 268 lg-s 1 nimetatud isikute hulka.

Sel juhul tuleb hinnata kaebeõigust HKMS § 44 lg 1 alusel.

17. Halduskohtus kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke

õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, samuti

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõigus eeldab seega isikule kuuluvate

subjektiivsete õiguste riivet, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne. Kohus peab

väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb üksnes avalikke huve

või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda

asjakohasest sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9).

18. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

19. Kaebajad vaidlustavadki käesoleva kaebusega riigihanke menetluse aluseks olevaid Saku

Vallavalitsuse kaasava eelarve menetluses koostatud haldusakte, millega kinnitati kaasava

eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud, sh „Üksnurme küla puhke- ja liikumisala“

(05.12.2023 korraldusega nr 821, p 1.18), ning kaasava eelarve hääletustulemuste

paremusjärjestuse, mille järgi saavutas enim hääli ettepanek „Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala“ (16.01.2024 korraldusega nr 33 p 1.1). Neid korraldusi on kaebaja I vaidlustanud

varasemas haldusasjas nr 3-24-209, milles halduskohus tagastas kaebajale I kaebuse kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtu 01.02.2024 määrus jõustus 03.04.2024, kui Riigikohus

kaebaja I määruskaebust menetlusse ei võtnud. Samuti vaidlustavad kaebajad riigihanke

väljakuulutamise toimingu.

20. Kohus leiab ka siinses haldusasjas, et kaebajal I puudub ilmselge kaebeõigus. Asjaolu, et

kohaliku omavalitsuse organ on käesoleva kohtumääruse koostamise hetkeks algatanud

riigihanke menetluse kaasava eelarve tulemuste põhjal, ei tekita kaebajale asjas nr 3-24-209

vaidlustatud haldusaktidele täiendavat kaebeõigust praeguses haldusasjas. Kohus asub endiselt

seisukohale, et kaasava eelarve menetlemine ja selle raames tehtud otsustused ei saa rikkuda

kaebaja I subjektiivseid õigusi. Kaebajale I ei tulene Saku valla elanikuna või kaasava eelarve

ettepanekute hääletamisest osa võtnud isikuna ühestki õigusaktist subjektiivset õigust

vaidlustada kaasava eelarve menetluses esitatud ettepanekute hääletamise tulemusi. Kohus on

kaebajale I juba varem selgitanud, et kaasava eelarve menetlust korraldatakse üksnes avalikes

huvides ning kaasava eelarve menetluses tehtavad otsused ei riiva kaebaja I õigusi riivata kaebaja

õigusi Talve tee 61 kinnistu kaasomanikuna. Sealjuures ei saa kaebaja õigusi rikkuda

vallaelanike toetuse leidnud ettepaneku elluviimiseks korraldatav riigihanke menetlus ja selle

raames tehtavad otsustused. Samuti ei saa kaebaja I õigusi rikkuda riigihanke väljakuulutamine

nimetatud objektiga seonduvalt, kuivõrd riigihanke välja kuulutamise tulemusel ei rikuta ühtegi

kaebaja subjektiivset õigust. Kaebaja I ei ole väljendanud, et ta soovib hankes osaleda.

Olukorras, kus kaebajal I puudub kaebeõigus riigihanke aluseks olevate haldusaktide

vaidlustamiseks puudub tal ka puutumus riigihanke algatamise toimingu vaidlustamiseks.

21. Seonduvalt kaebajaga II märgib kohus, et kohtu hinnangul puudub temalgi kaasava eelarve

menetluse otsustuse suhtes kaebeõigus. Kaebaja II on äriühing, mis on registreeritud aadressil

Kiisa tn 11-16, Tallinn, Harjumaa. Kaebajale II ei kuulu ka kinnistusraamatu andmetel ühtegi

kinnisasja. Seega ei saa kaebaja II omada kaasava eelarve menetluses ega kinnitatud

ettepanekutega omada mingisugust puutumust Saku valla kogukonna elu korraldamisel. Ka isegi

juhul, kui kaebaja II kaasava eelarve menetluses mõne ettepaneku esitas ning see tunnustust ei

5(5)

saanud, siis lähtudes kogukonna heakskiidust võitjaks kuulutatud ettepaneku suhtes, ei ole

kaebajal II subjektiivset õigust nõuda kaasava eelarve menetluses tehtud otsustuste tühistamist.

Sealjuures on Riigikohus märkinud 03.04.2024 määruses, et kohtuasja nr 3-24-209 asjaoludest

ei nähtu, et kaasava eelarve menetluses tehtud otsustuste vaidlustamist puudutav kohtumenetlus

võiks puudutada kaebaja II õigusi või kohustusi selliselt, et teda tuleks kolmanda isikuna

menetlusse kaasata. Olukorras, kus kaebaja II on avaldanud kaebuses soovi vaidlusaluses

riigihankes osaleda, siis ei saa ka riigihanke läbiviimine ega hanke väljakuulutamine kaebaja II

õigusi rikkuda. Kaebaja II õigused saaksid rikutud hoopis olukorras, kus ta hanke

väljakuulutamine osutub õigusvastaseks.

22. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus

ning kaebus kuulub tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

23. Kaebajad soovivad esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse läbiviimise peatamist.

24. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega

hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust

(HKMS § 249 lg 3). Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks

tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad

pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse

õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks

taotluse rahuldamise eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu

12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut

ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Sellise

olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.

25. Kohus leiab, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna kohus leidis, et

kaasava eelarve menetluses tehtud otsustuste suhtes puudub kaebajatel kaebeõigus, siis ei esine

käesoleva juhul ka sellist kaebajate subjektiivset õigust, mis saab hankemenetluse läbiviimise

ajal sedavõrd pöördumatult ja raskesti kahjustada, et hilisem heastamine oleks võimatu. Seega

on kohus seisukohal, et kaebeõiguse puudumine ei õigusta käesoleval juhul esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamist. Kuivõrd kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik