4-10-2481/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-10-2481

Otsuse kuupäev 31.05.2011

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi

Z.J-i väärteoasi liiklusseaduse § 74

lg 2 järgi

Asja läbivaatamise

kuupäev ja koht 31.05.2011, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud

kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi

menetlusaluse isiku Z.J-i

ja

kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Prefektuuri Rakvere

politseijaoskonnast

Resolutsioon

Süüdi tunnistada Z.J (isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht väärteoprotokolli kohaselt xxxx, aga seal ei ela, tegelikult viibib alates 2010.a. augustikuust xxxx, ei tööta, varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 23-l korral, 1 rahatrahv tasutud) liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 10 (kümme) päeva. Z.J-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 57,53 (viiskümmend seitse eurot ja 53 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 9,59 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras menetlusaluse isiku Z.J-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta kaitsjatasu summas 57,53 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Argo Vahula koostas 17.07.2010 menetlusalusele isikule Z.J-ile väärteoprotokolli AB 976801 selle kohta, et menetlusalune isik Z.J 17.07.2010 kell 03.37 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Laada tänaval Adoffi ja Vilde tänavate vahel, liikudes Vilde tänava suunas, juhtides mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust, olles varem juhtimisest kõrvaldatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Z.J liiklusseaduse § 22 lg 1 nõudeid, pannes toime liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungile 04.10.2010 menetlusalune isik Z.J ei ilmunud, tema kohtukutse väärteoprotokollis näidatud aadressilt xxxx tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. Väärteoprotokollis on Z.J andnud oma telefoniks nr xxxx, kuid sellelt telefonilt kohtul Z.J-iga ühendust saada ei ole õnnestunud. Kohus võttis telefoni teel ühendust Z.J-i ema L L, kes ei teadnud oma poja asukohta. 03.11.2010 tegi kohus Z.J-i suhtes sundtoomise määruse, kuid Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnal ei õnnestunud sundtoomise määrust täita, sest 15.11.2010 kell 22.15 kontrolliti Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse liikmete poolt aadressi xxxx, kuid korteri nr xx ukse avas M R, kelle sõnul üürib ta antud korterit alates juunikuust ja Z.J-i ta ei tunne. 27.04.2011 teatas Z.J-i õde A L kohtu järelpärimisele, et tema vend Z.J viibib xxxx juba eelmise aasta augusti kuust.

Kohus määras 02.05.2011 Z.J-i väärteoasja uuesti kuulamisele, sest KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. V™S § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. V™S § 89 lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.

Väärteoprotokolli on Z.J lasknud märkida, et ta asja arutamisest kohtus osa võtta ei soovi. Menetlusalune isik Z.J on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 17.07.2010 (tl 6-7) öelnud, et 17.07.2010 viibis ta Rakvere linnas Virma pubis, kui umbes kella 03.20 paiku tuli tema juurde R L ja palus, et ta sõidaks tema kasutuses oleva xxxx xxxx Vilde tänavale koju kedagi viima. Z.J-i ütlustest nähtub, et R L teadis, et ta on kaine, aga juhilubade kohta ei teadnud ta midagi. Z.J-i sõnul ei ole tal kunagi juhtimisõigust olnud. Z.J tunnistas, et ta keeras xxxx Adoffi tänavalt Laada tänavale kui politsei teda kinni pidas.

Politseile ei olnud tal esitada juhiluba ja teda viidi jaoskonda isikut tuvastama, kus vormistati talle väärteomaterjal juhtimisõiguseta sõitmise eest. Tunnistaja Kaire Kivilo kinnitas kohtuistungil, et eelmise aasta juulikuus teostas ta liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseiniku Argo Vahulaga, kui Adoffi tänavalt keeras Laada tänavale džiip, mille kohta on teada, et nimetatud sõidukiga sõidavad pidevalt ringi lubadeta juhid. Kaire Kivilo sõnul ei olnud juhil esitada neile juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning politseijaoskonnas selgus, et juht andis neile esialgselt oma venna andmed, kellel on juhtimisõigus.

Kaire Kivilo väitel olid kõik teised autos viibinud isikud, sealhulgas auto vastutav kasutaja R L, alkoholijoobes. Kohus avaldas kohtulikul uurimisel lisaks menetlusaluse isiku Z.J-i kohtuvälises menetluses antud ütlustele veel:

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 17.07.2010 (tl 4), mille kohaselt menetlusalune isik Z.J on 17.07.2010 kell 03.55 liiklusseaduse § 20 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 02.06.2007 (tl 5), mille kohaselt menetlusalune isik Z.J on 02.06.2007 liiklusseaduse § 20

1 lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud kuni

juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus;

- karistusregistri õiendi (tl 10-16), mille kohaselt on menetlusalust isikut Z.J-i varem väärtegude toimepanemise eest 23-l korral rahatrahvidega karistatud, sealhulgas 25.06.2007 Lõuna Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 2400 krooni (väärtegu on toime pandud 02.06.2007) ja 10.07.2007 Lõuna Politseiprefektuuri poolt muuhulgas liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 7200 krooni (väärtegu on toime pandud 20.06.2007). Nimetatud väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tal tasumata. Menetlusalune isik Z.J on seni talle väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvidest suutnud tasuda üksnes talle kõige varasema väärteo eest määratud

600 kroonise rahatrahvi. Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast taotles menetlusaluse isiku Z.J-i karistamist vähemalt 20 päevase arestiga, sest väärtegu on toime pandud teadlikult ja vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku Z.J-i kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi leidis, et 20 päeva aresti oleks liialt karm karistus, arvestades asjaolu, et roolis oli kindel, korralik ja kaine juht. Kaitsja arvates on tegemist hädaseisundiga, mistõttu võiks karistuseks mõista rahatrahvi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Liiklusseaduse § 741 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Liiklusseaduse § 741 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusaluse isiku Z.J-i süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks tema enda kohtuvälises menetluses antud süüd omaksvõtvate ütlustega, tunnistaja Kaire Kivilo ütlustega, samuti muude kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. Menetlusaluse isiku Z.J-i poolt toimepandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et liiklusseaduse §-s lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Z.J. Liiklusseaduse § 74

1 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut

või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus kuni 01.01.2011 oli kuuskümmend krooni. Karistusseadustiku § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Z.J-i karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Menetlusalust isikut Z.J-i on varem väärtegude toimepanemise eest 23-l korral karistatud, kusjuures 22 rahatrahvi on tal tasumata. Menetlusalust isikut Z.J-i on analoogsete väärtegude eest karistatud 2-l korral, kuid ka nende eest määratud rahatrahvid on tal tasumata. Eeltoodu näitab kohtu arvates veenvalt seda, et eelnevad karistused ei ole menetlusalusele isikule Z.J-ile mingit mõju avaldanud. Kohus ei pea võimalikuks menetlusalusele isikule Z.J-ile karistuseks mõista rahatrahvi, sest 23-st eelnevalt mõistetud rahatrahvist on tal üksnes 1 rahatrahv tasutud. Arvestades süü tunnistamist, s.o. üht karistust kergendavat asjaolu, tuleb menetlusalust isikut Z.J-i karistada arestiga, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Juhindudes eeltoodust ja V™S § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Z.J liiklusseaduse § 74 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 10 päeva.

Kohtunik

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

08. juunil 2011. a.

№oremreferent

Lea Herne