2-24-3890/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-3890

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3890

Tsiviilasi

A. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A. K. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta A. K. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja A. K. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 18.00 ja algatada A. K.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. aprillil 2024 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada A. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 5. aprillil 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. A. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 08.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-3890).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks ülalpeetavat – poeg M. K. , sünd xxxxxxxxxx,

kes lõpetab xxxxxxxxxxxxxxx, ja tütar P. - R. K. , sünd xxxxxxxxxx. Võlgnik töötab xx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1450 eurot. Võlgniku

igakuised väljaminekud on 1445 eurot: eluasemekulud 450 eurot, kulutused toidule 200 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 15 eurot,

ülalpidamismaksed 300 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele 300 eurot ning

tervishoiukulud 60 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnikul on arvelduskonto

Coop Pank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgniku kohustuste suurus on 35 150 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt sattus ta makseraskustesse hasartmängusõltuvuse tõttu, siis pani

keelu, kuid raskel perioodil hakkas uuesti mängima, praegu on pannud taas keelu; palju raha on

kulunud ka laste ülalpidamiskohustuse täitmisele, nt autosõiduõppele, reisidele. Võlgnik taotleb

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et A. K. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (35 150 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 25.03.2024 kohtuistungil, et poolteist aastat tagasi kolis perest lahku ja üürib

endale korterit xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Käeolevaks hetkeks on pannud omale hasartmängukeelu.

Võlgnikul on olemas korralik töökoht xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema igakuiseks sissetulekuks

on töötasu 1450 eurot ja ta soovib panustada vastavalt töötasule võlausaldajate nõuete

rahuldamisele. Võlgnikul on arvelduskonto Coop Pank AS-s nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille

saldo avalduse esitamise hetkel oli 10 eurot. Võlanimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on käesoleval ajal võlgniku suhtes menetluses neli

maksekäsu kiirmenetluse avaldust: x-xx-xxxxx Bondora AS avaldus 5183,72 euro nõudes; x-xx-

xxxxx Bondora AS avaldus 6545,52 euro nõudes; x-xx-xxxxx Revensen OÜ avaldus 2280,92 euro

nõudes; x-xx-xxxxx Holm Bank AS avaldus 4449,36 euro nõudes. Täitemenetluse registri

andmetel ei ole võlgniku suhtes täitemenetlusi.

Võlgnik on võlanimekirjas täiendavalt märkinud võlgnevused: Coop Finants AS-ile 8100 eurot;

Bigbank AS-ile 6500 eurot; Credit.ee OÜ-le 1700 eurot; IPF Digital AS-ile 1500 eurot; Moneyzen

OÜ-le 2100 eurot; BB Finance OÜ-le 4600 eurot. Kokku kohustusi vähemalt 35 000 euro ulatuses.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

nii avalduses kui 25.03.2024 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti

välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS

§-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 25.03.2024 kohtuistungil võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab A. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia

Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku

ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et

füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab

kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 05.04.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik