2-23-11057/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11057 Tsiviilasi Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 13 korteriühistu hagi X vastu korteriomandi võõrandamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 13 korteriühistu (registrikood 80524705), lepinguline esindaja Monika Sulg Kostja: X (isikukood X), lepinguline esindaja Danil Lipatov RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 800 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1. Lääne-Harju vald, Ämari alevik, Lennu tn 13 korteriühistu (hageja) esitas 03.08.2023 hagi X (kostja) vastu. Hagi täiendati 07.09.2023 avaldusega (digitoimiku lk dtl 57). Seoses kostja võlgnevusega ühistu ees ja korteriomaniku kohustuste oluliste rikkumistega otsustasid korteriomanikud 11.12.2022 üldkoosolekul nõuda kostja korteriomandi võõrandamist. Korteriomanike ja kostja vahel on väga sageli erimeelsused. Kostja ja tema

2 / 3

perekonnaliikmetega pole võimalik mõistlikult suhelda. Kostja ja tema perekonnaliikmed sõimavad inetute sõnadega kõiki ettejuhtuvaid. Kostja ja tema perekonnaliikmed kasutavad kaasomandis olevaid ruume enda suva alusel ja on korduvalt rikkunud majas asuvat elektrikilpi, eesmärgiga elektrikaabel enda keldrisse viia. Olukord on ohtlik ja maja võib põlema minna. Seisuga 31.05.2023 oli kostjal enam kui kolme kuu võlgnevus summas 790 eurot. Võlgnevused on esinenud aastaid. 11.12.2022 koosolekul olid esindatud 37 korteriomandit 55-st, kellele kuulub 71,43% kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest. Koosolekul oli esindatud üle 50% hageja liikmetest ja otsuse poolt hääletas 36 osalejat, üks oli erapooletu. Koosolekul osales ja otsuse poolt hääletas ka kostja esindaja. Hageja palu kohustada kostjat võõrandama tema korteriomand ja otsuse vabatahtliku täitmata jätmisel võõrandada kostja korteriomand sundenampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (dtl 57).

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas võlgnevust ja kinnitas, et püüab selle tasuda. Korteriomandi võõrandamise otsustamist ei olnud koosoleku etteteatatud päevakorras ja otsus on seetõttu tühine (dtl 98).

3. Kohus selgitas tõendamiskoormist 26.10.2023 määruses ja tegi ettepaneku vaidluse lahendamiseks poolte kokkuleppega (dtl 121).

4. 14.12.2023 eelistungil tugines kostja täiendavalt sellele, et tema ei olnud tegelikkuses koosolekul üldse esindatud. Kostja küsis hagejalt volikirja kohta (dtl 145).

5. Kostja vaidles täiendavalt vastu hageja faktiväidetele otsuse tegemise aluseks olnud rikkumiste kohta ja tugines nende väidete tõendamatusele (29.01.2024 avalduse p 3, dtl 150).

6. Kohus juhtis 02.02.2024 määruses hageja tähelepanu rikkumise kohta esitatud väidete vaidlustamisele kostja poolt. Kohus andis hagejale võimaluse seisukohtade ja tõendite esitamiseks ja määras eelmenetluse lõpetamise aja (dtl 157).

7. Hageja teatas, et 19.02.2024 seisuga on kostja likvideerinud oma võlgnevuse hageja ees (dtl 163). Hageja leidis ka, et üldkoosoleku etteteatatud päevakorra muutmine oli lubatav, kuna kostja ei esitanud otsusele vastuväidet ja hääletas otsuse tegemise poolt.

8. Kohus vaatas asja läbi 07.03.2024 kohtuistungil (dtl 184). Kohus uuris pooltega tõendeid.

9. Sisulise arutamise lõpetamise järgselt hageja poolt esitatut kohus ei menetlenud (14.03.2024 määrus, dtl 206).

Põhjendused

10. Kohus jätab hagi rahuldamata põhjendades seda alljärgnevaga.

11. Korteriomandija korteriühistu seaduse (KrtS) § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku päevakord. Nimetatu on vajalik selleks, et korteriomanikud saaksid otsustada koosolekul osalemise vajalikkuse üle ning valmistuda aruteludeks ette. Hagi aluseks oleva 11.12.2022 üldkoosoleku etteteatatud päevakorras ei olnud korteriomandi võõrandamise nõude esitamise otsustamist (dtl 13), mida hageja 14.12.2023 eelistungil ka kinnitas (dtl 144). Korteriomandi võõrandamise nõude esitamist KrtS § 32 järgi ei saa otsustada nii, et korteriomanik, keda otsustus puudutab, pole teadlik otsuse tegemise kavatsusest. Kostjal pidi olema võimalus arutamisel osaleda ja selles oma õiguste kaitseks seisukohti esitada. Üldkoosoleku protokolli osaks oleval registreerimislehel on märgitud, et kostja osales

3 / 3

koosolekul esindaja kaudu (dtl 17). Volikirja protokollile lisatud pole. KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 21 lg 5 kohaselt pidanuks volikiri olema protokollile lisatud. Hageja pole tõendanud, et kostja tegelikkuses osales vaidlusalusel üldkoosolekul volitatud esindaja kaudu, kuigi kostja seda eitas (vt p 4 eespool).

12. Vaidlusaluse päevakorrapunkti etteteatamata jätmine oli koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ja kostja on seega põhjendatult tuginenud korteriomandi võõrandamise nõude otsuse tühisusele. Otsus on tühine vastavalt KrtS § 29 lg 1.

13. Hageja nõue korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks (KrtS § 33) eeldab korteriomandike kehtiva otsuse olemasolu (KrtS § 32). Otsuse puudumise tõttu on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Puudub vajadus käsitleda muid hagi alusena esitatud faktiväiteid.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja palub välja mõista menetluskulude hüvitis 2229 eurot lepingulise esindaja 12,5 töötunni eest (dtl 181). Kohus peab esindaja tööaruandes kirjeldatud tegevusteks kulutatud aega osaliselt ülemääraseks. Hagivastuse (dtl 98) koostamiseks põhjendatud ajakuluks peab kohus vaidluse asjaolusid ja vastuse sisu arvestades 3 (mitte 4) tundi. Aruandes märgitud konsultatsiooni (1 tund) sisu pole teada. Kui tegemist oli hagile vastamise ettevalmistamisega, siis põhjendatud osas on kohus seda juba eespool arvestanud. 03.11.2023 avalduse (dtl 132) esitamiseks puudus sisuline vajadus, dokumendi sisu arvestades peab kohus selle koostamise põhjendatud ajakuluks 1 (mitte 2,5) tundi. Kohtukõne (dtl 149) koostamiseks kasutatud aega saab lugeda põhjendatuks istungiks ettevalmistamise aja hulgas 0,5 tunni ulatuses (aruandes 1,5). Kokku loeb kohus kostja esindaja tööaega hüvitamiskõlbulikuks 8 tundi (12,5 – 1 – 1 – 1,5 – 1). Hagi alust ja eset ning hagile esitatud vastuväidete kvaliteeti arvestades peab kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Eeltoodust johtuvalt loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 800 (8x100) eurot. Kohus mõistab selle summa menetluskulude hüvitisena hagejalt kostja kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2024. a otsusega nr 2-23- 11057.