4-11-1601/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev 18.05.2011.a. Kohtunik Aime Ivanson

Menetlusalune isik J.E, isikukood xxx Elukoht xxx Kannab kriminaalkaristust Vanglas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja Triinu Riigor

Menetlusalune isik kohtusse ei ilmunud, istungist teadlik, lubas arutada ilma tema osavõtuta

Väärtegu Väärteoasi nr. 2315,11,003473 (väärteoprotokoll AB 1218160, väärtegu: 03.04.2011.a. kell 12:10 Tallinnas Paasiku 4 maja juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,53+-0,05 mg (0,48mg/l). Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse (LS) § 74 19 lg 2

LÕPPOSA Mõista J.E-le LS § 74

19 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks arest

15 päeva ja lisakaristuseks LS § 7419 lg 3 p. 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks.

Arest kanda Põhja Prefektuuri Arestimajas (Tallinn Rahumäe tee 6). Aresti kandmisele asuda peale kriminaalasjas mõistetud karistuse – vangistuse- ärakandmist

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kriminaalasjas mõistetud karistuse ja väärteoasjas

mõistetud aresti kandmiselt vabanemisest. (vangistuse ega aresti kandmise aega lisakaristuse kestuse hulka ei arvata.)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasi nr.4-11-1601

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärtegu J.E-le on Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll nr. AB1218160 selle kohta, et J.E 03.04.2011.a. kella 12:10 ajal Tallinnas Paasiku 4 maja

juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg.märgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,53+-0,05 mg (0,48mg/l). Sellise teoga rikkus J.E LS § 20 lg 4 ja LE § 76 p. 3 ja pani toime LS § 74 19 lg 2 sätestatud väärteo.

Menetlus kohtus ja otsuse põhjendus. Menetlusalune isik J.E viibib väärteoasja arutamise ajal Viru Vanglas, kus ta kannab

kriminaalasjas talle mõistetud karistust. Menetlusalune isik saatis algselt kohtule teate, et ta

soovib osaleda tema väärteoasja arutamisel kohtus, kuid hiljem loobus sellest ja lubas väärteoasja arutada ilma tema osavõtuta.

J.E poolt 03.04.2011.a. kell 12:30 väljahingatavas õhus alkoholi olemasolu tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt näitas indikaatorvahend 0,50 mg/l. Lisaks esinesid protokolli kohaselt tal ka muud joobele viitavad tunnused nagu segane kõne, häired aja- isiku-ja kohatajus ja tugev alkoholilõhn suust. Ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli J.E väljahingatavas õhus

alkoholi sisaldus 0,53 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, jääb mõõtetulemuseks 0,48mg/l kohta.

Mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kus juhi poolt väljahingatav õhk sisaldas alkoholi, menetlusalune isik ei vaidlustanud, kirjutades väärteoprotokolli „olen nõus“.

Seega on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud J.E poolt 03.aprillil 2011.a. mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis Tallinnas Paasiku tänaval maja nr. 4 juures.

Kuna menetlusalune isik tunnistas mootorsõiduki juhtimist seisundis, kus tema poolt

väljahingatavas õhus oli alkoholi, on väärtegu toime pandud subjektiivsete tunnuste poolest kavatsetult. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti Liiklusseaduse § 7419

lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles J.E karistamist 15-päevase arestiga ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 7419

lg 2 sanktsiooni kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. J.E pani toime ühe

ohtlikuma liiklusalase väärteo. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis päevasel ajal

Lasnamäe elamukvartalis, seadis ta sellise tegevusega ohtu teiste tänaval liiklejate tervise või

isegi elu. Karistusregistri kohaselt on J.E järjepidevalt karistatud kriminaalkorras

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ka praegu kannab ta karistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemad kriminaalkaristused vangistuste näol ei

ole talle absoluutselt mõju avaldanud, mistõttu ei ole mõeldav karistusena rahatrahv kui kergemaliigiline karistus ja teda tuleb karistada arestiga. Aresti pikkuse määramisel isikule, kes pidevalt juhib sõidukit alkoholijoobes, ei ole põhjendatud miinimumilähedane arest. Teisest küljest, arvestades kergendava asjaoluna kahetsust, mida ta väljendas kohtule saadetud kirjas, ei

ole põhjendatud ka maksimumilähedase pikkusega arest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J.E-le aresti keskmises määras ehk 15 päeva.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja taotlusega ka lisakaristuse osas. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isikult, kes korduvalt juhib mootorsõidukit alkoholijoobes, tuleb juhtimisõigus ära võtta. Sama kehtib ka väärteomenetluses. Kui isikult on eelnevalt mitmel

korral juhtimisõigus ära võetud kriminaalkorras karistamisel KarS § 424 järgi ja isik jätkab

samalaadset tegevust, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ka väärteomenetluses ja seda samuti LS § 7419 lg 3 p. 2 sanktsioonis ettenähtud keskmises määras – seitsmeks kuuks. LS § 7419 lg 3 p. 2 näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni ühe

aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuigi

J.E puuduvad kehtivad karistused LS § 74 19

sätestatud väärtegude toimepanemise eest, on teda korduvalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et kuna KarS § 424 ja LS § 7419 süütegude objektiivne külg on sarnane, vahe on

üksnes väljahingatavas õhus alkoholisisalduse koguses, võib lisakaristuse kohaldamisel siiski juhinduda LS § 7419 lõike 3 punktist 2.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p. 1 ja § 90 lg 1.

Kohtunik